MUARJAKUU

Oborästäd, lõod – juba saabusid,

talvõ ning kevade tülid iäste laabusid.

Tiädä küll, kissi võitis –

keväde aisu ond tunda kõikis!

Päävä pitkus – tublist koson,

lumõmemmed üsä losos…

Ond soja puõlõ jõlma kuões,

piä kambri akna all õitsõb ruões.

Vahtramahlgid juba nõrgub,

kasõd varssi iirekõrvus.

Etemäd aega mia küll ei tiä –

MUARJAKUU ond naa iä!