 |
Lehekuu 19 päävä kellä 11 oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ. Kogo oli tuln 15 inimest, kissi tahtis kaasa riäki Kihnu ning Manõja kohanimest. Küsitluslehti oli tahakohe tuln natukõ rohkõm.
Enamus oli arvamusõl, et tulõb võtta ede sie küllaltki raskõ tüe: kõik edepanõkud lähtväd muutmisele, kui ond valla volikogost läbi käün ning ond amõtlikult muudatusõd siädüstes kirjas.
Kihnu-esti sõnaraamatu välläandmisõks on leping sõlmitud Eesti Keele Instituudi, Taru Ülikooli ning Kihnu Kultuuri Instituudi vahel. Kahe aasta pärast piäb sie valmis olõma.
Lehekuu 18 õhta avati uus njaputüe näütüs, meite kõegõ suurõm tüe oli paeludõ maesõma kihnlastõga laudljõna välläõmblõmine.
Lehekuu 23 päävä kella 17 sõedamõ külä maesõmal eläväle Ruõ Salmõlõ. Sie ond selle keväde viimanõ üläljõstminõ. JURIKUU 18 PÄÄVÄ KELLA 16 - 19.00
Maesema kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis. Akkasimõ tegemä vällänütüseks suurt laudljõna.
Käösime kua Anu Raua näütüse avamisel. Tervitäsime tedä kõikõ kihnlastõ puõlt.
JURIKUU 30. ÕHTA oli Volbriüe tähistämine Manõjas. Kellä viiest õhta koristati suarõkeskuse ümbrust ning päräst tehti volbrituld.
Akkab uudõ sõnadõ leüdmise võistlus
Elu muutub egä päävägä, kihnu kiele tulõb juurõ uusi mõistõsi, kus puuduvad tihti kua esti kiele oma sõnad. Et kielt arõnda piäme meiegi oetsma uudõlõ mõestõtõlõ uusi sõnu.
Uusi vastõsi uõtamõ järgmistele mõestõtõlõ:
Facebook
Internet
Konflikt
Istung
Koopiamasin
Kõrvaklapid
Konverents
Elektronpost
Ilutulestik
Reklaam
Sõnavõistlusõst võevad osa võtta kõik kieleuvilisõd. Uiõ sõna luõmisõks võib kasuta kõiki sõnaluõmisõ viisä: tüvede liitmist liitsõnaks, tulõtust liidete abiga, tehiskielendi luõmist või mõnõst teesest murdõst või kielest ieskuju võtmist.
Paramatõ sõnadõ vällämõtlõjad suavad kua aujõnnad ning nied pannassõ üles esti-kihnu e-sõnastikku.
Uudissõnadõ edepanõkusi uõtamõ kuni 15. muarjakuu pääväni 2013 aadressil: Kihnu Kultuuri Instituut, Esplanaadi 10, 80010 Pärnu või info@kihnuinstituut.ee või viiä Kihnu muusiumi.
Võistlusõ tulõmusõd tehässe tiätäväks Saarõ pääväl, 24. muarjakuu päävä Kihnu muusiumis.
Kihnu muusium koostües Kihnu Instituudiga kuulutab vällä näitusõ "Kihnlastõ tänävetalinõ njaputüe - pitsid ning tikandid".
Praegu ond paras aeg vällä otsi tikmis- ning iegeldusnõelad ning akata kihnumuõdi asju tegemä. Näitus avatassõ Kihnu muusiumis laupa, 18. lehekuu päävä. Kuu aega suab tüesi imetledä ning paramasi vällä valida,st indesi anda. 15. juanikuu päävä kuulutassõ vällä võitjad.
Andkõ aga tiäda, kui asjad valmis ond. Kihnu Kultuuri Instituudi ning Kihnu kuõli iestvedämisel sai kogo murdõkieleuvilisi Suõmõst ning Suarõst.
Ühekorra talvõ, kui arutasimõ kihnu kiele õpõtamist lastõaidas ning kuõlis, tuli siokõ mõtõ,et kutsuks ise murdõkiele õpõtajad kogo, et kuulata, sasja kua teesed tegäd, kudas Estimual üldse murrõtõ õpõtamine kua edeneb. Tiädsime üksi, et Võrumual ond juba ulk aastu kuõlis võru kielt õpõtõt, sellepärast palusimõ siält esinejäd. Sammuti palusimõ kua ministeeriumi esindajad riäkmä murdõkiele õpõtamisõst riigi kuõelõss.
Porikuu 19. päävä saidki kogo kakskümmend asjauvilist: külälisi oli Setu- ning Võrumualt, Mulgi- ning Muhumualt ning Kodaverest.
Kõegõpiält pidi egäüks ennast tutvustama. 15 minuti asõmõl võttis sie aega terve tunni. Kui uvitavalt ning südämlikult kõik riäksid, kudas nad ond murdõkiele juurõ jõudn ning sasjaga nämäd praegu tegeleväd!
Jüri Valge, aridusministeeriumi kieleosakonna nõunik seletäs, et nied inimesed, kissi murdõs mõistvad riäki, ond paelu rikkamad testest. Ministeerium ond andn võimalusõ kõikõl murdõsi õppi, aga ei tohe ää unuta, et kellegile ei või sedä kohostusõss tehä, sie ond vabatahtlik ning kuõel koos hoolekogoga otsustagu sedä.
Ministeeriumil ond tegemisel esti kiele erikujudõ õpik ning vastav õppõkava, miokõ aitab kuõla murdõsi õppi. Murrõtõ õpõtamine põlõ´mtõ üksi kihnu kiele õepminõ - õpilanõ piäb suama üldpildi Estimua murrõtõst üldse.
Kielepesä projektist riäksid kuõlitajad Triin Rõõmusoks ning Egle Vodi. Nied kaks õpõtajad käüäd 11-s lastõaidõs ning aitavad võru kiele tunda läbi viiä. Nendel ond sedäsi, et üks päe nädälis ond võrukiele päe.
Võru kiele õpõtamisõst kuõlõss riäksid Tiia Allas, kissi ond Võru Instituudi tüetäjä ning Merili Küppar, võru kiele õpõtaja. Põhikuõli osas õpitassõ võru kielt, gümnaasiumi astmõs praegu viel õpõt ei põlõ.
Merili tüetäb Osila kuõlis, tämä riäkis ning näütäs piltä erinevatest üritustõst. Enäm-vähäm ond samad edevõtmisõd, mioksõd Kihnu kuõliski. Siäl lavastassõ egä aasta üks näedend.
Tiia tutvustas kua nelja uut raamatud, mioksõd selle aasta ond siäl ilmun. Materjaali, sasjast õppi, Võru- ning Setumual ond mio arvatõs küll.
Meite kuõli tegemistest riäksid lastõaa õpõtajad Pärdi-Jaagu Annika, Järve Elme ning Koldõ Külli.
Piäle nende juttu arvasid võrukad, et tahass otsõ Kihnu uatama tulla, et siält ond paelu õppi.
Päävä lõpõtas Kasõ Mark omatehtud vilmi „Kihnu ljõnnuaabets I" tutvustamisega. Sie õppõmaterjal sai kua üsä paelu kiita.
Murdekielte kuõlitajatõ kogosuaminõ ei jää viimasõks, tulõva korra ond kõik uõtõt Võrumual.
Küsüsi meite Kihnu lastõaa õpõtajatõ käest: sasja uut andis siolõ sie päe?
Pärdü-Jaagu Annika:
Sie päe kinnitäs viel korra, et murdõkieldegä ond ikka taris edekohe tegeldä- sedä õpõtõs ning õppis. Ning kõegõ tähtsäm, sasi miele jäi ning murõtsõma panõb, et Võrumual käüässe lastõaidõs vällästpuõlt kohalikku murrõt õpõtamas. Luõdamõ, et meitel Kihnus siokõst aega niipeä viel tulõ´mtõ. Et asjamehed mõistvad väärtustä ning oida oma kohalikka õpõtajasi.
Järve Elme:
Sie päe testegä nõu pidädes andis paelu uusi mõttõsi. Selgeks sai sie, et amõtlikõss dokomentess ei sua kirjuta kui kihnu kiel vaid kui kihnu murrak. Muajõlmõs nähässe paelu vaeva murrakutõ oidmisel ning õpõtamisel kuõlis ning kua lastõaidõs. Iä tiädmine ond sie, et kui testess lastõaidõss uõtaksõ inimest, kissi riägiks nende kodokoha murrakut ühe päävä nädälis, siis meitel akkavad lapsõd kihnu kielt kuulma umiku lastõaida tullõs ning kuulvad sedä kogo päävä.
Jutu kirjutas Sarabu Silvi Käesoleva aasta 19. – 26. augustil toimunud Lefkada folkloorifestivalil Kreekas esindasid Eestit 17 tantsijat-lauljat, pillimeest Kihnust.
Kihnu Kultuuri Instituudi eestvedamisel sai teoks reis Kreekasse, Lefkada saarele, kus toimus 50. folkloorifestival. Juubeliüritusel oli Eesti esindatud esimest korda ja see au sai osaks meile, kihnlastele.
Osavõtjaid oli 19 riigist. Kaheksa päeva jooksul sai ise esineda kihnu tantsude ja lauludega ning nautida erinevate rahvaste tantse, laule, pillilugusid ja imetleda uhkeid rahvariideid. Etendused toimusid selleks otstarbeks ehitatud välilaval, päris mere kaldal. Igal õhtul sai vaadata kaheksat erinevat kava, kontserdid algasid kella üheksa paiku ja lõppesid ühest- kahest öösel. Kõik osavõtjad esinesid suurel laval neli korda, ( ava- ja lõputseremoonial 5minutilise ja kahel korral 20-30minutilise etteastega).
Kontserdid toimusid ka teistes linnades. Publik oli heatahtlik, sõbralik – kõiki esinemisi saatis suur edu.
Lisaks kontsertidele oli meil aega ka Lefkada saarel ringi vaadata, imetleda viinamarjaistandusi ja oliivisalusid, nautida päikesepaistelist suvepäeva kuumal rannaliival ja karastada end soolases merevees.
Ainult üks küsimus: mis Sulle reisist kõige eredamalt meelde jäi?
Esimesel õhtul võlus tuledes Ateena , mis ei unune iial. Järgmisel päeval helesinine meri ja väga soolane vesi ning kõrged mäed. Meelde jäävad ka festivali esinejad. Merle.
Tõsiselt tore reis oli. Esmalt lummas mägine maastik oma taimestikuga, mis on väga palju erinev meie omast. Helesinine meri ja liivarannad, kuhu elu sees poleks uskunud sattuda. Soojad ilmad, isegi liiga palavad. Jalgrattamatk mägedes – tõsiselt lahe oli kihutada mägedest alla. Janne.
Kõike meeldejäävam oli reisist seltskond. Lefkada saarel võlusid ilusad rannad türkiissinise mere ja lihvitud kividega. Kreeka tantsud olid kenad ja huvitavad. Ja öine melu oli tore. Kristel
Enneolematu reis! Olen siiani lummatud kreeklaste köögist ja nende põhiroast Kreeka salatist. Samuti ei saa jätta mainimata suurepärast elamust Kreeka ööelust ning ouza ehk aniisiviina proovimist.
Kuid tänu sellele reisile sain taaskord kinnitust, kui hea on elada Eestis, ja kui erinevad on maailma rahvaste kultuurid. Egert
Esmalt meenub ekstreemne jalgrattasõit mägedes, siis kindlasti heleroheline-sinine merevesi, kreeklaste rahulikkus ja fantastiline reisiseltskond. Festivali kavast jäid enim meelde bulgaarlased, jakuudid, portugallased ja kreeklased ise oma rohkearvulise esindusega. Hilma.
Minu jaoks oli see reis suur elamus alates suure lennukiga sõitmisest, hommikupäikeses Akropolise imetlemisest ning lõpetades viinamarjadega verandadel.
Üllatas kreeklaste öine eluviis, samuti nende muretu meel, maitsvad söögid ja muidugi kreeka meeste tants. Hille.
Pärast jahedat Eestimaa suve oli kümme päeva kuuma merelist kliimat nagu rusikas silmaauku. Kihnu täismundris ei oleks pidanud neid pikki palavaid päevi kuidagi vastu pidanud, õnneks olid esinemised ettenägelikult õhtusse aega planeeritud. Kõige rohkem jäi meelde lõunamaine elurütm ja-tempo, mis viimastel päevadel omaseks sai ning sõbralik kohalik rahvas. Mari.
Meile harjumatu kuumus, mägine maa, sõit õudusttekitavatel mägiteedel ja muidugi esimene pilk ja suplus helesinises Joonia meres. Samuti kreeklaste öine eluviis ning loomulikult fantastiline reisiseltskond. Veronika
Jalgrattamatk oma tõusude ja laskumistega. Erilise värvi andis matkale kindlasti teadmine, et meie olime esimesed, kes seda võimalust mägikülaga tutvumiseks kasutasid.
Portugali rühma väga armsad tantsud. Ly
Meeldis kohalike inimeste elu ja kombeid jälgida. Oli erakordne kogemus elada sellises kaunis looduses. Annika
Munga klooster ja Lefkada inimeste vaimustus oma kultuurist – kreeka tantsudest, eriti vaimustav on meeste tantsuoskus lõunamaades – Türgis, Bulgaarias, Itaalias, Kreekas. Katrin
Püsivalt kuum ilm. Meeletu öömelu, inimesed peredega öösel väljas. Taimed. Mis meil on peamiselt pottides, olid pea kahe meetri kõrgused. Kreeka tantsud väga huvitavate sammudega. Galja
Kõige eredamalt on meelesvahva seltskond, kes suutis hoida meeleolu üleval viimaste päevadeni. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka mägist maad, millega meie, eestlased, harjunud ei ole. Jalgrattamatk mägedes oli veidi raske, aga suurepärane võimalus tutvuda Kreeka loodusega. Triinu
Põhiliseks liiklusvahendiks soolomootorrattad ja kiivriteta kihutajad, väga arvestavad ja sõbralikud juhid. Sinine meri nagu postkaardil ja rand täis merelihvitud ümmargusi nipskikivisid. Elme
Rabas öine lennukiga saabumine Kreekasse – tuledesära, miljonilinn Ateena oma rannajoont looklevate valgustatud teedega. Öine taksosõit hotelli kohati 120 km tunnikiirusega (linnas!), juht vahepeal telefoniga rääkimas ja TOM-TOM`i näppimas. Lefkada linna kitsad kõrvaltänavad, kivimajad siniste aknaluukidega, eakad mustas kreeklannad pärastlõunase kuumuse eest viinapuude varjus istumas. Uhked kreeka rahvariided ja ringtantsud. Külli
Peale aktiivset suve üks tõeline puhkus suures palavuses kihnu riiete ja tantsude-lauludega. Võlusid suured mäed ja tuledes linnad, selge soolane soe merevesi, lahked inimesed, sõbralik liiklus ja rahulik ellusuhtumine. Huvitavad esinejad ja meile sarnased kreeka tantsud. Veera
Silvi Murulauk
Naestõ njaputüed sai imetledä jurikuust kuni eenäkuu lõpuni Kihnu muusiumis, Uiõ Kuntsi Muusiumis ning Manõja suarõkeskusõs.
Kjõndu, kapõti, sukkõ, tanusi, körtä, tekkä, troisi, üesi oli ette paelu (362 näitusõl välles). Nied olid tehtüd minevä talvõ kihnu naestõ kätegä Kihnus, Manõjas ning maesõmal.
Kihnus ei olõss tegijäte nimesi tüede juurõs, uatajad said iäletä paramatõ käsitüemeistrite puõlt, sellepäräst et tüedel olid numbrid külges. Kolmõ kõegõ rohkõm punkta kogon kihnu naist autasustati lehekuu 18 päävä. Paramad olid Rannametsä Maire, Lahe Meeli ning Suõmetsä Galja tüed. Paramatõss kirjutajatõss olid Suõmetsä Mitta, Uustalu Talvi, Vanajuri Marika, Liänemetsä Reene, Lohu Anneli, Noodi Maie ning Silvia Soide.
Välläpanõku avamisõl muusiumis jurikuu 29. päävä kuulutati võitajad vällä ning kissi kohal olid, said kua aujõnnad käde. Testegä võtamõ ühendust.
Kihnu kielekoja liikmed lugõsid tüesi terve kuu, koosolõkulõ jurikuu 29. päävä umiku tuldi juba oma arvamusõga. Egäüks pidi vällä valima tämä mielest setse paramad tüed. Sie ei olõss kerge ülesannõ valida 42 omatehtüd kirjatüe ulgast üksi setse. Kirjutajasi oli kogo 14.
Omatehtüd luulõtustõst ning juttõst ond plaanis raamat vällä anda. Enne sedä suab lugudõga tutvust tehä Kihnu Kultuuri Instituudi kodolehe piäl.
Kuõlilapsõd said oma aujõnnad käde emakielenädälis.
Suur aitima kõikõ kirjutajatõlõ!
Õpilastõ omatehtüd kirjatüede ning emäkielepäävä võistlusõ internetis paramad ond selgun
Niärikuu keskpaegast piäle said õpilasõd ning täüskasun inimesed vällä mõtõlda, kirja panna ning võistlusõlõ suata luulõtusi ning jutta. Kirjutati erinevätel teemadõl: õpilastõ luud riäksid kuõlielust, loodusõst, kodosuarõst, isämuast; suurõd inimesed kirjutasid kua oma jõlusast kodokohast (Kihnust ning Manõjast), oma tüedest ning tegemistest, loodusõst ning paelust muust. Ette iä oli sie, et võistlusõlõ esitäti luuletusi ning jutta kua pissiksete lastõlõ.
Õpilastõ siäst paramad kirjutajad olid Joanna Kott, Raimond Lilles, Kaisa Laos, Mattias Laos, Raigo Tšetšin, Merilin Saare, Egle Laos.
Kuõlilapsõd, paramatõ tüede kirjutajad, said omalõ raamatu, kõik võistlusõst osavõttajad pastapliätsi.
Suurtõ inimeste paramad kirjatüed selguvad jurikuu lõppus.
Emäkielenädälä said kuõlilapsõd oma tiädmisi näüta internetimälumängüs.
Kümne küsimusõ ää vastamise iest oli võemalus suaja 28 punkti.
I ning II kohta jagavad Merilin Saare ning Kevin Leas 27 punktiga
III koha piäle tuli Egle Laos 25 punktiga.
Ette suurõd tänud kõikõlõ kirjutajatõlõ ning mälumängust osavõttajatõlõ!
Kihnu Kultuuri Instituut kutsub kõiki kuõlilapsi osa võtma emäkielepäävä võistlusõst internetis. Küsimustõlõ suab vastata SII.
|
|
