Eesti
 
English
 
Suomi
Kihnu Kultuuri Instituut
ÕPPEKIRJANDUS
MUUD TRÜKISED
ISETEHTÜD LUULÕTUSI NING JUTTA
CHRISTIN SOOTS, MANDRIKIHNLANE



Raamat ´´Läänemere hülgerahvad´´

Ühed hülgerahvad elavad vee all, teised saartel ja rannakülades. Suurt sõprust pole nende vahel kunagi olnud.

Esimesed on pea igal kohtumisel teisega oma elust ilma jäänud.

Lennart Meri tuletab meelde orotšide jumala Temu sõnu: ´´Hülgeid võite tappa vaid nii palju, kui teil endal ellujäämiseks vaja läheb.´´

See on üks mõtlema panev lugu pärimustest ning kaasaegsest hülgeteadusest, samuti inimeste saamahimust ja selle taltsutamisest.

Ja ka sellest , kuidas veealusel hülgerahval on õnnestunud ellu jääda.

Raamatu koostas Mark Soosaar. Oma lood rääkisid Mart Jüssi, Gustav Vilbaste, Kaido Haagen, Juhan Vesik, Mihkel Vesik, Mihkel Lilles,

Mihkel Oad, Arne Vahkel ja Raigo Tšetšin.

 

 

 

Sõnaraamatusse koondatud Kihnu sõnavara annab edasi selle unikaalse saare looduse ja saarerahva eluruumi eripära, millesse kuuluvad meresõit, kala- ja hülgepüük ning rahvalaulikud ja käsitöömeistrid.

Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna. Sõnastiku põhiosale järgnev nimeosa esitab valikuliselt Kihnu isiku- ja kohanimesid. Rahvakultuuri seisukohast olulisi mustreid ja rõivadetaile aitavad arusaadavaks muuta nii oskussõnad kui ka illustreerivad värvitahvlid.

Sõnaraamatu usaldusväärse aluse moodustab Theodor Saare kogutud materjal, millele on pakkunud täiendust Eesti Keele Instituudi murdearhiiv. Varem kogutud murdesõnadele on lisatud tänapäevasemat sõnavara, ka kihnlaste sõnavõistlustelt pärit sõnaloomet. Valitud sõnadele on lisatud põhivormid, tähendus ja näitelaused.

Sõnaraamat on mõeldud eelkõige kihnlastele, kihnu keele õppijatele ja kasutajatele. Olgu see toeks nooremale põlvkonnale, et kanda edasi oma esivanemate kõnepruuki, nende suulist ning vaimset pärandit. Olgu see abiks kõigile neile, kes tunnevad huvi Kihnu omapärase keele ja kultuuri vastu.

 

KIHNULAISTEN USKOMATTOMAT SEIKKAILUT MERELLÄ JA MAALLA

Nüüd on võimalus Kihnust ja kihnlastest lugeda ka soome keeles.

Koostaja: Mark Soosaar

Kujundas: Vaiko Edur

Soome keele õigekiri: Tuija Kokko ja Mikko Virta

Trükk: AS Hansaprint

Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni

Kihnu kultuur pole üksnes kuulsad pulmad, lõputud regilaulud ning sajad kindakirjad. Kihnu ajaloo teevad rikkaks inimesed kelle elulood on kui seiklusjutud maalt ning merelt. Neid lugusid siia kaante vahele korjates püüdsid Anu Raud, Jüri Tuulik, Joel Sang, Mark Soosaar, Harri Jõgisalu ning teised sulemehed maalida koondportreed kihnlastest, kes ei karda kuradit ega välku, kuid austab merd ning hoiab oma kodu sellel väikesel saarel.

Ilmumisaasta 2009
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 144; mõõtmed 215x215mm

Ärmä Roosi ELUMÕNU

Kihnu naised, kes kinnastesse, sukkadesse, tekkidesse ning körtidesse kirju koovad, edastavad sõnumeid kaugetelt esivanematelt. Rosaali Karjam ehk Kihnu-pärase nimega Ärmä Roosi teab kirjade tähendusi ja tunneb nende võlujõudu ning on nüüdseks oma pika elu jooksul kogutud rohkem kui 300 kinda- ja enam kui 100 sukakirja pannud kaante vahele koos esiemade tarkuste ning uskumustega. Raamatu pealkiri "Elumõnu" pole juhuslik. Roosi sündis 75 aastat tagasi Mõnu talus ning on kogu elu suurt mõnu tundnud Kihnu naiste näputööst. Lisaks kudumitele annab raamat põhjaliku ülevaate Kihnu naiste tikanditest ning õmblustöödest, kus samuti peidus palju kaitsemaagilisi märke.

Ilmumisaasta 2009
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 252 ; Mõõtmed 215x270mm

Aabets

Autorid Külli Laos, Reene Leas, Evi Tõeväli (Vesik)

Maailma esimene kihnukeelne aabits on ühtlasi väikeste kihnlaste esimene kunstiraamat.
Maalikunstnik Uno Roosvalt on viimase poolsajandi jooksul jäädvustanud Kihnu mehi ja naisi küll meretööl, küll maatööl. Tema filosoofilised õlimaalid elust ja surmast, põlvkondade vaheldumisest annavad AABETS'ile erilise sügavuse. Külli Laose, Evi Tõevalja (Vesiku) ning Reene Lease kirjutatud kihnukeelsed jutud aitavad kaasa, et mudilastele mõeldud raamat muutuks suuremaks kui seda on üks tavaline kooliõpik.

Ilmumisaasta 2009
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 80; Mõõtmed 270x214mm

Kudas kihnlasõd Manõja vallutasid

Koostaja Svea Aavik

Ühe väikesaare elulugu.
Seitsekümmend viis aastat on kihnlased Manijal elanud. Igast koduaknast paistab meri. Iga tuul painutab siin puid ja põõsaid iga jääminek liigutab kive, kuid mitte inimesi.  
See raamat on pühendatud neile meestele ja naistele, kes saatust trotsides sel lagedal maalapil uut elu alustasid.

Tekstide autorid Svea Aavik, Harri Jõgisalu, Ülle Tamm, Mark Soosaar.

Ilmumisaasta 2008
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 192, mõõtmed 215x215mm

Väljaande kordustrükk on planeeritud aastasse 2010 ning seoses nii teema laienemisega kui mahu suurenemisega on raamatu uueks pealkirjaks kavandatud INIMESE SUAER MANÕJA.

Naada Juku HÜLGEKÜTI PÄEVIK

Naada Juku ehk Juhan Vesiku autentsed päevikud jutustavad Kihnu hülgeküttide karmist ja romantilises elust Liivi lahe jääl. Mitmel korral pääseti surmasuust ainult tänu omaenda nutikusele. Vahel õnnestus pääseda tänu jäälõhkujale, kes hulljulged mehed pardale võttis.
Eessõna Mark Soosaarelt.

Ilmumisaasta 2005
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 96; Mõõtmed 130x200mm

Veretöö Läänemerel

Theodor Saare ja Eesti Meremuuseumi materjalide põhjal koostanud Mark Soosaar

Kihnu folkloristi Theodor Saare uurimus kihnu meremehe Jaan Umbi piinamisest purjelaeva „Johannes“ pardal 1887.aastal. Meeleheitele viidud noormees ei osanud ennast kaitsta teisiti, kui tappa maha kogu laeva meeskond.
Mark Soosaare eessõna, Jüri Arraku illustratsioonid.

Ilmumisaasta 2006
Kirjastus Kihnu Kultuuri Instituut
Lehekülgi 72; mõõtmed 140x210mm

Aadress Kihnu Kultuuri Instituut, Esplanaadi 10, 80010 Pärnu, Eesti.     |     Telefon +372 4430772     |     E-post info@kihnuinstituut.ee