TERE JÕULUMIES

TERE, TERE JÕULUMIES,

UÕTAMÕ SIÕND IKKA VIEL.

KARTSIMÕ, ET LÄHÄD RUHNU

NING ET JÕVAGID SIA KIHNU.

NÜÜD OND MEITEL RÕEMUS MIEL,

ET KIHNU JÕUDSID JÕULUMIES.

TAENTSMA TAHAKS AKATA,

ET SIA SUAKS PAEKKA JAGADA.

AASTAAAD

SÜGÜS,TALI, SUI NING KEVÄD

KÕIK NIED AASTAAAD OND KENÄD.

LÄHÄB VANA, TULÕB UUS

LASTÕL LUSTMIST EGÄSS  KUUSS.

SÜGÜSE OND PAELU LEHTI,

ÕUÕS LEHESADU TEHTI!

TALVÕ PAELU LUND OND MUAS

SÕITA KELKEGÄ NÜÜD SUAB.

SUI OND MERE JÄÄRES JAHTI,

ULKÕS VEESSE, JALAD LAHTI!

KEVÄDE, KUI TUTID ÕITSVAD

LAPSÕD PÄRGI TEHÄ MÕISTVAD.

OLGA SOE VÕI OLGA VJÕLU,

LAPSI IKKA ÕUÕ KJÕSUB.

IÄ OND OLLA MEITE MUAL,

KUS VAHELDUVAD AASTAAAD.

MIO VANAVANÕMAD

MIOL OND TRAGI VANAEMÄ,

KIS KUÕB MIOLÕ SOKID.

TRAGIDAM VIEL VANAISÄ

KORDA TIEB TÄ VOKI.

NING KUI NÄLG MIO KÕHTUS PURÕB,

PAKVAD MOOSI, SAIA.

SUAVAD ARU LAPSÕ MURÕST

LAPSÕLAPSÕST MAIAST.

ISÄ NING MIA

ISÄGÄ MIA LÄHÄ MERE,

MUTTA TARIB TERVE PERE.

NING KUI AHUNAD OND KÄE

PUÕDI LÄHME PÜHÄBÄ.

ISÄGÄ MIA LÄHÄ AIDA,

VÕTMA PUID, ET TEHÄ LEIBÄ.

SUURÕ KUÕRMA KOO TUÕMÕ

KIARU TÜHJÄS AAMÕ UÕMÕ.

ISÄGÄ KUA MUUD OND TEHÄ

SELTSIS MÄNGÄ, PIDÄDÄ PÜHÄ.

NING SIIS ONDKID JÄLLE KÄE

ISÄDE PÜHÄ, ISÄDEPÄE.

EMÄ NING MIA

EMÄGÄ MIA TAHAKS MINNÄ,

SIIS KUI TÄMÄL AEGA,

LIMUNAATI OSTMA LJÕNNA

NING KUA LUÕMAAIDA.

AGA EMÄL IKKA RUTT,

PAELU TÜED OND TEHÄ,

VAHEST KUI MIOL VARUKS NUTT

PAITAB PIÄD MIOL TÄMÄ.

SELLEPÄRÄST TAHTSI RIÄKI,

OMA EMÄST SIOLÕ,

EMÄDEPÄE SEDÄ PIÄBKI.

ARMAS EMÄ MIOLÕ.

TALV

TALVEL PUUD ON KAUNILT HÄRMAS,

LOODUS PUHKAB RAHUS.

VÄIKE JÄNES ON VAID KÄRMAS

PUUDE VAHELT KADUS.

TALVEL PÄIKSE SÄRA NAPIB,

PILVED VÕIMUL AINULT.

ORAV VAIKSELT KÄBI NÄKSIB

HOPS, JA ONGI LÄINUD.

TALVEL MERD EI OLE NÄHA,

KAANE ALL TA VAGA.

KARUL TÖÖD EI OLE TEHA,

TALVEUND VAID MAGAB.

Luuletused kirjutatud,  mõeldes lasteaialaste peale ja lastele.