Kihnu Kultuuri Instituut tõi Tallinnast peotäie aukirju.
Kihnu lapse esimene raamat AETT, EIT NING MIA tunnistati üheks viiest parimast 2011.aastal ilmunud lasteraamatust ning valiti ka 2011.aasta kõige kaunimate raamatute hulka. Üldse oli neid nn "kõige kaunimaid raamatuid" kakskümmend viis.
Olla 25-e väljavalitu hulgas on meie instituudile suur au, sest 2011.aastal ilmus Eestis üle 3700 nimetuse uusi raamatuid!
"Peasüüdlane" on muidugi kunstnik Mari Kaarma, kes selle pisikese formaadiga raamatukese pilte maalis terve aasta. Töö oli raske, sest kunstnik joonistas illustratsioonid mastaabis üks ühele, ilma luupi ja muid abivahendeid kasutamata.
Raamatu kujundas Vaiko Edur, tekstide autorid on Külli Laos ning Mark Soosaar. Raamatu õnnestumisele aitasid kaasa Kihnu Kooli õpetajad Evi Tõeväli ning Ly Leas ning kihnu e-sõnavara koostaja Läänemetsa Reene, samuti andis palju head nõu kümneliikmeline Kihnu Kielekoda.
Lisaks nimetatud auhindadele said AETT, EIT NING MIA eest aukirju veel Mari Kaarma Eesti Lastekirjanduse Liidult, Vaiko Edur Eesti Kujundusgraafikute Liidult ning Hansaprint Eesti Kirjastuste Liidult.
Otseinfo konkursilt siin:
25 kauneimat raamatut
http://www.nlib.ee/index.php?id=18273
5 kauneimat lasteraamatut
http://www.nlib.ee/index.php?id=182734
TULÕMÕS OND:
Küünlakuu 9. päävä ond maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kuntsi Muusiumis õhta kellä viiest. Lastõlõ tehässe kua kihnu kiele tundi.
Küünläkuu 18. päävä ond Kihnu Muusiumis Kielekoda kellä 11-st.
Küünläkuu 21. päävä pietässe Vastlapäävä Manõja Suarõkeskusõs.
Küünläkuu 25. päävä tähistässe Vabariigi aastapäävä Manõja Suarõkeskusõs. Külä tulõb vilmimies Riho Västrik, kissi näütäb oma uut vilmi "ELU LAENÕTÕL" (Peerni kaluritõst), selle järgõs ond kohvilaud ning jalakierutus.
ISETEHTÜD KIRJATÜEDE VÕISTLUS 15.01 - 29.02.2012
Kihnu Kultuuri Instituut kuulutab välla kirjatüede võistlusõ . Osa võevad võtta kõik: mudilasõd, õpilasõd ning suurõd inimesed.
Isetehtüd luulõtusi, jutta, näedendisi suab tõua Kihnu muusiumi või suata Kihnu Kultuuri Instituuti (Esplanaadi 10, Pärnu 80010; info@kihnuinstituut.ee) selle aasta küünläkuu lõpuni .
Paramad suavad aujõnnad, uvitavamad ning põnõvamad lähtväd kua raamatukuandõ vahelõ.
ENTSED UUDISÕD, NIÄRIKUU 2012
Niärikuu 12.päävä õhta kellä 5-st oli maesõma kihnlastõ üläljõstminõ. Uus aasta akkas piäle pillimängü ning tantsuga. Õpiti ää mõnõd vanad Kihnu tantsud. Pilli mängsid Kodu Marek ning Nisu Erik ansamblist Kentukid.
Niärikuu 5. päeva kellä 11-st said kogo Kihnu kielekoja liikmed ning asjauvilisõd Kihnu Muusiumis. Akadeemik Karl Pajusalu riäkis esti murrõtõ kirjapanõmisõst. Arutati e-sõnavara ning tehti meeste ning naestõ tüepundid, kissi piäväd teemadõ kaupa entsi sõnu oetsma.
Päikest teite päevesse ning südamesse, armastust enge! Et kõik edevõtmisõd korda lähäks!
Kihnlastõlõ sii ning siälpuõl merd soovib Kihnu Kultuuri Instituut
Aitima kõikõlõ kihnlastõlõ, kissi ond oln nõudus riäkmä oma elust ning tegemistest Esti rahvalõ ning läbi selle tein Kihnukielsed raadiusaatõd uvitavamaks.
Lepiku Maris
ENTSED UUDISÕD, JÕULUKUU 2011
Jõulukuu 8.päävä oli Uiõ-Kuntsi Muusiumis üläljõstmine. Ette paelu oli maesõmakihnlasi kogo tuln.Tegime kudrusi, meisterdäsime ruõgõst jõulupuu ehtesi, kudusime ning laolsime. Maesõma inimesi oli kua uatama tuln ning osa võtma aesjõst, saessju meie tegime.
Jõulukuu 16.pääva käüs Kihnu Kultuuri Instituut Pärnu Lahe Partnõluskogo kuõlituspääväl Lavassaarõs.
ENTSED UUDISÕD, ENGEDEKUU 2011
Engedekuu 10. -12. käüs Kihnu Kultuuri Instituut Talinas Saku Suurallis Mardiluadal. Sjõnna tulid kua Kihnu muusium ning Kihnu Kultuuriruum. Näütäsime, kudas tehässe Kihnu üed, sjäärepaelu ning kuõtassõ kapõti ning kjõndu. Kutsimõ kua Talinas eläväd kihnlasõd 10. õhta kellä neljäst üläljõstma. Mardiluat läks ette iäste ning rahvast oli paelu, kellele käsitüed näütä ning kellegä kihnu kieles juttu aada.
Engedekuu 17. päävä kellä viiest õhta ond maesõma kihnlastõlõ üläljõstmine Pärnü Uiõ Kuntsi Muusiumis. Selle korra tieme kudrusi Lohu Annely käe all ning kõiki pisiksi kihnlasi kutsumõ kihnu kielt õepma.
Engedekuu 21. päävä kellä kahest päävä sai Kielekoda kogo Kihnu muusiumis.
Engedekuu 21. päävä kellä neljäst õhta oli Kihnu kuõlimajas "Koduluu" raamatu arutelu.
ENTSED UUDISÕD, VIINAKUU 2011
Viinakuu 27. päävä avati rahvusvahelinõ raamatumess Elsingis. Kihnu Instituut esitäs siäl oma uut suõmõkielset raamatut "Kihnulaisten uskomattomat seikkailut merellä ja maalla". Kasõ Mark kinkis raamatu Suõmõ euroopa- ning väliskaubandusõ ministrile Alexander Stubbile ning Esti presidendile Toomas Hendrik Ilvesele. Kadri-Keiu Ilves sai omalõ lastõraamatu "Aett, eit ning mia". Ligemält suab tiädä raamatumessist Kasõ Margi blogist: http://marksoosaar.blogspot.com
Pärnü Uiõ Kuntsi Muusiumis ond terve viinakuu lahti norra votokuntsniku Anne Helene Gjelstadi pildinäütüs "Suur süda, tugõvad käed", sasi ond pühendet Kihnu ning Manõja naestõlõ.
Viinakuu 27. pääva ning 28. pääva oli Kihnu Kultuuri Instituut Vana-Võrumual Nakatu turismitalus "Läänemeresuõmõ piire" konverensil. Lepiku Maris näütäs instituudi uusi raamatusi ning riäkis sellest, kuskohast meite kohanimed tuln ond.
Viinakuu 13.pääva oli maesõma kihnlastõlõ Uiõ Kuntsi muusiumis ülaljõstminõ. Arutasimõ, saesja selle talvõ ülaljõstmistõl tehä tahetasse. Laolsimõ ning taentsimõ Orisseljä Riedä ning Kodu Mareki pille järge.
Viinakuu 8.pääva oli Kihnu Muusiumis KIHNU KIELEKODA. Niidu Joel riäkis oma tüedest ning tegemistest ning avaldas mõttõsi "Kihnlasõ Emäkiele" õpikust.
Konverenss "Kihnu ehituskuntsi traditsioonid ning tulõvik" oli Manõja suarõkeskusõs riede, 14.viinakuu päävä kellä 18 - 21.30 ning Kihnu Rahvamajas laupa, 15. viinakuu pääva kellä 11 - 15.00.
Edekandõd olid Elo Lutsepalt (Esti Vabaõhumuusiumist), Piret Õunapuult (Esti Rahvamuusiumist), Mari Metsält (Kihnu vallast), Kasõ Margilt (Kihnu instituudist). Arhitektest olid latsis Jaak Huimerind, Jaak-Adam Looveer, Enno Parker, Riho Jagomägi, Tiit Raev, kissi ond projektiern üsä paelu uusi maju Kihnu. Leüti, et Kihnu ehituskuntsi ajaluu uurminõ ond oln ette puudulik ning sie asi on taris otsõ kindlast paranda.
Kasõ Margi artikkõl Kihnu Lehest:
Kihnu ehituskunsti minevik, olevik, tulevik
Kas sina, Kihnu ja Manija püsielanik või kinnistuomanik, ka tead, et veel kolm inimpõlve tagasi võis igas õues näha siinse omapärase ehituskunsti eredaid näiteid? Viiskümmend aastat tagasi oli pea igas külas püsti veel mõni rehielamu, kus sai uudistada esivanemate loomingut. Kolhoosiajal kasvas inimeste jõukus koos tahtmisega saada endale paremaid, mandrile sarnaseid elutingimusi. Roogkatustega ning roogudega kaetud seintega madalate rehielamute asemele kerkisid palju suuremate akendega, eterniitkatustega, tuulekodadega elamud. Ka kõrvalhooned ehitati uued, sest mootorrattad, autod ning traktoridki vajasid katusealuseid. Kui Muhumaal on säilinud kohalike meistrite kiviehitisi alates 13.sajandist, siis Kihnu ja Manija vanimad hooned (kirik ja koolimaja Kihnus, Pootsi mõisa saarevahi elamu Manijas) on pärit vaid 19.sajandist. On ju puithoonete eluiga kordades lühem ning sestap pole Kihnus ega Manijal enam alles eluhooneid, mis jutustaks siin valitsenud ehitusstiilist. Sepa talu sepikoda, mõned aidad siin-seal, ümbereehitatud rehiealmud ning muinsuskaitse alla võetud Laose talu annavad õrna ettekujutuse olnust. Kuna aga kõigil nimetatutel on roogkatuste asemel eterniit, siis jääb mulje ikkagi poolikuks.
Milline oli siis külapilt sadakond aastat tagasi ning millised ehitusvõtted tegid Kihnu meistrite loomingu unikaalseks? Sa saad seda teada, kui tuled konverentsile „Kihnu ehituskunsti traditsioonid ja tulevik“, mis toimub reedel, 14.oktoobril Manija saarekeskuses ning laupäeval, 15.oktoobril Kihnu Rahvamajas. Peaettekande teeb Eesti Rahva Muuseumi vanemteadur Piret Õunapuu, kes ERMi kogudes oleva pildimaterjali, joonistuste ning kirjelduste loob ülevaate kihnupärasest taluarhitektuurist. Et kihnu ehituskunsti pole süstemaatiliselt uuritud, siis pole ka muuseumi kogud selles osas väga täiuslikud. Kaasa on lubanud lüüa Maie Aav Kihnu muuseumi fotokoguga ning tahan siinkohal paluda, et kihnlased vaataks üle oma pildialbumid ning tooks vanu ülesvõtteid endistest ehitistest Maiele juba enne konverentsi. Eesti Vabaõhumuuseumist on lubanud tulla esinema taluarhitektuuri spetsialistid Elo Lutsepa juhtimisel. Võrdluseks Kihnu pärandiga on eeskavas põhjalik pildirida Muhu ehituskunstnike loomingust ja traditsioonide jätkumisest, selle kannavad ette Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi ning Kihnu instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar.
Konverentsile on kutsutud ka tosikond Eesti tuntud arhitekti, kes viimastel aastakümnetel on projekteerinud nii Kihnu kui Manijale unikaalseid hooneid. Olgu tuntuimatest nimedest mainitud Ike Volkov, Jaak Huimerind, Toomas Rein, Leonhard Lapin, Vilen Kümmapu, Jaak-Adam Looveer jt. Tänase Eesti arhitektuuri kaptenitelt ootame elavat mõttevahetust teemal „Kuidas sobitada traditsioone tänasete ehituskunstnike unikaalsete ideedega?“
Ja veel. Konverentsi eesmärgiks pole kindlasti mitte seada uusi piiranguid ja kitsendusi inimese soovile elada just sellises majas, mida tema hing kõige enam ihkab ning omada sellist koduõue, kus ta end kõige õnnelikuma tunneb. Elame ju vabas Eestis ning tahame olla vabad inimesed! Pigem seame me arutelu eesmärgiks Kihnu ja Manija kinnistuomanike teavitamise sellest, millist hoonestust pidasid esivanemad ratsionaalseks ja samas ka ilusaks, arvestades meie küllaltki karmi kliimat. Tahame kutsuda nii Kihnu kui Manija elanikke koostööle eesti parimate arhitektidega, et saavutada võimalikult hea, 21.sajandile vastav elukeskkond.
Äkki õnnestub just ühistöös tunnustatud ehituskunstnikega vältida kataloogimajade sissetungi, mis näiteks Lahemaa rahvuspargis on juba hävitanud ühe rannaküla omapära ning muudaks üksluiseks ka Kihnu ning Manija.
Niisiis – konverents „Kihnu ehituskunsti traditsioonid ning tulevik“, mida toetab Kultuurkapital ning mille korraldab Kihnu Kultuuri Instituut koostöös Kihnu vallaga, leiab aset Manija saarekeskuses reedel, 14.oktoobril kell 17.30 – 21.00 ja Kihnu Rahvamajas laupäeval, 15.oktoobril kell 11-15.00.
Igaüks on teretulnud ning väga oodatud!
Mark Soosaar
Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu esimees
ENTSED UUDISÕD, MIHKLIKUUS 2011
Mihklikuu 3. päävä õhta kellä 9-st näütäs Kasõ Mark Manõja suarõkeskusõs oma uut vilmi "Kihnu Ljõnnuaabets I" ning uadata sai kua Charli Chaplini vilmi "Uiõd aad" (1936).
Mihklikuu 17.päävä käüs Kihnu Kultuuri Instituut Talina raamatulaadal Kadriorgo Vilde muusiumi juurõs.
Mihklikuu 26.pääva käüs Kihnu Kultuuri Instituut Talina Ülikuõlis Euroopa Kielte pääval. Koldõ Külli andis puõlõtunnitsõ kihnu kiele tunni ning Kasõ Mark näütäs Ljõnnuaabetsa vilmi.
ENTSED UUDISÕD, LÕIKUSKUU 2011
Lõikuskuu esimese nädäli olid instituudi iestvedämisel Ahunamua viiulilaagriss Koldõ Kaisa, Suurõkivi Kelli, Uiõ-Matu Liis, Lepä Carmen, Kuraga Mari ning Liänemetsä Reene.
Lõikuskuu 9. päävä kellä 11 oli Kihnu Kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis.
Lõikuskuu 13. päävä, Pärnu kultuuriüesel "Augustiunetus" oli instituut kua instituut laetsis oma telgigä. Müüsime raamatusi Koidula parkis raamatulaadal ilja õhtani vällä.
Lõikuskuu 20.päävä õhta oli Manõja Suarõkeskusõ juurõs üle-estiline akordeonidmängäjatõ võestumäng. Kõegõ paramini tuli "Liänemere laenõd" vällä Rein Siitanil, teese koha sai Rein Arusoo ning kolmas koht läks Annemari Peetsile.
Lõikuskuu 27. päävä oli Manõja suarõkeskusõs piäle Kihnu kielepäe. Kuõliõpõtajad Kolde Külli, Liänemetsä Ly, Nõlvaku Evi, Sarabu Silvi ning kirjamehed Rihe Ilmar ning Harri Jõgisalu arutasid Kihnu Kielekoja liikmetegä seltsis, kudas kihnlasõ emäkielt õigõst kirja panna, kudas uusi kihnukielsi sõnu juurõ tehä, aga kua kudas Kihnu Kuõlilõ kodoluu õpik kogo panna. Uõdat ond lapsedki. Kielepäe lõppõs muenastulõga Manõja puaegi juurõs Papinal ning piäle sedä avas ukse üekinu Manõja suarõkeskusõs. Nähä sai Charli Chaplini vilmi "Suurõ ljõnna tulõd" (1931).
18. juanikuu päävä oli Kihnu surnuaidas rahvaluulõkogoja Mihkel Kuruli (1853-1930) aual risti avaminõ.
Kasõ Mark riäkis esimese kihnu pulmakommõtõ üleskirjutaja elutiest ning kihnu naesõd laulsid jõlusi kirikulaula.
Mihkel Kuruli aud oli üsä arimata, Kihnu Kultuuri Instituut võttis käde ning tellis kuntsnik Bruno Kadaka käest malmist risti. Raha risti tegemisess lisasid kua Kihnu vallavalitsus ning Kultuurkapital. Tänäme siikohtas neiti!
üle antud 15.märtsil 2010.a.
Lugupeetud peaminister hr Andrus Ansip!
Pöördume Teie poole suure murega.
Kui Vabariigi Valitsus 2002.aastal esitas kihnu pärimuskultuuri UNESCO vaimse ja suulise maailmapärandi kandidaadiks, siis võttis riik ühtlasi ka kohustuse tagada meie saarekultuuri jätkesuutlik areng. UNESCO-le esitatud tegevuskavas olid selgelt välja toodud valdkonnad, mida riigieelarvest toetatakse – kihnu keele ja kultuuriloo õpetamine Kihnu Kooli kõigis klassides vähemalt kaks tundi nädalas, muuseumi ja saarekeskuste väljaehitamine Kihnus ning Manijal, kihnukeelse audiovisuaalse meedia loomine jpt meetmed, mis tagavad väikese, kuid unikaalse kultuurikillu ellujäämise ning arenemise tormiliselt muutuvas maailmas. Riik andis oma taotlusega UNESCO-le teada, et kavatseb toetada kultuuriliseks ellujäämiseks vajalikku alustegevust – traditsioonilist kalandust, põllumajandust, rahvuslikku käsitööd. UNESCO auväärsesse nimekirja pääsemiseks oli vaja näidata ka peamised ohud kihnu kultuurile ning need olid – ülemääraselt kasvav turismimajandus (eriti alkoholismiturism) ning kultuurilist eripära (eriti kohaliku keelemurret) nivelleeriv massimeedia.
Täna peame tunnistama, et Vabariigi Valitsus on siiani käitunud UNESCO ees aumehena - antud lubaduste realiseerimiseks on käivitatud siseministeeriumi Kihnu Regionaalprogramm 2007-2010 ning kultuuriministeeriumi toetusprogramm „Kihnu Kultuuriruum 2008-2010“. Nendest programmidest on olnud väga suur abi. Kihnu kirjakeele koostamine, kihnukeelsete raadiosaadete toimetamine, kihnu pärimuskultuuri jäädvustavate raamatute ning audiovisuaalsete teoste loomine, koolile kihnukeelse õppematerjali koostamine ja trükkimine, pilli- ja keelelaagrite korraldamine, kihnu pulmatraditsioonide taastamine, teaduskonverentsid Kihnus ja Manijal, arvukad esinemised folkloorifestivalidel kodu- ja välismaal, Kihnu Muuseumi ehitamine ning sisustamine, nii Kihnus kui Manijal talu-tüüpi saarekeskuste loomine on saanud võimalikuks just tänu neile programmidele.
Kahjuks puudub meil kindlustunne, et nimetatud toetusprogrammid jätkuvad aastatel 2011-2015. Seetõttu annamegi käesoleva pöördumisega Teile teada, et riiklike toetuskavade mittejätkumisel osutub siiani kulutatud raha tuuldevisatuks, sest näiteks saarekeskuste ehitamise ja sisustamise poolelijätmine, Kihnu Muuseumi töö mittetagamine, raadiosaadete lõpetamine, Kihnu Instituudi sulgemine ning haridusprogrammide katkemine seda paratamatult just on.
Veel teeb meile väga tõsist muret regionaalministri jäik otsus 2010. aastal Kihnu regionaalprogrammist ära lõigata igasugune toetus kultuuri- ja haridusprojektidele ning asendada see üksnes toetusega infrastruktuuridele ning ettevõtlusele, kus esikohale on tõstetud finantsabi UNESCO proklamatsioonis näidatud peamisele ohuallikale – turismimajandusele. Hämmastav on regionaalministri käskkirjas toodud seisukoht, et turismikäivet on vaja veelgi tõsta 12% ja seda kultuuri arvelt! Siinkohal on tarvilik võrrelda muutusi 2009.aastaga. Kui eelmisel aastal oli toetus kihnu kultuurile 1,7 miljonit krooni siseministeeriumi Kihnu regionaalprogrammist ning 1 miljon krooni kultuuriministeeriumi programmist „Kihnu Kultuuriruum“, siis sel aastal on toetusssumma vähenenud 3 (kolm!) korda ehk piirdub üksnes 900 000 krooniga kultuuriministeeriumi eelarvest. Asjaolu, et ministeerium katab sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum püsikulud ca 225 000 krooniga, ei muuda kahjuks üldpilti.
Me mõistame, et keerulises majandusolukorras on vaja igaühel meist mõelda ning tegutseda säästlikult. Sihtasutus Kihnu Kultuuri Instituut on kärpinud oma töötajate töötasusid 10 – 50%, sellest allapoole pole enam võimalik minna. Kui aga riigieelarveline toetus kihnu kultuurile väheneb eelmise aasta 2,7 miljonilt üksnes 0,9-le miljonile, siis on meie arvates tegemist mõtlemapanevalt ebasolidaarse kärpega võrreldes teistes valdkondades toimuvate palju leebemate püksirihma-pingutamistega. Me ei usu, et riigieelarve päästmiseks on vaja ohverdada rahvusvahelist tunnustust leidnud ja meile väga kallist pärimuskultuuri.
Eelöeldut summeerides palume Teid, lugupeetud peaminister Andrus Ansip, tutvuda UNESCO kultuuripärli – kihnu pärimuskultuuri – ellujäämise temaatikaga, arutada tänase valitsuskoalitsiooni ministritega võimalusi kihnu kultuurile eraldatava toetuse suurendamist vähemalt 1 miljoni krooniga käesoleval aastal ning leida lahendused toetusprogrammide jätkumiseks perioodil 2011-2015.
Lugupidamisega –
SA Kihnu Kultuuri Instituut juhataja Marju Vesik
SA Kihnu Kultuuri Instituut nõukogu esimees Mark Soosaar
Kuu aega hiljem saime Peaministri büroost ka vastuse, mille järgi on kõik korras. Peame rahul olema sellega, et regionaalprogrammist enam kultuuri ei toetata, kultuuriministeeriumi 900 000 krooni endise 2,7 mijoni asemel paistab valitsusele olevat piisav, et kihnu kultuuri toetada. Eriti kurb on tõdeda, et regionaalprogrammi puhul ei lubanud regionaalministri büroo tunnustada abikõlblikeks muuseumeid kui turismiobjekte. Kummaline otsus, sest meie andmetel on ca 95-99% muuseumide külastajatest igal juhul turistid. Sedasi kindlasti Kihnus ja Manijal, küllap ka mujal.
Mark Soosaar
Vastukajad:
Peaminister lahendab Kihnu muresid http://www.parnupostimees.ee/?id=238484
Masu tuhmistab kultuuripärlit http://www.parnupostimees.ee/?id=238492
Ilmus kihnu keele õpiku esimene jagu http://www.parnupostimees.ee/?id=238011
