Uesutamõs
Oli jõlus talvõjõlm ning päe paistis. Mia mõtlõsi minnä uesutama. Meil kodo ond suur, ümmärgunõ tiik. Siäl iäres suurõd saviuennikud. Siält ond kõlguga ette mõnus alla laska.
Panimõ uesud alla ning akkasimõ arjutama. Mõnõkorra mia sadi kua pitkä. Mio sõpõr sadi kua, aga vahel akkas tämä oksõst kindi. Uesutasimõ päris mjõtu tundi, sõni kui viimes sõit vällä tuli.
Meie käösime tiigi piäl egä päe uesutamõs ning nüüd mia mõesta uesuta. Mio sõpõr aga mõestab viel paramini.
Tulõva aasta mõesta mia kua paramini uesuta.
Jõuluvana ning päkäpikk
Talvõ paks ond lumi,
kui karul sügä uni.
Miol suss ond akna piäl,
juba kiegi käün ond siäl.
Umiku mia otsõ jälgi,
kas kiegi tein ond kua jälgi.
Lapsõd tegäd lumõmemme,
jõulusüemisi tieb emme.
Tulla võib nüüd jõulumies,
kellel paelu paekka koti siss.
Keväde
Keväde ond paelu lilli,
ülasi ning sinililli.
Vulisõvad juba veed,
iäst sulan ond kõik meretied.
|
