Vanaemäl ponksi imu

Vanaemäl ponksi imu,

Uurib oma koti sisu.

Aga siäl ei põlõ sedä,

Sasja leüdä tahab temä.

Panõb sussi akna piäle

-          umiku ond tühi sie.

Uõmõ akna piäl ond keng

-jälle tühi, mis ütled, eng.

Panõb sjõnna suapa suurõ

Allõs üsä, üsä uiõ.

Aga kua ei aita sie,

Siäl ei põlõ kedägi siss.

Sasja vana piäks tegemä,

et kua ponksi tämä suaks?

Panõb aknalõ kosmodiski

Ning –oh ime- umiku

Siäl kuhe ponksa ning viel miskit.

Tali

Lumõvesked tüetäväd,

Elbi lahti leüäd nad.

Kotid kõik ond pungil täüs,

Tali ju seni aenult näis.

Lumi panõb ljõnnuksõl lendmä,

Toito piäväd nad oetsma.

Aga kust sa võtad toito,

Lumi kuanõtan kõik loegod.

Lapsõd õuõ lähtväd,

Käes nendel majakõ uus.

Puu otsa selle rjõputavad,

Siäl ond toito ning kua veeruus.

Nüüd ei põlõ ljõnõl viga,

Kulub toeks egä iva.

Välles rõõmsalt sädistäväd

2012. aasta küünläkuu 21. päe

Lumõsadu! Tuisk ning torm!

Miks meite jõlm ond nõnda karm?

Lapsõd tahtvad ljõugu laska,

pärast ubasuppi maitsta.

Lapsõd, lumõtaadi kjõustõ

lähtväd õuõ nagu muistõ

lumõljõnna ehitämä,

pitkä ljõugu vuhistama.

Valjud kilked, rõõmsat naeru,

sedä õuõs üsä paelu.

Tänä ond ju vastlapäe-

ubasupi päe ond käes.

Jõulusalmid lapsõlapsõlastõlõ

Jõulutaat sie tuli kärägä

Pani koti maha mürsügä.

Isabella uatas kotti,

Siäl nägi tämä karuotti.

*******

Päkäpikud panid suusad jalga,

Lassid katusõlt liugu alla.

Alexandra üüdis nendele:

„Tulgõ tulõva aasta kua meitele“

********

Kust ond pärit jõulumies?

Egä aasta pikk tie tal ies.

Eks ta otsib lapsi iäsi

Õpõtajasi viel paramasi.

Nied ta leväb ikka siält_

Kust maalt kui Kihnu suarõ piält.

Kuõlilõpõtajalõ

Ää sia ohkag kedägi,

Et jälle aasta edäsi!

Sie Kihnu kuõel Sio jaoks ju läbi sai

Nüüd trügi vaprast sedäsi.

Kõik tied ond lahti siolõ

Sia aenult vali – miokõ

Ond kõegõ tähtsäm sie,

Et olõks õigõ tie

Sie pissike armas Kihnu suar

Sii ond sio emä ning isä kua,

Õed ning vennäd ond ju sii,

Ää unutag neid iialgi..