 |
Tule Manija saarele konnapilli õppima!
Usu või ära usu, aga nii pisikese pilliga nagu konnapill ehk maismaa keeli parmupill, saab isegi lauluviise mängida!Seda ja ka kõige esimesi oskusi selle pilliga toime tulla, õpetab Cätlin Mägi Manija saarel 23.-26.mail, 2024. Tuntud torupilli ja muude puhkpillide mängija, Eesti Muusika- ja Teatri Akadeemia, õppejõud Cätlin Mägi on parmupilliga viisi mängimise saladusi käinud avastamas Norramaal. Vaid paari päevaga on võimalik neid oskusi ka algajale edasi anda. Seda saime imetleda juba eelmisel aastal, kui toimus Manija esimene konnapillilaager.Miks on meil käibel nimetus „konnapill“? Sest Manija on kihnlastega astustatud saar ja Kihnus on aegade algusest just sellist nimetust kasutatud. Ka laulvaid „ruõmajaid“ konni ehk kõresid oli Manijas kunagi väga palju. Nii et kevadeti rõõmustasid manijalasi võimsad konnakoorid. Nüüdseks on need konnad kadunud, nagu ka iidne konnapilli mängimise oskus – aga miks mitte konnapill taas käiku lasta!
Õppima on oodatud kõik huvilised. Lapsed soovitatavalt alates 12 aastast (ka nooremad võivad tulla) kuni 19 aastaseni tasuvad kogu laagripaketi eest 30 eurot. Täiskasvanud alates 20 aastastest 110.- eurot.Peredele, kes soovivad oma telgiga tulla, teeme soodsama pakkumise.Oma konna- ehk parmupilli omamine pole oluline, õpetaja võtab neid paraja hulga ühes. Hea, kui on kaasa võtta ka mõni muu pill. Kuna laagri lõpus, pühapäeval toimub meie muuseumiaidas vägev kontsert, siis on huvitav konnapilli ka muude pillidega kombineerida.
Saarel on muudki huvitavat vaadata. Tutvustame õitsemist alustavaid käpalisi ehk orhideesid, mitmesuguseid koduloomi, aga ka Manija põnevat ajalugu. Siit saarelt on pärit ka üks kuulsamaid kihnlasi Kihnu Virve ehk Virve Köster. Aastakümneid tagasi oli saarel ka palju pillimehi. Ja kuigi meie kohalik rahvamuusika lugu on hetkel kahjuks pausile jäänud, loodame uusi vahvaid pillimängijaid koolitada, kes end saarest liialt lahti ei rebiks.
Niisiis, ootame huvilisi end laagrisse kirja panema registreerimislehel: https://forms.gle/VkhC1Rf59KcHdWqi
MTÜ Manõja Kultuuriselts
Lähem info
sveaaavik@hotmail.com
Tel. 5148917 
KIHNU RAHVAMAJAS 24. märtsil kell 12.00
Tälle Mihkel oli esimene kihnlasest preester ja ta sündis maarjapäeval, 120 aastat tagasi. Traditsioonilise Saarõ Päävä raames kuulame sel aastal Kihnu rahvamajas lunastuskontserti Ave Mariadest ehk ülistuslauludest Neitsi Maarjale. Kontsert toimub maarjapäeva eelõhtul.
KAVAS:
Giulio Caccini (1551-1618) / Vladimir Vavilov (1925-1973) - "Ave Maria"
Oskar Merikanto (1868-1924) - "Rukous"
Camille Saint-Saëns (1835-1921) - "Ave Maria"
Camille Saint-Saëns - "Luik"
Sirje Kaasik (1958) - "Ave Maria"
Liisi Koikson (1983) - "Sind vaid kiidan"
Urmas Sisask (1960-2022) - „Heliseb väljadel“
Franz Schubert (1797-1828) - "Ave Maria"
esinevad:
Aita Kaaver / metsosopran
Carola Kaaver / sopran, tšello
Camilla Kaaver / viiul
Leonora Palu / flööt
Ines Maidre / harmoonium
Kontserdipiletid maksavad kuni 17. märtsini 5 eurot,
Hilinejatel tuleb arvestada, et alates 18. märtsist maksab pilet 10 eurot.
Soodustus eakatele (65+) on vastavalt 4 ja 8 (hilineja) eurot .
Mudilastele ja õpilastele on kontsert tasuta.
Pileteid saab osta Fientast
https://fienta.com/et/lunastuskontsert-ave-maria-talle-mihkel-120
ning KIHNU POEST.
Mingem ka kirikusse pühapäeva, 24. märtsi hommikul kell 10, kus preester Ardalion pühendab teenistuse Mihkel Tappi mälestusle.
Kontserti toetavad: Rahvakultuuri Keskus, Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital
Kõik kihnlased, kellele läheb korda kodusaare ning meie mere ja laidude saatus, on kutsutud mõttekotta
KIHNU MEREPARKnKUI MEIE VÄÄRISELUPAIK
Mõttevahetusele tuleb regionaalminister Madis Kallas, rida tuntud teadlasi ning looduseinimesi. Mõttekoda toimub Kihnu Rahvamajas pühapäeval,
13. augustil kell 14.00.
Iga idee on ärakuulamiseks kuldaväärt!
Mõttekoda toimub Kihnu Instituudi ja Kihnu valla koostöös
ning ei esinda ühegi erakonna lubadusi ega vaateid.
Eesmärgiks on koostada meiepoolne Kihnu saarestiku loodushoiu kava ja esitada see eelnõuna Riigikogule. Maesõmua kihnlastõ küündläkuu üläljõstminõ ond tulõva neljäbä, 16.02.23 kellä neljäst Pärnus Rüütli tn 40a, Uiõ Kunsi Muusiumi esimese korra piäl. Maesõmua kihnlastõ niärikuu üläljõstminõ ond selle neljäbä, 12.01.23 kellä neljäst kuni kellä seitsmeni Pärnus Rüütli tn 40a, Uiõ Kunsi Muusiumis esimese korra piäl. Ehime Kihnu kommõtõ järge jõulupuu- männäpuu.
Neljäl pääväl jõulukuus on kõik uõtõt uatama ning kua ostma kihnukielsi raamatusi, Kihnu naestõ niäputüed, kihnu leiba, saia ning jõulutoito.
Kihnu Jõulubu ond Uue Kunsti Muuseumi esimese korra piäl.
Egä päe 11.00-18.00 15.12.2022-18.12.2022
Maesõmua kihnlastõ engedekuu üläljõstminõ ond neljäbä, 17.11.22 kellä neljäst kuni kellä seitsmeni Pärnus Rüütli tn 40a, Uiõ Kunsi Muusiumis esimese korra piäl. Maesõmua kihnlastõ viinakuu üläljõstminõ ond neljäbä, 13.10.22 kellä neljäst kuni kellä seitsmeni Pärnus Rüütli tn 40, Uiõ Kunsi Muusiumis esimese korra piäl.
Sisse suab ikka Iseseisvuse platsi puõlsõst uksõst. Laupa, kuiõndal lõikuskuu pääväl on MANÕJA PÄE! Jürikuu üläljõstminõ ond neljäbä, 21.04.2022 kellä neljäst kuni kellä seitsmeni Pärnus Rüütli tn 40, pangauõnõs. Kellele ond neljäst liiga vara, sie siis ond uõtõt natukõ iljem.
Sisse suab ikka SEB panga välisuksõst, Vabadusõ platsi puõlt.
Muarjakuu üläljõstminõ on neljäbä, 10. 03.2022 kellä VIIEST! Pärnus Uiõ Kunsi Muusiumis "panagauõnõ" esimese korra piäl Küündläkuu üläljõstminõ ond neljäbä, 10.02.2022 kellä neljäst kuni kellä seitsmeni Pärnus Rüütli tn 40, pangauõnõs.
Kellele ond neljäst liiga vara, sie siis ond uõtõt natukõ iljem.
Sisse suab ikka SEB panga välisuksõst, Vabadusõ platsi puõlt. Niärikuu üläljõstminõ ond neljäbä, 13.01.2022 kellä neljäst kuni kellä seitsmeni Pärnus Rüütli tn 40, pangauõnõs. Ehime kihnlaste kombe kohaselt jõulumänni.
üheksa detsembrikuise päeva jooksul on kõik huvilised teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste loomingut -
naiste käsitööd, kihnu leiba, saia ja teisi kihnu jõulutoite; kihnukeelseid ja Kihnu-ainelisi raamatuid. Asume Pärnus Uue Kunsti Muuseumi esimesel korrusel Rüütli tn 40a.
10.12.2021-19.12.2021
Iga päev kell 11.00-18.00 Üles Sorgut esmamainiti 1570. aastal Inglismaal trükitud merekaartidel, kuid Riia ja Pärnu vahel seilanud laevnikud nimetasid selle Sorgholmiks, mure ja surmasaareks ümbritsevate madalike pärast.
Raske on ennustada Sorgu tulevikku. Laevad ei vaja enam kuigi palju tuletorne, sest neid juhivad satelliidid ning GPS. Kui Keskkonnaamet jätab jõusse inimeste liikumiskeelu saarel kevadest sügiseni, siis jätkub siin kormonautide paljunemine kuni kogu taimestik hävib ning aastatuhandete pärast saab nendesõnnikust Eesti kalleim maavara...
Kalendri koostas ning värvipildid tegi Kase Mark, kihnu keele pani korda Koldõ Külli.
Mustvalged fotod P. Kirbitsa, H. Vase ja V. Haviku erakogudest
Toetajad Rahvakultuuri Keskus ja Kihnu vallavalitsus.
Väljaandja Kihnu Kultuuri Instituut, 2021.
Esikaanel: Puagivaht Tooma Eeri koos viieaastase poja Oleviga Engedekuu üläljõstminõ ond neljäbä, 18.11.2021 kellä neljäst kuni kellä seitsmeni Pärnus Uiõ Kunsi Muusiumis, pangauõnõ 1. korra piäl. Porikuu üläljõstminõ ond selle neljäbä, 14.10.2021 kellä viiest kuni kellä seitsmeni Pärnus Uiõ Kunsi Muusiumis, pangauõnõ 1. korra piäl. Egä aasta muarjakuus olõmõ tähistän Saarõ Päävä, mis ond pühendet kihnu kultuuri uurijalõ Theodor Saarõlõ. Selle aasta suamõ kogo veebis.
Kihnu Kultuuri Instituut tieb juturingi kihnu kultuuri tulõvikust “Kihnu uõmnõ päe”.
Juturingi juheb Kasõ Mark Manõjast.
Tulõ kuula ning riägi kua pühäbä, 21. muarajakuu päävä kellä üheteissmest zoomis: Muuseumid on küll kinni, aga väljanäitust võib ikka teha! Uue Kunsti Muuseumi esimese korruse suurtel akendel on väljas art brut´i stiilis maalid Pärnu kunstnikult Aivar Kurvitsalt ning Kihnu maalilaagris kunstnik Jaak Visnapi juhendatud ning kihnu laste maalitud pildid, needki art brut´i stiilis. Muuseumi eeskojast palju kaugemale ei pääse, aga Kihnu käsitöö poest KIHNU KUTSUB saab kaasa osta Kihnu naiste käsitööd, Kihnu ainelisi raamatuid ja meeneid ning kihnu leiba .
Muuseumipood KIHNU KUTSUB on lahti igal tööpäeval 11-18 Uiõ Kunsi Muusiumis Rüütli 40a ond egä päe kellä üheteissmest kuni kuiõni lahti Kihnu njaputüe puõᵉd. Niärikuu üläljõstminõ ond neljäbä, 14.01.2021. Selle korra kellä KUIÕST Pärnus Rüütli tn 40, pangauõnõ 2. korra piäl. Sisse suab SEB panga välisuksõst, Vabadusõ platsi puõlt.
Jõulukuu teisel reedel avanevad Pärnus Rüütli 40a Uue Kunsti Muuseumis uksed Kihnu Jõulupuule. Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid - naiste käsitööd, kihnu leiba, saia ja teisi kihnu jõulutoite.
Tutvustame kihnukeelseid ja Kihnu-ainelisi raamatuid.
Reedest pühapäevani 11-13. detsembril kell 11-18
Reedest pühapäevani 18-20. detsembril kell 11-18 Jõulukuu üläljõstminõ ond neljäbä, 10.12.2020. Selle korra kellä KUIÕST Pärnus Rüütli tn 40, pangauõnõ 2. korra piäl. Sisse suab SEB panga välisuksõst, Vabadusõ platsi puõlt. Engedekuu üläljõstmine ond neljäbä, 12.11.2020 kellä neljäst Pärnus Rüütli tn 40, pangauõnõ 2. korra piäl. Sisse suab SEB panga välisuksõst, Vabadusõ platsi puõlt.
09.03.2020
haridus.archimedes.ee/ekkavi-uudised
Eesti Vabariigi aastapäeva nädalat tähistati Riias Läti Ülikoolis (Universitas Latviensis) seekord koos külalislektor Külli Laosega, kes oli tulnud oma teadmisi jagama otse Kihnust.
Nädala jooksul saadi teoreetiline ülevaade Kihnu saare ajaloost ning traditsioonilistest elatusaladest, rahvakalendri tähtpäevade tähistamisest, Kihnu usuelust, pulmakommetest, rahvarõivastest ning käsitööst ja rahvamuusikast. Eraldi loengud olid pühendatud Kihnu murrakule. Räägiti Kihnu murraku kohast Eesti murdekaardil, lähematest keelenaabritest, kontaktist liivi keelega, Kihnu murrakule iseloomulikest joontest jne.
Omandatud teadmised pandi proovile praktilises keeletunnis. Seal võeti kasutusse ka isiklikud aabitsad. Käsitöö ja rahvariiete loengus prooviti ise paela punuda ning rätikut Kihnu moodi õigesti pähe siduda. Viimases tunnis pakuti Kihnu leiba, lauldi rahvalaule ja õpiti traditsioonilisi tantse elava muusika saatel ka ise tantsima.Oli tõeliselt sisukas ja meeleolukas nädal!
Kursust toetasid SA Archimedes, Eesti Suursaatkond Riias ja Kihnu Kultuuri Instituut, kes kinkis üliõpilastele Kihnu “Aabetsad”.Pildil on külalislektor Külli Laos koos tudengitega, kes said "esimesele koolipäevale" kohaselt kihnukeelsete aabitsate omanikeks
Muarjakuu üläljõstminõ ond neljäbä, 12.03.2020 kellä neljäst Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus. Puõlõ viiest tervitavad Tiinamai ning pillilapsõd meite naisi harfikontserdiga! Küündläkuu üläljõstmine ond neljäbä, 13.02.2020 kellä neljäst Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus. Niärikuu üläljõstminõ ond tulõva neljäbä, 16.01.2020 kellä neljäst Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus.
KIHNU JÕULUPUU 2019
Jõulukuu teisel laupäeval avanevad Uue Kunsti Muuseumi uksed Kihnu Jõulupuule.
Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid - naiste käsitööd, kihnu leiba, saia ja teisi kihnu jõulutoite; kihnukeelseid ja Kihnu-ainelisi raamatuid.
Üheksa päeva jooksul avaneb võimalus Kihnu ja Manija
käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda
Kihnule omaseid laule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga.
Kihnu käsitöö töötubade info: www.kihnuinstituut.ee ja www.mona.ee
Töötubadesse registreerimine: tel 56111565 ja tel 4430772
Laupäeval, 7. detsembril
13.00 Kihnu Jõulupuu avamine muusikalise tervitusega ja jõulumänni küünalde süütamine
14.00 Eha-Lill Halliste gobeläänide näituse avamine
15.00 Mark Soosaare filmi "Kihnu lapsõd ning..." esietendus Pärnus
Filmi näeb näitusepiletiga (4.-/2.-)
Jõulumüük avatud laupäeval 13.00-19.00
Pühapäeval, 8. detsembril
13.00 Lohu Anneli ja Lohu Loviisa Kihnust tutvustavad kihnukeelset raamatus "Sassu ning sõbrad", raamat räägib armsa koera elust Kihnus.
Järgneb kihnu keele õpituba Lohu Anneli juhendamisel. Kõik on oodatud kihnu keele vestlusringi. Tulgõ uatama!
15.00 Mark Soosaare filmi "Kihnu lapsõd ning..."
Filmi näeb näitusepiletiga (4.-/2.-)
Jõulumüük avatud laupäeval 10.00-19.00
Esmaspäeval, 9. detsembril
14.00 kinda roosimise töötuba koos Randli Leidaga
15.00 Jõuluvorstide valmistamise töötuba koos Sarabu Silviga (osavõtutasu 5.-)
Jõulumüük avatud 10.00-19.00
Teisipäeval, 10. detsembril
14.00 kihnu kinda kudumine koos Ärmä Roosi ja Juku Eviga
Jõulumüük avatud 10.00-19.00
Kolmapäeval, 11. detsembril
14.00 varrastõ kuduminõ koos Ärmä Roosiga
Jõulumüük avatud 10.00-19.00
Neljapäeval, 12. detsembril
14.00 paelapunumise töötuba koos Roberti Marta ning Roberti Helmiga
16.00 mandrikihnlaste üläljõstminõ
17.00 õpetame kihnu tantse ja laule, pilli mängib Tiinamai
Jõulumüük avatud 10.00-19.00
Reedel, 13. detsembril
14.00 paelapunumise töötuba koos Roberti Marta ning Roberti Helmiga
15.00 Mark Soosaare filmi "Kihnu lapsõd ning..."
Filmi näeb näitusepiletiga (4.-/2.-)
16.00 Roberti Marta pajatused endistest jõuludest Kihnus
Jõulumüük avatud 10.00-19.00
Laupäeval, 14. detsembril
14.00 õpime kihnu titte tegema koos Kjõusu Tuuliga
15.00 Mark Soosaare filmi "Kihnu lapsõd ning..."
Filmi näeb näitusepiletiga (4.-/2.-)
Jõulumüük avatud 10.00-19.00
Pühapäeval, 15. detsembril
14.00 Uiõmaja Hilma eestvedamisel koos kihnlastega laulma uuemate ja vanemate jõululaulude laulmine
15.00 Mark Soosaare filmi "Kihnu lapsõd ning..."
Filmi näeb näitusepiletiga (4.-/2.-)
Jõulumüük avatud 10.00-16.00 Osalesime Eesti käsitööliste 2019. aasta laulupeol.
Foto Aivar Merisalu, Tuuli Ramst, Reet Könninge Pulmakombed on Kihnu kultuuri jäämäe veealuneosa. Maessaka (mandriinimese) ja elamusränduri jaoks on Kihnu pulm nähtamatu maailm, mis siiski elab veel tõeliste kihnlaste südames ning hinges.
Suurem jagu Kihnu regilauludest olid pulmalaulud. Kihnust on neid Tartusse, kirjandusmuuseumisse, korjatud üle 800 variandi. Palju seepärast, et värsid
muutusid koos ajaga ningnii mõnigi eeslaulja reastas sõnu ning sõnumeid omamoodi. Naiste käsitööd tiivustas aga soov pulmakülalistele võimalikult
kauneid kingitusi ehk veimeid kududa. Traditsiooniline kahepoolne Kihnu pulm, mis leidis aset paralleelselt nii nooriku- kui peiumajas, on hääbumas.
Esimene visuaal Kihnu pulmast on pärit Kihnu naivisti Karjamua Juani (Jaan Oadi) lõuendilt. Kunstnik oli alles 13-aastane, kui ta 1912. aasta suvel Koroksõ talus pulmas
viibis ning toimunu haruldase täpsusega meelde jättis. Pärast Teist ilmasõda Torontos loodud maali ülaosa vastab mitmele kaua õhus rippunud küsimusele – kas Kihnu pillimeestel ikkagi oli muiste kassinahaga kaetud trumm ning kas tants naine-naisega on vaid uuema aja leiutis?
Kihnu kalendri 2020 koostas Mark Soosaar, keelt lihvis Külli Laos, kujundas Vaiko Edur.
Fotod erakogudest ja Mati Koselt, Jaan Rõõmusalt ning Mark Soosaarelt.
Täname Rosaali Karjamit, Maie Aava ja Kihnu muuseumit abi ning riiklikku kava “Kihnu Kultuuriruum” rahastamise eest
Jurikuu üläljõstmine ond neljäbä 11.04.2019 kellä neljäst Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus. Laupäeval, 06.04. kell 15.00
esitleme Pärnu Uue Kunsti Muuseumis raamatut "Inimese saar Manõja" Raamat tutvustab esimese Pärnu linnale kuuluva inimasustusega saare ajalugu ordoviitsiumist tänapäevani. Raamatu koostajad on Svea Aavik ja Mark Soosaar
Rihe Veeda (1906-1984) mälestusõ pääväl esitleme raamatut "Inimsese saar Manõja"
Järgneb Kasõ Margi dokfilmi "Kihnu lapsed ning...." proovietendus.
Kohale on lubanud tulla Theodor Saare poeg Rihe Ilmar. Muarjakuu üläljõstmine ond neljäbä 14.02.2019 kellä neljäst Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus. Küündläkuu üläljõstmine ond neljäbä 14.02.2019 kellä neljäst Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus. Niärikuu üläljõstmine ond riede kellä neljäst Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus. 08. - 16. detsembril 2018
Jõulukuu teisel laupäeval avanevad Uue Kunsti Muuseumi uksed Kihnu Jõulupuule.
Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid - naiste käsitööd, kihnu leiba, saia ja teisi kihnu jõulutoite; kihnukeelseid ja Kihnu-ainelisi raamatuid.
Üheksa päeva jooksul avaneb võimalus Kihnu ja Manija käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda Kihnule omaseid laule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga.
Laupäeval, 8. detsembril kell 12.00 Kihnu Jõulupuu avamine
Muusikaline tervitus kihnlastelt ja tulede süütamine jõulupuul.
Jõulumüük avatud 12-18
Pühapäeval, 9.detsembril kell 14.00 Kihnu mängude õpituba lastele
Sarabu Silvi õpetab kihnu mänge, loeme ette huvitavaid lugusid kihnu keeles.
Kihnupäraste jõulupuuehete valmistamine.
Jõulumüük avatud 10-18
Esmaspäeval, 10. detsembril kell 14.00 kohtumine käsitöömeistri Ärmä Roosiga
Vardakudumise õpituba - Ärmä Roosi õpetab sooja aasadega kinda kudumist
Jõulumüük avatud 10-18
Teisipäeval, 11. detsembril kell 14.00 vardakudumise õpituba Juku Eviga
Juku Evi õpetab sõrmkinda kudumist
Jõulumüük avatud 10-18
Kolmapäeval, 12. detsembril kell 14.00 paelte punumise õpituba koos Roberti Martaga
Tule ja proovi vardakoti paela, vardakotipaela ja südamepaela punumist!
Jõulumüük avatud 10-18
Neljapäeval, 13. detsemberil kell 14.00 vardakudumise õpituba Randli Leidaga
Randli Leida õpetab roositud sõrmkinnaste kudumist
Kell 16.00 Mandrikihnlaste üläljõstminõ
Külla tulevad Tiinamai ja Sütevaka pärimusbänd. Tantsime Kalamiest, sõrmõlugu ja teisi kihnu tantse.
Laulame vanu laule ja kuulame kihnlaste pajatuse endisaegsetest jõuludest
Jõulumüük avatud 10-19
Reedel, 14. detsembril kell 14.00 vardakudumise õpituba Randli Leidaga
Randli Leida õpetab roositud sõrmkinnaste ja ruhnu sukkade kudumist.
Jõulumüük avatud 10-18
Laupäeval 15. detsembril kell 13.00 Kihnu pillilaste kontsert
Kell 14.00 kihnu jaki õmblemise õpituba Kjõusu Tuuliga
Tuuli õpetab jakile tjõppõ (sakiline äärekaunistus) õmblemist.
Jõulumüük avatud 10-18
Pühapäeval, 16. detsembril kell 14.00 Kihnu Jõulupuu lõpetamine
Laulame uuemaid kihnu rahvalikke laule ja vaatame valikut kihnuteemalistest filmidest.
Jõulumüük avatud 10-16
Töötubade info ja registreerimine tel 56111565 ja muuseum@chaplin.ee Engedekuu üläljõstminõ ond neljäbä, 15.11.18 kell 16.00 Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus. Porikuu üläljõstminõ ond neljäbä, 18.10., Uiõ Kunsi Muusiumi kohvikus Manõja päe on sel aastal 4. augustil.
Kl 15 algavad laste võistlusmängud (täpsusvise jne)
Kl 17 suurte võistlused: kotisjooks, noolemäng, poomivõistlus
Vägevad auhinnad!
Kl 21 hakkab tantsuks mängima ansambel Kentukid
Loterii-allegrii - iga loos võidab! Maksab ainult 2 eurot.
Ürituse pilet 5,- eurot
Müügil Manija oma tooted
Fotode autor on Marie Virta. Kihnu sõnaraamatu parandustõ tegemisegä ond tänäseks jõutud mie-ni. Neljä nädäli siss, mis jäid kielekoja koosjõstmistõ vahelõ, võeti ede järgmise tähä all olõvad sõnad ning egäl osalõjal olid omad parandusõd sõnaraamtu paramaks tegemiseks tehtüd. Ning egä korra ond kõikõl paelu kodotüed tehtüd oln. IÄ KIHLANÕ SII- NING SIÄLPUÕL MERD!
Tulõ pühäbä, 18. muarjakuu päävä
kellä kaheteissmest
Kihnu Muusiumi SAARÕ PÄÄVÄLE!
Theodor Saarõ (1906-1984) mälestusõ pääväle
Uatamõ koos Kasõ Margi vilmivõttõsi sellest,
kuedas kihnlasõd sui laolupidul käüsid.
Kohvilava taga riägimõ kihnukielsete uudistõ
tänäsest pääväst ning tulõvikust.
Iäd tuju tegäd Kihnu Pärimuskuõli pillilapsõd. Neljäbä, küündläkuu 22. pääva, kell 4 õhta ond maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis. Neljäbä, niärikuu 11. pääva, kell 4 õhta ond maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis. Pühapäeval, 10. detsembril kell 14.00 kihnupäraste jõuluehete valmistamine
Teisipäeval, 12. detsembril kell 14.00 paelte punumine koos Robõrti Marta ning Helmiga
Neljapäeval, 14. detsembril kell 14.00 kinnaste ja sukkade roosimine Randli Leidaga
Reedel, 15. detsembri kell 14.00 kindavarre kudumine
Laupäeval, 16. detsembril kell 14.00 kihnu nuku valmistamine Kjõusu Tuuliga 
09. detsember - 17. detsember
Avatud kell iga päev 10.00 – 18.00
Üheksandal jõulukuu päeval avab Uue Kunsti Muuseum uksed kihnlaste jõulupuule, mis teatavasti pole kuusk. Milline puu saare metsast linna jõuab ning kuidas ta päev-päevalt kaunimaks muutub, seda saab näha Kihnu jõulupuul, mis kestab kuni kolmanda advendini.
Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid. Lisaks naiste käsitööle, kihnu leivale, kalale, hoidistele ja Kihnu-ainelistele raamatutele, saab kaasa elada ka filmidele elust Kihnus ning Manijal.
Laupäeval, 09. detsembril Kell 13.00 Jõuluturu avamine.
Kuulame muusikalist tervitust kihnlastelt ja süütame küünlad kihnlaste jõulupuul - männil.
Nädala jooksul avaneb võimalus parimate Kihnu ja Manija käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste näputööd.
Pühapäeval, 10. detsembril kell 14.00 kihnupäraste jõuluehete valmistamine
Teisipäeval, 12. detsembril kell 14.00 paelte punumine Robõrti Marta ning Helmiga
Kolmapäeval, 13. detsembril kell 14.00 vardakoti õmblemine Lohu Anneliga
Neljapäeval, 14. detsembril kell 14.00 kinnaste ja sukkade roosimine Randli Leidaga
Reedel, 15. detsembri kell 14.00 kindavarre kudumine
Laupäeval, 16. detsembril kell 14.00 kihnu nuku valmistamine Kjõusu Tuuliga
Pühapäeval, 17. detsembril kell 14.00-16.00 Kihnu jõulubu lõpuõhtu.
Töötubadesse registreerimine: muuseum@chaplin.ee ja tel 56111565 Neljäbä, engedekuu 9. pääva, kell 4 õhta ond maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis.Külä tulõb Jüri Tenson.
KAVA:
14.30 KIHNU PÄÄVÄ avamine sillapealsel. Avakõned ja muusikaline tervitus kihnlastelt.
15.00–16.00 Arutelu Jakob Hurda saalis: „Saarelise kogukonna ajaloolised traditsioonid ja tulevik“. Kõneisikud professor Maaja Vadi, ajaloolane Toomas Pajula, Kihnu vallavanem Ingvar Saare. Moderaator Kihnu Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar.
16.00–17.00 Kihnu laulud ning tantsud sillapealsel, esinevad Kihnu pillilapsed.
17.00–18.00 Arutelu Jakob Hurda saalis: „Kihnu keel ja meel“. Eeskõnelejad akadeemik Karl Pajusalu koos Kihnu kooli kihnu keele õpetaja ning õpiku „Kihnlasõ emäkiel" autor Külli Laosega.
18.00 - 19.00 Kihnu laulud ning tantsud sillapealsel.
19.00–20.00 Arutelu Jakob Hurda saalis: „Kihnu saarestiku loodus ning traditsioonid looduse hoidmisel“. Eeskõnelejad bioloog Mart Jüssi, botaanik Toomas Kukk.
15.00–19.00 Kihnu naiste käsitöö (kihnu jaki õmblemine Pärdi-Jaagu Annikaga rahvarõiva nõuandekeskuses , kihnu tite (nuku) valmistamine koos Türnbu Kaiga Helmi Kurriku auditooriumis, säärepaelte punumine sillapealsel). Osalemine töötubades on eelregistreerimisega.
15.00–21.00 Maailmafilmi kinosaalis filmiprogramm „Kihnu elu ilma ilustamata“. Tõsielufilmid Ingrid Rüütlilt, Meelis Muhult ja Mark Soosaarelt.
„Kihnu naise hommik", „Kihnu mees", „Kihnu Kristjan", „Kihnu kosjad", „Kihnu pulm", „Kihnu ljõnnuaabets", „Meretagused", „Rasmus, kormanaudid ning..."
Ootame teid meie raamatu LÄÄNEMERE HÜLGERAHVAD esitlusele Pärnu Uue Kunsti Muuseumis, Esplanaadi 10, kolmapäeval, 10.mail kell 15.00 ja Kihnu Muuseumis kolmapäeval, 10.mail kell 19.00
Oleme enam kui poole sajandi jooksul kogunud pärimusi ja teinud teadust nii Läänemere vetes kui tema kallastel elavate hülgerahvaste hulgas.
Pole need kaks kogukonda kuigi suures sõpruses elanud, sest hülgeid on tapnud kõik siinsed rannarahvad. Hoolimata sellest, et hülged on vette uppunud inimesed. Just nii pajatavad legendid juba väga kaugetest aegadest. Kas oma sugulasi hävitades me ka ennast ohtu ei sea, sellele küsimusele püüabki trükilõhnaline raamat vastata.
"Läänemere hülgerahvaste" esitlus leiab aset koos mandrikihnlaste ülaljõstumisega, millised toimuvad Uue Kunsti Muusemis iga kuul.
Esitlusel on võimalik omandada raamatut soodushinnaga ning saada esilehele ka pühendus autoritelt.
Lisaks esitlusele näitame ka dokfilme "Ülgepüüdäjäd" (Ruhnu, 1965) ja "Vaarao sõjavägi" (Kihnu, 1974)
Peatse kohtumiseni !
Mart Jüssi ning Mark Soosaar
Raamatu väljaandmist toetasid Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Kultuurkapital. Üles UIÕD UUDISÕD jürikuu 2017
Neljäbä, jürikuukuu 13 pääva, kell 4 õhta ond maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis UIÕD UUDISÕD muarjakuu 2017
Neljäbä, muarjakuu 9 pääva, kell 4 õhtal oli maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis Üles
KIHNU JÕULUPUU 2016 UUE KUNSTI MUUSEUMIS
10. detsember-18. detsember
Üheksa päeva jooksul avaneb võimalus Kihnu käsitöömeistrite käe all
õppida kihnu naiste */*njaputüed*/*, laulda Kihnule omaseid laule ning
seada tantsusamme koos saarerahvaga
Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid.
Laupäeval, 10.detsembril
Kell 12.00 avab Uue Kunsti Muuseum uksed kihnlaste jõululaadale.
Proovime kihnu leiba ja teiste eesti väikesaarte koduleibasid.
Kuulame muusikalist tervitust kihnlastelt.
Pühapäeval, 11.detsembril
Laat avatud 10.00-18.00
Kell 14.00 Jõulupuu tulede süütamine
Tuletame meelde vanu mänge ja kuulame kihnukeelseid pajatusi.
Esmaspäeval, 12.detsembril
Laat avatud 10.00-18.00
Kell 14.00 Ärmä Roosi vardakudumise töötuba
Osalejatel palume vardad kaasa võtta.
Teisipäeval, 13.detsembril
Laat avatud 10.00-18.00
Kell 14.00 Paelapunumise töötuba õpilastele
Kolmapäeval, 14.detsembril
Laat avatud 10.00-18.00
Kell 14.00 Kördipaela ja säärepaela punumise töötuba
Neljapäeval, 15.detsembril
Laat avatud 10.00-18.00
Kell 14.00 Vardakudumise töötuba koos Leida ja Helmiga
Kell 16.00 ülaljõstmine küünlavalgel, laulame rahvalikke jõululaule
Reedel, 16.detsembril.
Laat avatud 10.00-18.00
Kell 14.00 Sukkade roosimise töötuba Randli Leidaga
Laupäeval, 17.detsembril
Laat avatud 10.00-18.00
Kell 14.00 Kjõusu Tuuli õpetab nukkudele sokkide ja sukkade kudumist
Osalejatel palume vardad kaasa võtta.
Pühapäeval, 18.detsembril
Kell 14.00 Kihnu Jõulupuu pidulik lõpetamine
Õpitubades osalemise tasu on 1 euro.
Info ja registreerimine tel 56111565 ja tel 4430772
Kosslalaagõr oli Manõjas 22.-23. muarjakuu päävä 2016.
Kihnu, Manõja ning Talina lapsõd ehitäsid kosslakoenga ning panid nied püstü kua. Õpõtasid ljõnnutiädläsed Mati Kose ning Tarvo Valker.
Üles Neljäbä, jurikuu 14 pääva, kell 4 õhta ond maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis
Küündläkuu 11 pääva, kell 4 õhta on maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis NIÄRIKUU 08. õhta kellä 4 maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis Engedekuu 29. pääväst - jõulukuu 29. pääväni
Kihnu käsitüe jõuluturg
Pühäbä, engedekuu 29. päe
Kellä 13.00 Jõuluturu avaminõ
Kellä 16.00-18.30 Ehime kihnlastõ jõulubu- männä -ää.
Esmaspäe, engedekuu 30.päävä
14.00 võtab Randli Leida üles ruhnu suka ning õpõtab kjõnda roosmist
Teesimbä, jõulukuu 1. päävä
14.00 Ärmä Roosi vardakudumisõ tüetuba.
Kjõnnastõlõ aasõ kuduminõ ning vjõlla sissekudiminõ.
Kessnädäli, jõulukuu 2. päävä
14.00 Siärepaelad ning südämepaelad Roberti Helmigä
(töötoa tasu 1 €)
Neljäbä, jõulukuu 3. päävä
13.00 õpilastõ paelõpunumisõ tüetuba
(töötoa tasu 1 €)
16.00 mandrikihnlastõ ülaljõstminõ
Riede, jõulukuu 4. päävä
14.00 Kasõ Sveaga lambarasvast küünälde tegeminõ
(töötoa tasu 1 €)
Laupa, jõulukuu 5. päävä
14.00 Tuuli õpõtab nukkõlõ pastaldõ tegemist
(töötoa tasu 1 €)
Pühäbä, jõulukuu 6. päävä
Kella 14.00 - 16.00 KIHNU JÕULUBU lõpuõhta
Laolamõ kihnlastõ rahvalikka laula.
Info tel 56111565
info@kihnuinstituut.ee
Engedekuu 5.-8. päävä sõedamõ Talina mardiluadalõ. Kissi tahab kaupa müügiks suata, piäb ühendust võtma Reedaga Kihnu Kultuuri Instituudist (tel 5341 3461) või Noodi Maiega Kihnu Muusiumist.
Engedekuu 9. päävä ond Kihnu sõnaraamatu koostamisõ koosolõk. Viinakuu 8 päävä kella 16-1 9oli Uiõ Kunsi Muusiumis maesõmakihnlastõ üläljõstminõ
Viinakuu 22 päävä oli sõnaraamatu koostamisõ koosolõk Tartu Ülikuõlis MIHKLIKUU 4 päävä käösime Kihnu kielekojaga Tartus. Kõegõpiält võttis meiti vasta akadeemik Karl Pajusalu ning Ellen Niit. Kohvilaudas riäkis K. Pajusalu oma tüedest ning tegemistest. Saemõ nähä kua tüesi, mis olid üliõpilasõd kirjutan Kihnu kohta.
Kirjandusmuusiumis võettis meiti vasta muusiumi direktor Urmas Sutrop. Uatasimõ jõlusat muusiumi maja uhkõtõ laemaalingutõ ning ahjõga. Tutvusimõ Kihnust korjatud tüedegä, nägime käsikirju, uatasimõ kus ning kuedas oedassõ asju. Tegime ekskursiooni kua ljõnna piäl.
MIHKLIKUUSS - Rännümehe Rihe Ilmari muljõd „ Silmäst silmä islamiga“ Manõja suarõkeskusõs Manõja Suarõ Päe algab kell 12.00 lipuheiskamisega Manõja Suarõkeskuses, Järgnevad tervituskõned teistelt saartelt ning tuntud avaliku elu tegelastelt.
Seejärel toimuvad võistlused ja rahvalikud mängud
Avame Jüri Tensoni näituse LIIVI LAHE KALAD.
Muuseumiaidas on vaadata väljapanek RUHNU – KAKS KORDA KAOTATUD MAAILM.
14.00 Ühine lõunasöök
15.00 Kasõ Margi filmikava
17.00 Vaba aeg
21.00 Jalakeerutus Suarõkeskuses, mängivad KENTUKID. Pilet 5 eurot. LÕIKUSKUU 1. päävä oli Manõja päe.
LÕIKUSKUU 11. kellä 3 oli SA nõukogo koosolõk
LÕIKUSKUU 12. kellä 10 oli sõnaraamatu tegemise nõupidämine
LÕIKUSKUU 14 oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis
LÕIKUSKUU egä laupa õhta suab uata vilmä Manõja suarõkeskusõss Meitel sai valmis uus 2016 aasta kaalender "Kodo suarõ piäl", kus siss ond ette jõlusad pildid Kasõ Margilt. Kihnu kiele pani Koldõ Külli ning arvutitüe tegi ää Vaiko Edur. Trükiti Pajo trükikojas. EENÄKUU 1. päävä oli Kihnu-esti sõnaraamatu tüekoosolõk Ellen Niidu ning Karl Pajusaluga Tartu Ülikuõlist.
EENÄKUU 9. päävä oli Kihnu Kielekoda
EENÄKUU 10. - 11. päävä sai osta Kihnu Kultuuri Instituudi puõlt vällä antud raamatusi ning kaalendrisi luada jõnnaga Kihnu Mere Päevel. Aitima kõikõlõ ostajatõlõ - Kihnu kultuuri toetajatõlõ!
EENAKUU 17. - 19. oli Kihnu kuõlilastõ laagõr.
Kielelaagõr Nurmõotsal Iädemiestel 17. juuli – 19. juuli.
Kava oli siokõ:
17.07.15 Riede
Praamiga Kihnust Pärnü 15.30
Saabuminõ Nurmõnukalõ 19.45
Majutaminõ
Õhtanõ süemine 20.30
Ühistegevus (kihnu mänge õepmine ning mängmine: nipskid, kiitsänd, teremulka)
Kihnukielsete lugudõ riäkmine
Üerahu 23.00 (+ üeäire)
18.07.2015 Laupa
Ärätus 8.30
Umikuvõimlõmine
Pesemine
Umikunõ süemine 9.00
Kogosuamine kielemies Karl Pajusaluga
Näedendi vällämõtlõmine rühmess
Lõona 13.00
Oomine – liepõhe, lastõlõ turvalinõ sügavus
Kalapüüdmise võistlus
Näedendi arjutamine rühmess
Orienteerumismäng Nurmõnukal
Õhtanõ süemine 17.00
Näedendite esitämine
Sportlikud kihnu mängüd (matskid, kuern, 3 sammu)
Üerahu 23.00
19.07.15 Pühäbä
Ärätus 8.30
Umikunõ süemine 9.00
Laagri lõpõtaminõ 9.30
Asjõ paekminõ
Välläsõit Lätti 10.00. Käöme ää Ainaži meremuusiumis, Staiceles liivlastõ muusiumis, Salacgrivas
Koo sõitminõ tellitud bussiga Iädemiestelt Pärnü
Pärnü praamiga kellä 17.00 Kihnu
JUANIKUUSS NING EENÄKUUSS ond Manõjas sõrmõtõ (käpaliste) vaatlusõd.
JUANIKUU 18. päävä kellä 10 oli Kihnu-esti sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine koos Kihnu kielekoja liikmetegä.
JUANIKUU 18 päävä kellä 12 oli KIHNU KIELE PÄE Kihnu rahvamajas.
Jüri Viikberg Esti Kiele Instituudist riäkis Krimmi eestlästest. Siis riäkis Liänemetsä Reene oma tüest Esti rahvusringiälingu toemõndajana. Sellejärges Koldõ Reti oma ülikuõli lõputüest "Naestõ tüed sõnaraamatuss"
Kielepäävä lõpõtas Karl Pajusalu Tartu ülikuõli professor, kissi tegi kogovõttõ sõnaraamatuga tehtud tüest ning riäkis, kui paelu ond viel tehä.
JUANIKUU 23 õhta oli juanituli Manõjas.
JUANIKUUSS NING EENÄKUUSS ond Manõjas sõrmõtõ (käpaliste) vaatlusõd. Lehekuu 9. päävä tähistäti Manõjas nigulapäävä Ruhnu-teemalistõ välläpanõkutõ avamisegä: „Ruhnu – kaotõt muajõlm“ ning „Kudas Manõja mehed Ruhnus käösid“
Osa võetsid kua maesõmakihnlasõd ning -ruhnlasõd.
Lehekuu 20. päävä oli Kihnu kielekoda Kihnu Muusiumis.
Jurikuu 5. päävä tähistäti Manõjas ülestõusmispühä.
Jurikuu 9. päävä oli maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis
Ärmä Roosi riäkis kevädistest tüedest-tegemistest Kihnus, mioksõd kombõd ond viel allõs, mioksõd ää kadun.
Jurikuu 24 oli Kihnu kielekoda
Jurikuu 25. päävä riäkis Rihe Ilmar oma reesumuljõsi „ Silmäst silmä islamiga“ Kihnu muusiumis
Jurikuu 25. päävä oli Manõjas talbus.
MUARJAKUU 2. – 10.ni said Kihnu kuõlilapsõd osa võtta viktoriinist „Mio Kihnumua“
MUARJAKUU 8.päävä tähistäti Manõja suarõkeskusõs naestõpäävä.
MUARJAKUU 12 päävä kellä 4-7ni oli maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis
MUARJAKUU 22. oli SAARÕ PÄE Kihnu muusiumis
Riägiti: Kihnu saarõstiku elu kajastamisest ajalehtes, raadius, televiisoris.
Sai uata Kasõ Margi vilmä "Pissikse suarõ piäl" 1964 (Kihnu)
„Ülgejaeht" 1965
Muavanõm andis käde selle aastasõ Rihe Veeda (Theodor Saare) preemia, selle sai Orisseljä Riõt.
KÜÜNLÄKUUSS said kõik soovijad suata meitele kihnukielsi salma ning luulõtusi sündümise pääväks, pulmõks ning muudõks tähtpäeveks.
Kõegõ tublimad olid Robõrti Marta ning Orisseljä Riõt, kelle salma suab lugõda kua meite kodolehelt isetehtud luulõtustõ alt.
KÜÜNLÄKUU 1. õhta pieti küünläpäävä laupat Manõja suarõkeskusõs.
KÜÜNLAKUU 12 päävä kellä 4-7ni oli maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis. Ärmä Roosi riäkis kihnlastõ talvistõst tüedest ning tegemistest.
KÜÜNLÄKUU 20. oli Kihnu kielekoda
KÜÜNLÄKUU 24. tähistäti Vabariigi aastapäävä Manõja suarõkeskusõs. NIÄRIKUU 03. päävä „Kihnukielsed uudisõd – 10 esimest aastad“ tähistämine Kihnu muusiumis. Torma päräst lükäti tähistämine edekohe Saarõ pääväle.
NIÄRIKUU 08. õhta kellä 4 maesõmakihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsi Muusiumis
NIÄRIKUU 17. oli Kihnu-esti sõnaraamatu tüerühmä nõupidämine
NIÄRIKUU 24. sai kogo Kihnu kielekoda Kihnu muusiumis |
|
