Kihnu Instituut: Uudised

Ootame kõiki kihnu keele huvilisi kihnu keelelaagrisse 20 - 22.augustil Manija saarekeskusesse. Täpsem info: Kase Mark, mob. 50 24 947

7. augustil tähistas Manija rahvas oma oma kodusaare esmamainimise 450. aastapäeva. Traditsioonilise Manija Päeva avas uus saarevanem Kodu Arno, kes aasta suurimaks sündmuseks nimetas läinud talvel Lulli talu juurde kokkutuisanud majakõrguseid hangesid. Kase Mark tegi vanade merekaartide järgi selgeks, kuidas Manija, Sorgu ja Kihnu nimekujud tekkisid ning mida nad võisisd esialgselt tähendada.

Seekordsed Manija Mängud toimusid Täkulaiu sadamas. Sõudevõistluse ühelistes kaluripaatides võitis meestest Tapu Kaido ning naistest Tooma Helve. Teatevõistlusel tuli veeretada pakku, joosta kotis, vedada heinapalli ning tormata 30-liitrise piimanõuga. Tihedas rebimises mandrirahva ning manijalaste vahel tuli võitjaks saarerahva võistkond koosseisus Tooma Helve, Silla Elvi, Kodu Arno ning Tapu Kaido.

Õhtul tuli külla ülemaaliselt tuntud laulunaine, endise nimega Tooma Virve, kellest hiljem sai Kase Virve ning pärast Manijalt Kihnu kolimist hoopis Järsumäe Virve. Temaga olid kaasas pereansambli lauljad ning pillimehed ning Virvel oli kingituseks meeleolukas kontsert omatehtud lauludest.

Jalakeerutus Manõja Poeste pillimängu saatel kestis kaugelt üle südaöö. Hoolimata eriti kuumast suvepäevast ning hõõguvast ööpimedusest, olid kõigi meeled elevil ning saarel sündinud ning siin elanud inimeste omavahelisest kokkusaamisest jääb kestma kaunis mälestus.

MIDSOMMAR on rootslaste jaanipäev, mis ei pea langema täpselt kokku Ristija Johannese sünnipäeva (24.juuni) ehk meie rahvuspüha Jaanipäevaga.

Midsommar (eesti keeles poeetiliselt Suvesüda) on rootsi kultuuriruumis see laupäev, mis mahub ajavahemikku 20-26.juunil. Sel aastal kerkisid nii mandri-Rootsis kui Ahvenamaal lillevanikutega meiupuud seega laupäevaks, 26.juuniks. Et aga nii suurel pühal ei taha keegi kodust kaugel olla, siis otsustas Ahvenamaa kuulus viiuliansambel "Kvinnfolk" tulla meile muusikalist külakosti tooma nädalapäevad varem.

"Kvinnfolk" esines Kihnus, Manijal, Pärnus ning Viljandis. Kümmekond naist mängivad kuulsas "speelmanni" ehk külaviiuldamise stiilis, üheteistkümnes tõmbab lõõtsa ning kaheteistkümnes laseb koduorelil kaasa kõlada. "Kvinnfolgi" repertuaaris on peamiselt tantsulood rootsi rahvamuusikast, nii mõnigi meloodia ja motiiv on aga ühine kõikjal Läänemere saartel ja randades. "Kvinnfolk" tähendab sõnasõnalises tõlkes "naisterahvast", eesti keeles oleks mõtteline vaste siiski täpsem, kui "naiste rahvas" lahku kirjutada.

Ansambli asutas 32 aastat tagasi agar viiuliõpetaja ja Ahvenamaa Muusikaakadeemia kaaaegne juhataja Siv Ekström, kes siiani on "Kvinnfolgi" esimängija. Ansambel tegutseb ka rahvusvaheliselt. Esinemas on käidud peale Soome ja Rootsi veel Norras, Taanis ning Saksamaal, nüüd siis ka Eestis. Iga aasta augusti esimesel laupäeval kogunevad külaviiuldajad üle kogu maailma Ahvenamaal, Önningeby kunstimuuseumis, et koos "Kvinnfolgiga" nautida rõõmu erinevate rahvaste meloodiatest.

"Kvinnfolgi" kontsertreisi üheks eesmärgiks oli aidata Kihnu lapsi, kes tahavad taastada pärimuslikku viiuldamist. Kontsertidel kogutud annetused (ca 1900 krooni) lähevad Kihnu poiste-tüdrukute viiuliõppe toetuseks. Laupäeval, 19. juunil toimusid Manija Saarekeskuses õpitoad neile lastele, kes tahavad viimistleda oma oskusi viiulimängus. Lahkudes Eestist tegi ansambli asutaja ja esiviiuldaja Siv Ekström neljale Kihnu tüdrukule (Suurekivi Merili ning Kelli, Uiõ-Matu Liis, Kolde Kaisa) ettepaneku tulla külaviiuldajate pillilaagrisse 2 - 6. augustil, mis tipneb üle-Euroopalise külapillimeeste kokkutulekuga 7. augustil. Kutse sai tänuga vastu võetud ning lastega koos käis Ahvenamaal Läänemetsa Reene, kes samuti on algaja viiuldaja.

Et Ahvenamaa naisviiuldajate külaskäik langes suvesüdamesse, siis püstitasid korraldajad Kihnu Instituudist koos külalistega kõigi kontsertide eel ka meiupuid, mis asendavad Skandinaavia ja Kesk-Euroopa rahvastel jaanituld. Meiupuud ei kerkinud sugugi mitte selleks, et meile, eestlastele, kalliks saand kombeid välja tõrjuda. Pigem oli ikka sihiks paremini tundma õppida teiste rahvaste rituaale ja ilumeelt. Ning kuidas teisiti saakski südasuvel rootsi rahvatantsus kaasa lüüa, kui seda ei tee rohelisel murul ning lõhnava meiupuu ümber?

"Kvinnfolgi" kontserttuuri Eestis korraldas Kihnu Kultuuri Instituut koostöös Uue Kunsti Muuseumiga, toetasid Kihnu regionaalprogramm, Kihnu Vallavalitsus, Tõstamaa Vallavalitsus, Kihnu Veeteed, as Pajo.

Ilmus meie instituudi traditsioonilise trükise, kihnukeelse kalendri uus väljaanne: "KIHNU LASTÕ KAALENDER 2011". Kalendris on tosina Kihnu ning Manija lapse pildid ning jutukesed elust meie saartel.

Kalendrit on võimalik osta Kihnu Muuseumist, Pärnu Uue Kunsti Muuseumist ning Manija Saarekeskusest, aga ka Apollo ning Rahva Raamatu kauplustest üle Eesti.

Manija Saarekeskuses on avatud Uno Roosvaldi maalinäitus IÄTIE (JÄÄTEE). Tosin maastikumaali Manijalt ning kaunis suur õlimaal "Kassipiägä kanakuell", kõik valminud 2009. aastal. Näitus jääb avatuks suve esimeseks pooleks. Pärast jaanipäeva liigub näitus edasi Kihnu.

"Kihnu Uudised" kuulutas välja sõnavara-võistluse uute kihnukeelsete sõnade leidmiseks. Küsime, kuidas võiksid kõlada kihnu keeles järgmiste lindude nimed?

Vastuseid ootasime hiljemalt 20.maiks. Kahjuks pidime tõdema, et ilmselt oli ülesanne liiga raske. Kihnu Kielekojas pakuti "varõsõ" uueks kihnukeelseks nimeks "varas" ning kormoranile sooviti nime "katk", kuid võistluseni asi ei arenenud.

Meie eelmises võistluses küsisime eestikeelseid vasteid järgmistele kihnukeelsetele linnunimedele. Õiged vastused on siin:

Õiged vastajad olid Andres Murumets Tartust, Anne ja Urmas Noor Tallinnast ning Arne Timm ja Reet Kaldur. Õnnitleme!

üle antud 15.märtsil 2010.a.

Lugupeetud peaminister hr Andrus Ansip!

Pöördume Teie poole suure murega.

Kui Vabariigi Valitsus 2002.aastal esitas kihnu pärimuskultuuri UNESCO vaimse ja suulise maailmapärandi kandidaadiks, siis võttis riik ühtlasi ka kohustuse tagada meie saarekultuuri jätkesuutlik areng. UNESCO-le esitatud tegevuskavas olid selgelt välja toodud valdkonnad, mida riigieelarvest toetatakse – kihnu keele ja kultuuriloo õpetamine Kihnu Kooli kõigis klassides vähemalt kaks tundi nädalas, muuseumi ja saarekeskuste väljaehitamine Kihnus ning Manijal, kihnukeelse audiovisuaalse meedia loomine jpt meetmed, mis tagavad väikese, kuid unikaalse kultuurikillu ellujäämise ning arenemise tormiliselt muutuvas maailmas. Riik andis oma taotlusega UNESCO-le teada, et kavatseb toetada kultuuriliseks ellujäämiseks vajalikku alustegevust – traditsioonilist kalandust, põllumajandust, rahvuslikku käsitööd. UNESCO auväärsesse nimekirja pääsemiseks oli vaja näidata ka peamised ohud kihnu kultuurile ning need olid – ülemääraselt kasvav turismimajandus (eriti alkoholismiturism) ning kultuurilist eripära (eriti kohaliku keelemurret) nivelleeriv massimeedia.

Täna peame tunnistama, et Vabariigi Valitsus on siiani käitunud UNESCO ees aumehena - antud lubaduste realiseerimiseks on käivitatud siseministeeriumi Kihnu Regionaalprogramm 2007-2010 ning kultuuriministeeriumi toetusprogramm „Kihnu Kultuuriruum 2008-2010“. Nendest programmidest on olnud väga suur abi. Kihnu kirjakeele koostamine, kihnukeelsete raadiosaadete toimetamine, kihnu pärimuskultuuri jäädvustavate raamatute ning audiovisuaalsete teoste loomine, koolile kihnukeelse õppematerjali koostamine ja trükkimine, pilli- ja keelelaagrite korraldamine, kihnu pulmatraditsioonide taastamine, teaduskonverentsid Kihnus ja Manijal, arvukad esinemised folkloorifestivalidel kodu- ja välismaal, Kihnu Muuseumi ehitamine ning sisustamine, nii Kihnus kui Manijal talu-tüüpi saarekeskuste loomine on saanud võimalikuks just tänu neile programmidele.

Kahjuks puudub meil kindlustunne, et nimetatud toetusprogrammid jätkuvad aastatel 2011-2015. Seetõttu annamegi käesoleva pöördumisega Teile teada, et riiklike toetuskavade mittejätkumisel osutub siiani kulutatud raha tuuldevisatuks, sest näiteks saarekeskuste ehitamise ja sisustamise poolelijätmine, Kihnu Muuseumi töö mittetagamine, raadiosaadete lõpetamine, Kihnu Instituudi sulgemine ning haridusprogrammide katkemine seda paratamatult just on.

Veel teeb meile väga tõsist muret regionaalministri jäik otsus 2010. aastal Kihnu regionaalprogrammist ära lõigata igasugune toetus kultuuri- ja haridusprojektidele ning asendada see üksnes toetusega infrastruktuuridele ning ettevõtlusele, kus esikohale on tõstetud finantsabi UNESCO proklamatsioonis näidatud peamisele ohuallikale – turismimajandusele. Hämmastav on regionaalministri käskkirjas toodud seisukoht, et turismikäivet on vaja veelgi tõsta 12% ja seda kultuuri arvelt! Siinkohal on tarvilik võrrelda muutusi 2009.aastaga. Kui eelmisel aastal oli toetus kihnu kultuurile 1,7 miljonit krooni siseministeeriumi Kihnu regionaalprogrammist ning 1 miljon krooni kultuuriministeeriumi programmist „Kihnu Kultuuriruum“, siis sel aastal on toetusssumma vähenenud 3 (kolm!) korda ehk piirdub üksnes 900 000 krooniga kultuuriministeeriumi eelarvest. Asjaolu, et ministeerium katab sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum püsikulud ca 225 000 krooniga, ei muuda kahjuks üldpilti.

Me mõistame, et keerulises majandusolukorras on vaja igaühel meist mõelda ning tegutseda säästlikult. Sihtasutus Kihnu Kultuuri Instituut on kärpinud oma töötajate töötasusid 10 – 50%, sellest allapoole pole enam võimalik minna. Kui aga riigieelarveline toetus kihnu kultuurile väheneb eelmise aasta 2,7 miljonilt üksnes 0,9-le miljonile, siis on meie arvates tegemist mõtlemapanevalt ebasolidaarse kärpega võrreldes teistes valdkondades toimuvate palju leebemate püksirihma-pingutamistega. Me ei usu, et riigieelarve päästmiseks on vaja ohverdada rahvusvahelist tunnustust leidnud ja meile väga kallist pärimuskultuuri.

Eelöeldut summeerides palume Teid, lugupeetud peaminister Andrus Ansip, tutvuda UNESCO kultuuripärli – kihnu pärimuskultuuri – ellujäämise temaatikaga, arutada tänase valitsuskoalitsiooni ministritega võimalusi kihnu kultuurile eraldatava toetuse suurendamist vähemalt 1 miljoni krooniga käesoleval aastal ning leida lahendused toetusprogrammide jätkumiseks perioodil 2011-2015.

Lugupidamisega –

SA Kihnu Kultuuri Instituut juhataja Marju Vesik

SA Kihnu Kultuuri Instituut nõukogu esimees Mark Soosaar

Kuu aega hiljem saime Peaministri büroost ka vastuse, mille järgi on kõik korras. Peame rahul olema sellega, et regionaalprogrammist enam kultuuri ei toetata, kultuuriministeeriumi 900 000 krooni endise 2,7 mijoni asemel paistab valitsusele olevat piisav, et kihnu kultuuri toetada. Eriti kurb on tõdeda, et regionaalprogrammi puhul ei lubanud regionaalministri büroo tunnustada abikõlblikeks muuseumeid kui turismiobjekte. Kummaline otsus, sest meie andmetel on ca 95-99% muuseumide külastajatest igal juhul turistid. Sedasi kindlasti Kihnus ja Manijal, küllap ka mujal.

Mark Soosaar

Vastukajad:

Peaminister lahendab Kihnu muresid http://www.parnupostimees.ee/?id=238484

Masu tuhmistab kultuuripärlit http://www.parnupostimees.ee/?id=238492

Ilmus kihnu keele õpiku esimene jagu http://www.parnupostimees.ee/?id=238011

Täna andis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Viljandi Paalalinna gümnaasiumis toimunud pidulikul emakeelepäeva üritusel kätte 2009. aasta keeleteo konkursi peaauhinna, mille pälvis kihnlaste “Aabets”.

Konkursile esitatud tegude ja tegijate hulgast valis Emakeele Seltsi juhatus hindamiseks kuus kandidaati, nende seast tegi omakorda valiku komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid.

80-leheküljeline kaunilt kujundatud raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele, seob Kihnu murdekeele – koos kihnulike ütlustega – sealse olustikuga. Tegemist on lugemisvaraga, mis aitab alal hoida esivanematelt päritud kõnepruuki Kihnus, on aga kindlasti huvitav lugemine mandriinimese, massaka jaoks. Kihnlaste esimese raamatu vapilind pole kukk, vaid kassikakk ehk kassipiäga kanakuell.

Kihnu aabetsa ehk Kihnu laste esimese raamatu pildid on kunstnik Uno Roosvaldilt, lood on kirjutanud Külli Laos, Evi Vesik ja Reene Leas, kujundanud Katrin Kaev.

Kooliõpiku kokkupanijate arvates, sobib see esimese klassi teise poolde, kui laps mõistab lugeda, või siis teise klassi algusesse.

“Olen alati pidanud ajalooliste murrete kui piirkondlike keelte olemasolu Eesti kultuuri rikkuseks,” ütles Lukas. “Need, kes armastavad oma kohalikku keelt ja kultuuri, peavad oluliseks ka isamaalisi väärtusi. Isamaa algabki kodust ja oma koduarmastuses on Kihnu rahvas olnud väga ettevõtlik. See kaalus seekord žürii arvates üles teiste kandidaatide pingutused.”

Peaauhinna suurus on 25 000 krooni, millele lisandub raamatupoe kinkekaart väärtusega 10 000 krooni.

Aasta keeleteo auhinda anti välja neljandat korda. Sellega tunnustatakse eelmisel aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat.

Värsked uudised, juuni 2010

INSTITUUDI KIRI VABARIIGI PEAMINISTRILE,

Paremaid uudiseid:

Vanemaid uudiseid: