Kihnu Instituut: Üritused

Mõttekoda 13. augustil 2023 Kihnu Rahvamajas

Mõttekoja kutsus kokku Kihnu Kultuuri Instituut.

Eesmägiks oli lähtuda UNESCO soovitusest kohelda pärimuskultuuride rahvusvahelisse nimistusse kantud "Kihnu Kultuuriruumi" kui Kihnu saarestikus sündinud ning siiani elavat harukordset kultuurifenomeni, kus tradistiooniline elutegevus on sõltunud Kihnu, Manija ja Sorgu saarte ning arvukate laidude vahelisest merealast. Siiani puudub ühtne õiguslik regulatsioon, millel alusel saaks kihnlased hoida saarestiku loodust tasakaalus, tõrjuda agressorliike ning toetada harukordsete linnu- ja taimeliikide taastumist.

Pea kõik mõttekojast osavõtnud said välja öelda oma seisukohad, keegi ei jäänud ükskõikseks. Valdav enamik oli seisukohal, et elurikkus laidudel ning Sorgu saarel taastub siis, kui neil jätkub esivanematelt päritud komme - inimese kohalolek. Nii linnud kui hülged harjuvad inimesega, see hoiab eemal röövloomad ja-linnud ning ei luba laidudel brutaalset tegevust pesitsusaegadel.

Regionaalminister Madis Kallas arvas, et eeskujuks tasuks võtta Biosfääri kaitseala mudel. Samuti toetas ta ideed, et Kihnu kogukond võiks ise koostada kava, mille alusel nad võtaks saarestiku looduse oma hoole alla. Kihnu vallavolikogu esimees Veera Leas tänas kõiki kokkutulnuid ning lootis, et mõttekoda tuleb peagi uuesti kokku ning asub kava koostama veel enne lume tulekut.

Osalesid:

teadlased - Mati Kose , Maaja Vadi, Karl Pajusalu, Ivar Jüssi, Peeter Ernits

Poliitikud - Veera Leas, Annely Akkermann, Madis Kallas, Egon Vohu

Kihnlased - Rosaali Karjam, Külli Laos, Triinu Vohu, Lea Jõgisuu, Evi Tõeväli, Mare Mätas, Arvo Täll, Rando Leas, Evald Lilles, Raigo Tsetsin, Toomas Pajula, Ingvar Saare, Erve Sõõru, Indrek Kaju, Hille Ojala

Ajakirjanikud- Silvia Paluaoja, Reene Leas

Mõttekoda juhatas

Mark Soosaar,

Kihnu Kultuuri Instituut

Märtsi kolmandal pühapäeval tähistasime Kihnu keelemehe Theodor Saare e Rihe Veeda mälestuseks Saarõ Päävä. Kihnu Kultuuri Instituut ja Kihnu Kielekoda kutsusid huvilisi rääkima Kihnu keele minevikust, olevikust ja tulevikust.

Sel aastal saime kokku Kihnu rahvamajas. Kuraga perebänd rõõmustas rahvast kohe “Tulipunaste roosidega” ja Uiõ-Kuraga Mari mängis endisi viiulilugusid.

Eesti Keele Instituudist tuli kihnlastega kokku saama värske valla aukodanik Jüri Viikberg.

Ta tutvustas eesti keeles olevaid saksa keelest pärit laensõnu. Kui majapidamises on kasutusel sellised asjad nagu koᵉrv, pütt, paᵉnn, latõr, kiärid, siep, pärm ning taldrikul ond paᵉnn|kuõᵉk siis saksa mõjust pääsu pole. Kihnu sõnaraamatust tõi Jüri Viikberg välja näidislause “ Suutäüs suõlast enäm kui maotäüs magõdad “ ja heitis nalja, et vene päritolu sõna “suõl” on kihnu sõnaraamatus sees, aga saksa päritolu “suhkur” on millegipärast välja jäetud!

Akadeemik Karl Pajusalu rääkis oma tööst geneetika, arheloogia ja keeleteaduse sidususuuringute keskuses. Teadlaste koostöö on viinud järelduseni, et eestlaste geenid on väga suures osas pärit rahvastelt, kes elasid Euroopas juba enne viimast jääaega (varem kui 10 000 aastat e.m.a.). Aga see keel, mida me praegu räägime, on soome-ugri hõimu keel, kes jõudis siia maile Uuralite tagant Daugava jöge pidi umbes 2800 aastat tagasi. Veri oleks meil justkui igivana, aga keel üsna uus.

Kuulasime Kihnu kooli õpetaja Kõldõ Külli kokkuvõtet koolilaste kogutud kihnukeelsetest väljenditest ja vähetuntud kohanimedest.

Kui kuulajatelt küsiti, et kus on Kihnus Kihnus Kukõ uulits, Paljapiäkülä, Põdrasiäre, Marjamua maja, Armuorg ning Kipparite alle, siis mõnda kohta tunti hästi, teisi mitte nii hästi.

Publik sai mõistatada, et kuidas eesti keeles öelda õhatu vaga, õrmus jõlus, puõlkjõstud, ääkiern, täus õis ning kuidas kirjeldada seisundit “võttis ännä üsä kiermä”.

Jõulukuu teisel laupäeval avanevad Uue Kunsti Muuseumi uksed Kihnu Jõulupuule.

Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid - naiste käsitööd, kihnu leiba, saia ja teisi kihnu jõulutoite; kihnukeelseid ja Kihnu-ainelisi raamatuid.

13.00 Kihnu Jõulupuu avamine muusikalise tervitusega ja jõulumänni küünalde süütamine

13.00 Lohu Anneli ja Lohu Loviisa Kihnust tutvustavad kihnukeelset raamatus "Sassu ning sõbrad", raamat räägib armsa koera elust Kihnus.

Järgneb kihnu keele õpituba Lohu Anneli juhendamisel. Kõik on oodatud kihnu keele vestlusringi. Tulgõ uatama!

15.00 Jõuluvorstide valmistamise töötuba koos Sarabu Silviga (osavõtutasu 5.-)

14.00 Uiõmaja Hilma eestvedamisel koos kihnlastega laulma uuemate ja vanemate jõululaulude laulmine

08. - 16. detsembril 2018

Jõulukuu teisel laupäeval avanevad Uue Kunsti Muuseumi uksed Kihnu Jõulupuule.

Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid - naiste käsitööd, kihnu leiba, saia ja teisi kihnu jõulutoite; kihnukeelseid ja Kihnu-ainelisi raamatuid.

Üheksa päeva jooksul avaneb võimalus Kihnu ja Manija käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda Kihnule omaseid laule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga.

Laupäeval, 8. detsembril kell 12.00 Kihnu Jõulupuu avamine

Muusikaline tervitus kihnlastelt ja tulede süütamine jõulupuul.

Jõulumüük avatud 12-18

Pühapäeval, 9.detsembril kell 14.00 Kihnu mängude õpituba lastele

Sarabu Silvi õpetab kihnu mänge, loeme ette huvitavaid lugusid kihnu keeles.

Kihnupäraste jõulupuuehete valmistamine.

Jõulumüük avatud 10-18

Esmaspäeval, 10. detsembril kell 14.00 kohtumine käsitöömeistri Ärmä Roosiga

Vardakudumise õpituba - Ärmä Roosi õpetab sooja aasadega kinda kudumist

Jõulumüük avatud 10-18

Teisipäeval, 11. detsembril kell 14.00 vardakudumise õpituba Juku Eviga

Juku Evi õpetab sõrmkinda kudumist

Jõulumüük avatud 10-18

Kolmapäeval, 12. detsembril kell 14.00 paelte punumise õpituba koos Roberti Martaga

Tule ja proovi vardakoti paela, vardakotipaela ja südamepaela punumist!

Jõulumüük avatud 10-18

Neljapäeval, 13. detsemberil kell 14.00 vardakudumise õpituba Randli Leidaga

Randli Leida õpetab roositud sõrmkinnaste kudumist

Kell 16.00 Mandrikihnlaste üläljõstminõ

Külla tulevad Tiinamai ja Sütevaka pärimusbänd. Tantsime Kalamiest, sõrmõlugu ja teisi kihnu tantse.

Laulame vanu laule ja kuulame kihnlaste pajatuse endisaegsetest jõuludest

Jõulumüük avatud 10-19

Reedel, 14. detsembril kell 14.00 vardakudumise õpituba Randli Leidaga

Randli Leida õpetab roositud sõrmkinnaste ja ruhnu sukkade kudumist.

Jõulumüük avatud 10-18

Laupäeval 15. detsembril kell 13.00 Kihnu pillilaste kontsert

Kell 14.00 kihnu jaki õmblemise õpituba Kjõusu Tuuliga

Tuuli õpetab jakile tjõppõ (sakiline äärekaunistus) õmblemist.

Jõulumüük avatud 10-18

Pühapäeval, 16. detsembril kell 14.00 Kihnu Jõulupuu lõpetamine

Laulame uuemaid kihnu rahvalikke laule ja vaatame valikut kihnuteemalistest filmidest.

Jõulumüük avatud 10-16

Töötubade info ja registreerimine tel 56111565 ja muuseum@chaplin.ee

Lehekuu 18 päävä tuli enne suipuhkust viimist korda kogo Kihnu Kielekoda.

Selle korra olid tüed tegemes Lohu Anneli, Lohu Ella, Kaevandu Leili, Põldõotsa Arvo, Kaja Jaan, Ärmä Roosi, Nõlvaku Evi, Sarabu Silvi, Noodi Veeda, Arvi Maie, Koldõ Külli ning Robõrti Marta.

Kihnu sõnaraamatu parandustõ tegemisegä ond tänäseks jõutud mie-ni. Neljä nädäli siss, mis jäid kielekoja koosjõstmistõ vahelõ, võeti ede järgmise tähä all olõvad sõnad ning egäl osalõjal olid omad parandusõd sõnaraamtu paramaks tegemiseks tehtüd. Ning egä korra ond kõikõl paelu kodotüed tehtüd oln.

Kõikõlõ küsimustõlõ ond raskõ õigõd vastust välla pakku. Kui" murdõalunõ" ond rüsijää, siis miokõ sõna olõks õigõ, kui riägitäkse laodil eenä murdõssõ tallamisõst?

Ning kissi on mudilõnõ? Kas pissike laps või pissike kala lieviidikäs või ond ta suutumaks uustulnukas kihnu mieste muettõss - unimudil?

Muu jutu ulkõs arutasimõ kua juusõkulli (juustõkulli) kirjakielse nime asja. Kis olõks mõistn mõtõlda, et naa paelu põrniku sünnüks juusõkulliks. Maesõmal üeldässe juusõkuell kõegõ rohkem juunipõrnika kohta.

Kihnu sõnaraamatussõ jäi praegu kirja maipõrnika variant. Kas tegu ond hariliku maipõrnikaga (Melolontha hippocastani) või lõuna-maipõrnikaga (Melontha melontha), sie ond järgmise küsimusõ koht.

Üsä iäd kandidaadid olid viel kua viel juunipõrnikas, juulipõrnikas ning kuldpõrnikas. Sjõtasitikä kanditaduuri arutasimõ kua, aga täma jäi viimes ikkagid lihtsalt sitasitikaks (Geotrupes stercorarius).

09. detsember - 17. detsember

Avatud kell iga päev 10.00 – 18.00

Üheksandal jõulukuu päeval avab Uue Kunsti Muuseum uksed kihnlaste jõulupuule, mis teatavasti pole kuusk. Milline puu saare metsast linna jõuab ning kuidas ta päev-päevalt kaunimaks muutub, seda saab näha Kihnu jõulupuul, mis kestab kuni kolmanda advendini.

Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid. Lisaks naiste käsitööle, kihnu leivale, kalale, hoidistele ja Kihnu-ainelistele raamatutele, saab kaasa elada ka filmidele elust Kihnus ning Manijal.

Laupäeval, 09. detsembril Kell 13.00 Jõuluturu avamine.

Kuulame muusikalist tervitust kihnlastelt ja süütame küünlad kihnlaste jõulupuul - männil.

Nädala jooksul avaneb võimalus parimate Kihnu ja Manija käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste näputööd.

Pühapäeval, 10. detsembril kell 14.00 kihnupäraste jõuluehete valmistamine

Teisipäeval, 12. detsembril kell 14.00 paelte punumine Robõrti Marta ning Helmiga

Kolmapäeval, 13. detsembril kell 14.00 vardakoti õmblemine Lohu Anneliga

Neljapäeval, 14. detsembril kell 14.00 kinnaste ja sukkade roosimine Randli Leidaga

Laupäeval, 15. detsembril kell 14.00 kihnu nuku valmistamine Kjõusu Tuuliga

Reedel, 16. detsembri kell 14.00 kindavarre kudumine

Pühapäeval, 17. detsembril kell 14.00-16.00 Kihnu jõulubu lõpuõhtu.

Töötubadesse registreerimine: muuseum@chaplin.ee ja tel 56111565

Esimese advendiga avab Uue Kunsti Muuseum uksed kihnlaste jõulupuule, mis teatavasti pole kuusk. Milline puu saare metsast linna jõuab ning kuidas ta päev-päevalt kaunimaks muutub, seda saab näha Kihnu kultuuripäevadel, mis kestavad kuni teise advendini. Igal päeval on oma teema. Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid.

Kaheksa päeva jooksul avaneb võimalus Kihnu käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda Kihnule omaseid laule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga. Iga päev on võimalus kududa kangastelgedel.

Kell 13.00 Jõuluturu avamine. Muusikaline tervitus kihnlastelt Uuemaja Hilma eestvedamisel.

Ehime kihnlaste jõulubu männi. Põldeotsa Leili juhendamisel saab igaüks ise ehteid valmistada.

Loosime välja auhinnad meistrite vahel, kes Ukraina vabadusvõitlejatele kindaid ja sokke kudusid.

Kell 14.00 Kangakudumise õpituba. Lossi Heila õpetab kanga üleskäärimist ja pealeajamist telgedele. Igaühel on võimalus proovida parandariide mahakudumist.

Kell 14.00 Paelapunumise õpituba. Roberti Helmi õpetab sääre- ja kördipaela, vardakotipaela ning südametega paela kudumist.

Kell 14.00 Vardakudumise õpituba. Ärmä Roosi õpetab kinda ja poolsuka kudumist.

Kell 17.00 Roosi räägib põnevaid lugusid oma lapsepõlvest, kooliteest, haruldastest ilmastikunähtustest ja saarenaiste käsitööst.

Räägime, kuidas Kihnus jõule peeti ning peetakse. Õpime jõulumängu "liiad ning paarid" , selleks peab iga osavõtja kaasa võtma peotäie metspähkleid. Laulame vanu laule ja tantsime kihnu tantse akordioni ning kitarri saatel. Tantsimist õpetab Lahe Meeli.

Kell 14.00 Vardakudumise õpituba. Randli Leida selgitab kihnu kinda ja ruhnu suka roosimist ning räägib huvitavaid lugusid oma elust nii Kihnus kui Ruhnus.

Kell 14.00 Nukuteo õpituba lastele. Kiusu Tuuli õpetab kihnu nuku valmistamist ja riietamist.

Kell 13.00 Kihnu mängude õpituba. Õpime koos vanu kihnu mänge ja meenutame naljakaid lugusid kihnu keeles.

Laulame kihnlaste uuemaid rahvalikke laule Kuraga Mari ja Anto pillimängu saatel.

Kõigil Kihnu Jõulupuu päevadel Uue Kunsti Muuseumis saab vaadata ka Mark Soosaare Kihnu-ainelisi filme: "Kihnu naine", "Vaarao sõjavägi", "Kihnu mees", "Kihnu Kristjan", "Kihnu naenõ, tutt pios", "Kihnu ljõnnuaabets", "Rasmus, kormonaudid ning...".

Juba 18. korda tulid käsitöömeistrid kokku Saku Suurhalli mardilaadale, kus kaubeldi 6. kuni 9. hingedekuupäevani.

Mardilaadal esitleti ja müüdi Eesti parimat käsitööd, toimusid oma ala asjatundjate poolt läbi viidud meistrikojad käsitöö huvilistele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks käsitöötoodangu- ja uute raamatute esitlused. Välja on kujunenud kindlad mardilaada traditsioonid, mis püsivad aastast aastasse, kuid iga laat toob kaasa ka uusi algatusi. Kolmandat korda toimus konkurss „Uus toode mardilaadal“, milledeks sel aastal olid näiteks nutikindad ja kaamelikarva vilditud tänavajalatsid. Mardilaada parima toote tegijaks valiti käsitöömeister Riina Tomberg.

Lisaks käsitööle sai maitsta ja osta eestimaist kõhutäidet, milledest kõige suurem nõudlus paistis olevat marineeritud räime järele.

Meeleolu aitasid luua iga päev erinevad pillimehed-naised ja tantsugrupid. Selle aasta peaesinejaks oli ansambel „Kõrsikud“, mis võeti nii müüjate kui ka külastajate hulgas hästi vastu.

Kihnu käsitööga kauplesid sel aastal Lossi Heila, Sarabu Silvi, Roberti Marta ning Helmi, Randli Leida, Kase Svea ja mina. Heila sõnul müüdi kõige rohkem sel aasta kindaid: labakindaid 20- ja sõrmkindaid 30 paari.

Kihnu käsitöö uudistajaid oli väga palju ja müük läks hästi. Imetleti ja kiideti Kihnu peent ja ilusat näputööd.

Suur tänu Kihnu Muuseumile ja Kihnu Vallavalitsusele, kes maksid laadaplatsi tasu, mis oli ligi 400 eurot.

Niärikuu 4. päävä kellä 3st oli sihtasutusõ nõukogu kogosuaminõ Uiõ Kunsti Muusiumis. Panimõ kogo selle aasta tegevuskava.

Niärikuu 9. päävä kellä 4st oli Uiõ Kunsti Muusiumis maesõma kihnlastõ järjekordnõ üläljõstminõ. Küläs käüs kihnumualasõst professor Maaja Vadi ehk Loego Maaja. Tämä riäkis oma lapsõpõlvõst ning kuõliskäümistest ning oma tüest Tartu Ülikuõlis.

Kiusu Tuuli õpõtusõ järge sai mõnigi jaekk vällä lõegatud. Otsustasimõ, et jakiõmblõminõ lähäb edekohe kua küünläkuuss.

Niärikuu 18. kellä 11st oli Kihnu muusiumis Kihnu kielekoja kogosuaminõ. Arutasimõ Kihnu-esti sõnaraamatu sõnu, saemõ üsä paelu r-tähegä sõnu üle kontrollitud.

Kuulasimõ riedest kihnukielset raadiusaatõt. Kõik kohalolijad pidäsid raadiusaadõt iäks. Arutati mõnõdõ sõnadõ üle, nagu "koltsõd", nabaruaet jms".Raadiusaadõtõ tegijäd ond ette tublid.

Kihnu Kultuuri Instituut kuulutab vällä vanadõ sõnadõ korjamise võistlusõ.

Praegu pannassõ kogo Kihnu-esti sõnaraamatut, mis piäb plaanõ järge valmis suama 2015. aasta muarjakuuss. Esti Vabariigi presidendil ond siis plaanis Kihnu tulla emäkiele päävä pidämä.

Et sõnaraamatust mõnõd torõdad sõnad või väljendid vällä ei jääks, olõks ette iä miel, kui mõtlõksimõ siokstõ sõnadõ piäle, mis ond Kihnu kieles teistmuõdi kui kirjakieles (nagu näiteks kärbläseplent või arklis tüe tegemine).

Küünläkuu 13. päävä kellä 16.00 - 19.00 oli kihnlastõ üläljõstmine Uiõ Kunsti muusiumis.

Kissi tahtis, sai omalõ vällalõegatud sitsijaki, õpõtajal Kiusu Tuulil oli tüed küll.

b>Muarjakuu 7. päävä kell 14.00 oli kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Arutasimõ a- ning e- tähegä akkavasi kihnukielsi sõnu sõnaraamatu jaoks.

Emäkielepäävä puhul korraldasimõ kuõlilastõlõ Esti ning Kihnu ajaluu ning kultuuri tundmisõ piäle võistlusõ. Paramatõlõ Kihnu ajaluu, kultuuri ning kiele tundajatõlõ anti aujõnnaks raamatud.

Muarjakuu 13. päävä oli maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis.

Kasõ Mark tudvustas Kihnu Kultuuri Instituudi puõlt vällä antud raamatud "Merilehmäd".

SA Kihnu Kultuuriruum andis üle Theodor Saarõ pärimuspreemia Kihnu lastõaa õpõtaja Elmele.

Aitima kõikõlõ osavõttajatõlõ ning õpõtajatõlõ Koldõ Küllile ning Nõlvaku Evile!

10. jurikuu päävä kellä neljäst seitsmeni oli maesõma kihnlastõ kogosuaminõ Uiõ Kuntsi Muusiumis. Riägiti lihavõttõpühädest Kihnus, munadõ värvisest ning muust.

Sellekorra valmistasid meitele suurõ üllatusõ Vanajuri Egert ning Sarabu Jane, kissi tulid pillegä. Kogosuaminõ lõppõs laulu ning tantsuga.

11. jurikuu päävä kellä 11 akkas Esti-kihnu sõnaraamatu tegemise nõupidämine Talinas Esti Kiele Instituutis. Kohal olid Karl Pajusalu ning Ellen Niit, Jüri Viikberg, Ülle Viks, Ain Teesalu, Liänemetsä Reene, Reti Könninge. Täpsustasimõ ülesandõsi ning kogosuamisi.

25. jurikuu päävä küläs Heimtali muusiumi rahval ning Anu Raual. Soovijad said egäsugusi mustrisi üles kirjuta. Anu Raud näütäs omatehtud vaipu ning õepsimõ njapukudumist.

Lehekuu 10. päävä tähistäti Manõja suarõkeskusõs emädepäävä. Tervitämäs käösid Tõstamua lapsõd.

Lehekuu 12. päävä oli Kihnus murdõkielepäe. Kihnus käösid murdõkielte õpõtajad Muhu-,Setu-,Võru-, Mulgi- ning Suarõmualt ning Jüri Valge aridus- ning tiädüsministeeriumist ning Eino Pedanik kultuuriministeeriumist.

Lehekuu 17. päävä sõitvad maesõma kihnlasõd külä Manõja rahvalõ. - sõit ond edekohe lükätüd.

lehekuu 24. päävä õpõtas Lohu Anneli Manõjas kudrustõ tegemist. Rahvast oli õepmas kodusuarõ piält ning maesõmaltki.

Juanikuu 10. päävä võtsimõ Kihnus vasta Pärnu muakonna eesti kiele õpõtajasi. Sarabu Silvi riäkis murdõkiele õpetamisest Eestis ning Koldõ Külli kihnu murdõ eripäräst ning oma tüest kihnukielsete raamatutõ koostamisel ning kihnu kiele õpõtamisest kuõlis.

Juanikuu 16. ja 17. päävä oli Kihnu-esti sõnaraamatu koostamise seminar Kihnu muusiumis. Akadeemik Karl Pajusalu ning vanõmtiädur Ellen Niit Tartu Ülikuõlist ning Ülle Viks Esti Kiele Instituudist andsid juhtnüerä, kudas tulõb sõnu kirja panna ehk sisestä vastavassõ programmi. Ulga kahtlasi sõnu sai läbi aruta kua kielekoja liikmetegä. 18. ning 19nda juanikuu päävä tehäkse tüed egekohe mjõtmõs grupis eräldi.

Juanikuu 26. ning 27ndäl käösime Kihnu kielekoja liikmetegä ning maesõma kihnlastõ üläljõstmisõ iestvedäjätegä Liivimual. Jõlm oli sõeduks üsä paras: sooja 15-16 kraadi, sadi vihma just siis, kui sõitsime bussiga. Uatasimõ liivlastõ vanu kaluriküläsi, puaetõ suruaida, käösime Kolka nieme tippus, Dundaga lossis, Ventspilsi ljõnnas, Kuldigas ning Jurmalas.

Eenäkuu 11. ning 12. võtsime osa Kihnu merepäevest. Aitima kõikõlõ, kissi ostsid kihnukielsi raamatusi ning muud Kihnulõ omast kaupa.

Eenäkuu 25. õhta kellä 6 oli Kihnu muusiumis Kihnu Kultuuri Instituudi uutõ raamatutõ tutvustaminõ. Kasõ Mark riäkis Ansu Kolla raamatu "Kihnu mehe luegõlend" ning "Merilehmäd ning..."sünnülugudõst.

Lõikuskuu 2. päävä oli Manõja päe. Ette paelu rahvast oli kodosuarõlõ tuln. Sai osa võtta erinevätest võistlustõst. Muusikat tegid Manõja poesid.

Lõikuskuu 3. ja 4 päävä olid Kihnus Iädemieste kuõli õpilastõd ning lapsõvanõmad.

Lõikuskuu 15. päävä kellä 10.00 - 13.00 oli Kihnu sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine

Mihklikuu 5.päävä oli Kihnu muusiumis kihnukielse sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine. Kihnu kuõlilapsõd tulid kua uurma, kudas sie tüe vällä näeb.

Kõegõpiält aga sai sõna meite küläline, rahvusõlt lätläne, aga eläb Ameerikäs Uldis Balodis.

Uldis Balodis ond kieletiädläne. Tämä riäkis oma elust ning tüest Ameerikäs ning kudas temä akkas oetsma oma sugulasi Lätimualt. Ning kui rõõmus tämä oli, kui leüdis üles ühe vana naesõ, kellel oli kodo seenä piäl sugupuu, kus oli kua tämä nimi.

Sie koht oli Lutsimual, kus eläsid kua eestläsed, kissi riäksid isemuõdi esti kielt viel 20. sajandil. (www.Lutsimaa.ee).

Karl Pajusalu Tartu Ülikuõlist ning Jüri Viikberg Esti Kiele Instituudist juhatasid sõnaraamatu koostmisõ nõupidämist. Ulga tüed sai jälle tehtüd.

Mihklikuu 12. päävä oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Arutati ikka sõnaraamatu tegemist.

Porikuu 9. päävä õhta kellä 5 oli üläljõstminõ Apollo raamatupuõdis. Kasõ Mark tutvustas uvilistele tänäve trükist tuln kihnukielsi raamatusi. Koldõ Reet riäkis oma isäst Ansu Koellast, kelle elulugu ond kirjas raamatus "Kihnu mehe luegõlend".

Riägiksime juttu Kihnust ning kihnlastõst ning sellest, mis sui sai tehtud. Pilli mängsid Egert "Manõja poestõst" ning Sarabu Jane.

Porikuu 24. päävä kellä 11 suavad Kihnu muusiumis kogo Kihnu kielekoja liikmed

Engedekuu 6.-9.ni olimõ Mardi luadal Talinas. Ette paelu oli uata ning osta. Kihnlastõ asju ostõti egänes iäste. Tänäme Kihnu Vallavaalitsust ning muusiumi, kisse sellekorra plasti vällä ostis ning Lossi Eilat, kissi oidis rahaasjad kordas.

Engedekuu 21. kellä 11 oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ, kus arutati sõnaraamatu koostamist.

Engedekuu 30.st - jõulukuu 7.ni oli Uiõ Kunsti Muusiumis KIHNU JÕULUPUU. Terve nädälä sai uata, osta või ise õppi tegemä kihnu käsitüed, proovi kihnu leib-saia.

Kõegõ rohkõm olid lapsõd ning kua täuskasun inimesid uvitõt telletel parandariide kudumisest. Ulkõs kuõti ää neli vaipat, mis lõpõtamisõ oksjonil kua maha müüdi. Ette paelud tahtis sellekorra õppi kua egäsugustõ Kihnu paeltõ tegemist.

Kõegõ rohkõm rahvast oli luada lõpõtamisõ aegõs, kui mängsid Kuraga Mari ning Anto.

Ette suurõd tänüd õpõtajatõlõ - käsitüemeistritele: Lossi Heilalõ, Roberi Martalõ ning Helmile, Ärmä Roosilõ, Randli Leidalõ, Ruõ Salmõlõ ning Kiusu Tuulile.

Jõulukuu 27 kell 10.00 oli SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogo kogosuaminõ Uiõ Kunsti Muusiumis.

Jõulukuu 27 kell 14.00 oli Manõja suarõkeskusõs jõulupidu. Peaegu terve suarõ rahvas oli kogo tuln, külälisi oli kua Kihnust. Jõulukonserdi andsid Koldõ Kaisa ning Engel. Jõuluvanagi leüdis Manõja suarõ üles kehväle jõlmalõ uatamata. Paki said kõik- suurõd ning pissiksed. Jõuluvana tänäs kua muusiumiaeda ehitäjäsi.

Kell 12.55 - 13.55 Murdekeelte õpetajate rõõmud ja mured - arutelu muuseumis.

Kell 14.10 – 15.10 „Eesti keele arengukava 2011–2017“ meetme 8 elluviimine

Kihnukielse sõnaraamatu tegemine käüb täie ooga. Viel ond viimne võemalus sjõnna sõnu juurõ panna. Aasta lõpuks tahetassõ sõnadõ sisestämine lõpõta ning raamat trükki anda. Kui sõnaraamat ond juba ilmun ning otsid mõnda kihnlasõlõ omast sõna – küll ond kahju, kui sedä siält ei levä.

Kui siolõ tulõb miele mõni jõlus kihnukielne sõna või siokõ sõna, sasja enäm ei tarvita või olõd mõnõ asja kohta kuuln uut sõna, siis anna aga meitele tiädä.

Sõnu võib tõua või suata Kihnu muusiumi või Kihnu Kultuuri Instituuti kuni lehekuu lõpuni. (muuseum@kihnu.ee või silvi.murulauk@gmail.com)

Kihnlasõd Esti käsitüe laulupidul

Juba 17. korda tulid käsitüe kauplõjad kogo Saku Suurhalli Mardiluadalõ, kus kaubõldi engetekuu 7. kuni 10ni. Selle aasta piäteemaks oli lamba vjõll ning sellest tehtüd asjad.

Mardiluadal oli välles kindla piäle suurõm osa Esti paramad käsitüed. Sellekorra oli kauplõjasi kogo

üle 200, nende ulkõs kua kihnu käsitüe müüäjäd.

Osta sai egäsugust kraami, ei tulõ miele siokõst matõrjali, sasjast annaks viel mõnda asja mesterdä. Miä käösi egä päe vähämält korra imetlemes keraamikad, käsitsi tikitud asju ning sepisi. Küll esti inimestel nupp nokib.

Terve ülemine korros oli täüde estimaist toedokraami. Esimest korda nägi suetsõtõt luõma maksa. Ette paelu oli kitse piimäst tehtud tootõsi. Aga mio mielest ostõti kõegõ rohkõm suetsuräimi, siäl oli ikka pitk saba taga.

Piäle selle sai õppi egäsugusõ käsitüe tegemist, kihnlasõd näütäsid ning õpõtasid siärepaela tegemist – uvilistõst puudu ei olõss.

Egä päe pakuti kua muusikaprogrammi: esinesid lõõtsamehed ning- naesõd, kandlõmeistrid ning viiuldajad, ansamblid „Leigarid“, „Lepalind“, „Leesikad“. Piäesinejäks oli ansambõl „Bombillaz“.

Meie müüsime kaupa üle 2000 eero iest. Kas sedä ond vähä või paelu? Ikka võiks ju paramini minnä.

Kõegõ rohkõm ostõti mieste ning naestõ sõrmkjõndu ning naestõ puõlsukkõ ning mieste mütsä. Minevasta ostõti kõegõ rohkõm siärepaelu. Küll kiideti paelu kihnu naestõ njaputüed.

Aitima kõikõlõ käsitüe tegijätele!

Aitima kauplõjatõlõ Robõrti Martalõ, Randli Leedalõ, Noodi Maiele, Alametsa Arvolõ, Kasõ Svealõ ning Lossi Eilalõ, kissi oli juba teist aastad meite piälik.

Sarabu Silvi

Jõulukuu esimesel laupäeval avanevad Uue Kunsti Muuseumi uksed Kihnu jõulupuule, mis teatavasti pole kuusk. Milline puu saare metsast linna jõuab ning kuidas ta päev päeva järel kaunimaks muutub, seda saavad kõik huvilised näha Kihnu kultuuripäevadel, mis kestavad kuni 8.detsembrini. Igal päeval on oma teema. Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid. Lisaks naiste käsitööle, kihnu leivale, kalale, hoidistele ja Kihnu-ainelistele raamatutele saab kaasa elada ka filmidele elust Kihnus ning Manijal.

KIHNU JÕULUPUU pole mitte üksnes väike jõuluturg Pärnu linnas, vaid ka tõsine koolituba neile, kes armastavad rahvuslikku käsitööd. Kaheksa päeva jooksul avaneb võimalus parimate Kihnu ja Manija käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda Kihnule omaseid laule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga.

Kihnu kooli õpilaste muusikaline tervitus ( õpetajad Kuraga Mari ja Uiõmaja Hilma)

Kell 14.00 õpituba: Roberti Marta õpetab paelte punumist (sääre-, kördi- vardakoti ja südametega pael).

Roosi räägib põnevaid lugusid lapsepõlvest, koolis õppimisest, jõudmisest ilmastiku nähtuste uurimise ja käsitöö juurde.

Kell 17.00 Mark Soosaare dokfilmid „Kihnu naenõ, tutt peos“ (2008) ja „Meretagused“ (2012).

Ehime kihnlaste jõulubu männi. Räägime, kuidas kihnus jõule peetakse. Laulame vanu laule ja tantsime kihnu tantse Vana-Juri Egerti akordioni saatel.

Kell 17.00 Ingrid Rüütli dokfilm „Kihnu naise hommik“ (1991), Ingrid Rüütli ja Priit Hummeli telesaade „Hoia Kihnu saare randa“ (1991), Virve Kiple ja Maimu Põldoja telesaade „Teeme ise“ (1982).

Kell 12.00 Villa kraasimise talgud. Näitame, kuidas toimub villa kraasimine ja ketramine.

Kell 17.00 Mark Soosaare lühifilm „Pulmad mõnõlõ, pidu kõikõlõ“ (1985) ning dokfilm „Kihnu mees“ (1985).

Kell 12.00 lastele õpituba: Lepiku Maris ja Sarabu Silvi õpetavad kihnu mänge ja loevad huvitavaid lugusid kihnu keeles.

Laulame kihnu uuemaid rahvalikke laule Orisselja Reeda akordioni ja Sarabu Jane kitarri saatel.

Kell 17.00 Mark Soosaare dokfilmid „Mängutoos Manilaiul“ (1985) ja „Kihnu Kristjan“ (1992).

„Kissi eelsed ei mäletä, sie eläb uõmsõta,“ siokõ ond vanarahva tarkus.
Eelse elu jäljed kaduvad mua piält, aga mälestusõd eläväd kieles edekohe. Nda Kihnus kui Manõjas tulõtavad endsed ütlemised ning kohanimed vanu aegu miele, täüs esivanõmatõ tüesi-tegemisi ning tiädmisi. Kui Manõja kõegõ suurõmal ning allimal kivil olõks`mtõ meitele tuntud nime, siis vaevalt meie tiäks, et selle rahnu otsõs käösid jõstmõs kotkad ning et sii tuulpios ollõs kihnu kalamehed uhkid kietsid või kui piinikselt üeldä, siis sii nämäd “kokkasid“.

Kas ikka tulõb endsed nimed ää unuta ning kas ikkagid piäme egäl sammul minemä üleriigiliste standardidõ piäle? Või tasub proovi oeda allõs kihnukielset-kihnumielset sõnavara, ütlemisi, kohanimesi? Akkamõ piäle Suaru sadamast ning uatamõ tieviitu. Kas siäl ei või kirjakiele kõrvõs või asõmõl olla kihnukielne kohanimi?

Tuõmõ mõnõd näüted. Kui viida piäle ond kirjutõt "puaek" ning kõrvõs tuletorni pilt, kas siis ma^esssakas ei sua aru, kussõpuõlõ tulõto^ern jäeb? Meite arvatõs ond kohmakas kirjuta "turismitalu", sii võiks kasuta mõnda kihnukielsed sõna või kui sedä põlõ`mtõ, siis pakku kasvõi "üemaja" või mõnda muud uut sõna. Ruõtsis näiteks ond tehtüd omakielne sõna "vandrarhem", sasi otsõtõlkõs tähändäb "rändurikodo".

Eriti kohmakad ond vene aa lõppus tehtüd kohanimed Linaküla küla, Rootsiküla küla ning ebäloogilisõlt lahku kirjutõt Sääre küla. Kui juba kohanimes ond siss "linn" või "küla", kas siis piäb sedä viel kordama? Äkest ond õigõm kirjuta lihtsalt "Ljõnakülä, "Siärekülä", "Ruõtsikülä"? Muide, mõnõd kieletiädläsed ond arvan, et Ljõnakülä kui kõegõ nuõrõm ning tihedäm Kihnu külä ollõ algusõs oln Ljõnnakülä, teste arvatõs aga võis sie tähendä ikkagid ljõnakasvatust.

Vene aegõs kaotati ää kaks aaluulist kihnu külänime, Turukülä ning Mõisakülä. Pisitasa akkavad nied nimed kustuma, aga kas nad ikka piäväd päriselt ää kaduma? Uiõ-eesti-aa algusõs taastati paeludõs kohtõs üle kogo riigi endsed kohanimed, Kihnus jäi sie tüe tegemätä. Kui sie üldse ühekorra ede võtta, siis nüüd ond küll vist viimne aeg käe!

Koloosi aegõs ehitäti Kihnu juurõ üks asula, aga nimi jäi panõmata. Sie ond uus küla, sasi algab Suaru sadama praamikaist ning ulatub sõni kui Uiõmajani ning Rock Cityni vällä. Juba enne sõda kutsuti sedä Lempsi küla osa koos Lossi tuulõveske, Suaru ninä, sadama ning Suaru talukohaga Suaruks. Kas siis sie omaede asula ei võiks olla nüüd "Suarukülä“? Või ond mõni param nimi?

Üsä paelud kihnlasõd ond arvan, et Arumäge keskusõks ümber nimetä ei sünnü. Aga just sedäsi uiõd tieviidad näütäväd. Kas üks tierist ikka ond sie päris keskus, kui kirik, kuõel ning vallamaja ond siält viel kilumietri kaugusõl? Äkest tasub ikkagid kua Arumäe nime kihnu kieles allõs oeda?

Manõjas ond kua terve rodo kohanimesi, mioksõd taris viel korra üle uata ning ulkõs nõu pidädä. Kui Puõtsis näütäb tieviit Manõja piäle, aga Munadla laevagraafiku järge suab sõita üksi Manilaiule, siis ond segädüst kui paelu. Manõja sadamakohta ond kihnu kieles-mieles pietüd kui Tjakulaidu, sasi suurõma tuulõga tõest laiuss muutub. Sügüsene meri käüb ju üsä sagõdast Tjakula mättä ning Vahtra talu vahelt läbi! Tasub kaalu, kumb ond õigõm: Manõja sadam või Tjakula sadam?

Kua pissiksete laidõ nimede piäle võib viel korra mõtõlda. Manõja ligis meres ond muala^epp, mioksõ vallutasid kormonaudid, aga nimi ojab allõs mälestust endsetest peremiestest ning nende õigust siia tahakohe tulla. Kudas aga piäks Anõla nime amõtlikult kirjutama, kas Hanilaid, Anilaid, Anõlaid või uõpis kiändes Anõla suaer?

Ning kudas piäks olõma kirjutõt teesed laod ning suarõd, kas Sangõ, Sangõtõ või Sangõlaid? Asalaid või Aasalaid? Või sedäsi nao ühes endses murdõtekstis – Tasalaid? Sorgo ehk Sorgu või aaluulinõ Sorkholm? Rahvusvahelistõ merekua^ertõ piält leväb ikka ning uiõst Sorkholmi...

Enä, kui paelu küsimärkä kerküs sedä mõttõlõnga vieretes!
Et aga sioksi asju sua´mtõ kjõtsas ringis aruta egä otsusta, siis Kihnu Instituut koos Kihnu Kielekojaga kutsub kõiki asjauvilisi nõu pidämä pühäbä, lehekuu 19. päävä kellä 11-st Kihnu Rahvamaja. Mjõtu piäd ond mjõtu piäd, paelu päid viel param! Võtkõ omaga juurõ küsitluslehed, sasjad suadamõ laialõ postiga. Kissi ise tulla sua`mtõ, sie andka täedetüd küsitluslehed kuõlimaja Koldõ Külli käde või Kasõ Margi käde Manõjas.

Palun vastake Kihnu Kultuuri Instituudi küsitlusele ning avaldage julgelt oma arvamust. Tahame teada, missugused on teie eelistused Kihnu saarestiku tähtsamate kohanimede suhtes.

Kas taastada külanimed Mõisaküla (Mõisakülä) ja Turuküla (Turukülä)?

Kas jätta edasi kestma Linaküla küla, Rootsiküla küla ning Sääre küla ?

Või võtta kasutusele lühivariandid Linaküla (Ljõnaküla), Rootsiküla (Ruõtsikülä) ning Sääreküla (Siäreküla)?

Kas peaks andma Kihnu sadama piirkonnale, kolhoosi ajal tekkinud asumile (kaasa arvatud Uiõmaja, Suaru, Mere, Lossi, jõujaam jne) uue külanime (näiteks Suarukülä) või on õige see jätta Lemsi (Lempsi) koosseisu?

Lisage julgelt lehe tagaküljele, milliseid kohanimesid peate veel oluliseks muuta või korrastada! Ja mida arvate kihnukeelsetest teeviitadest?

Vastused andke palun Kihnus Kolde Külli ja Manijas Kase Margi kätte. Või võtke kaasa, kui tulete kohanimede arutelule Kihnu Rahvamajja, pühapäeval, 19.mail 2013.a kell 11.00.

Mark Soosaare uus dokfilm väikesest kihnu poisist Rasmusest, kes koos venna Raimondi, vanaisa Juku ning saarevahi Arvoga hoolib linnuriigi saatusest. Liigiline mitmekesisus kipub iga aastaga vähenema. Kevade saabudes ehitavad nad pesakaste kosklatele, keda saarel peetakse kui kodukanu. Viimaste aastate nuhtluseks on kormoranid, keda Kihnus kutsutakse kormonautideks. Need musta värvi tulnukad on vallutanud mitmed Kihnu saarestiku laiud ja sealt eemale peletanud teised sulelised. Sorgu saarel pesitsenud kormoranide koloonia paisus 2012. aasta sügiseks 10 000-pealiseks parveks. Kas kormonaute peaks hävitama, küsib lastelt õpetaja Külli kihnu keeles tunnis. Rasmus arvab, et tuleb piirata, sest muidu hävib varsti ka Kihnu loodus. Karmeni meelest on kõigil õigus elada.

„Rasmus, kormonaudid ning…“ on Mark Soosaare esimene film sarjast, mis jäädvustab kihnu laste seiklusi maal ning merel.

Kogu oma elu Manijal elanud ning 75-ndat aastat sammuv Paul on pidanud kõiki loomi – alates hobusest ning lõpetades kasside ja kanadega. Loomad on tema suur armastus. Postiljonina tuli Paulil iga päev käia ülemere, hoolimata tormist või tuisust. Jalgrattaga jääl sõitmises on ta osavam kui tsirkuseartist. Paulil on asja igasse väikesaare perre, küll lehtede ning kirjade, küll pensioni ning põrutavate külauudistega. Pauli elu tipphetk saabub siis, kui ta hõljuki pardal uhkelt üle jäätunud mere kihutab ning Manija kihnlastele eurosid jagama hakkab...

Mark Soosaare täispikk tõsielufilm, mille jäädvustamiseks kulus 7 aastat, loob humoristliku koondportree väikesaare isepäisest kogukonnast.

Kihnu Kultuuri Instituudi ning Kihnu kuõli iestvedämisel sai kogo murdõkieleuvilisi Suõmõst ning Suarõst.

Ühekorra talvõ, kui arutasimõ kihnu kiele õpõtamist lastõaidas ning kuõlis, tuli siokõ mõtõ,et kutsuks ise murdõkiele õpõtajad kogo, et kuulata, sasja kua teesed tegäd, kudas Estimual üldse murrõtõ õpõtamine kua edeneb. Tiädsime üksi, et Võrumual ond juba ulk aastu kuõlis võru kielt õpõtõt, sellepärast palusimõ siält esinejäd. Sammuti palusimõ kua ministeeriumi esindajad riäkmä murdõkiele õpõtamisõst riigi kuõelõss.

Porikuu 19. päävä saidki kogo kakskümmend asjauvilist: külälisi oli Setu- ning Võrumualt, Mulgi- ning Muhumualt ning Kodaverest.

Kõegõpiält pidi egäüks ennast tutvustama. 15 minuti asõmõl võttis sie aega terve tunni. Kui uvitavalt ning südämlikult kõik riäksid, kudas nad ond murdõkiele juurõ jõudn ning sasjaga nämäd praegu tegeleväd!

Jüri Valge, aridusministeeriumi kieleosakonna nõunik seletäs, et nied inimesed, kissi murdõs mõistvad riäki, ond paelu rikkamad testest. Ministeerium ond andn võimalusõ kõikõl murdõsi õppi, aga ei tohe ää unuta, et kellegile ei või sedä kohostusõss tehä, sie ond vabatahtlik ning kuõel koos hoolekogoga otsustagu sedä.

Ministeeriumil ond tegemisel esti kiele erikujudõ õpik ning vastav õppõkava, miokõ aitab kuõla murdõsi õppi. Murrõtõ õpõtamine põlõ´mtõ üksi kihnu kiele õepminõ - õpilanõ piäb suama üldpildi Estimua murrõtõst üldse.

Kielepesä projektist riäksid kuõlitajad Triin Rõõmusoks ning Egle Vodi. Nied kaks õpõtajad käüäd 11-s lastõaidõs ning aitavad võru kiele tunda läbi viiä. Nendel ond sedäsi, et üks päe nädälis ond võrukiele päe.

Võru kiele õpõtamisõst kuõlõss riäksid Tiia Allas, kissi ond Võru Instituudi tüetäjä ning Merili Küppar, võru kiele õpõtaja. Põhikuõli osas õpitassõ võru kielt, gümnaasiumi astmõs praegu viel õpõt ei põlõ.

Merili tüetäb Osila kuõlis, tämä riäkis ning näütäs piltä erinevatest üritustõst. Enäm-vähäm ond samad edevõtmisõd, mioksõd Kihnu kuõliski. Siäl lavastassõ egä aasta üks näedend.

Tiia tutvustas kua nelja uut raamatud, mioksõd selle aasta ond siäl ilmun. Materjaali, sasjast õppi, Võru- ning Setumual ond mio arvatõs küll.

Meite kuõli tegemistest riäksid lastõaa õpõtajad Pärdi-Jaagu Annika, Järve Elme ning Koldõ Külli.

Piäle nende juttu arvasid võrukad, et tahass otsõ Kihnu uatama tulla, et siält ond paelu õppi.

Päävä lõpõtas Kasõ Mark omatehtud vilmi „Kihnu ljõnnuaabets I" tutvustamisega. Sie õppõmaterjal sai kua üsä paelu kiita.

Murdekielte kuõlitajatõ kogosuaminõ ei jää viimasõks, tulõva korra ond kõik uõtõt Võrumual.

Küsüsi meite Kihnu lastõaa õpõtajatõ käest: sasja uut andis siolõ sie päe?

Pärdü-Jaagu Annika:

Sie päe kinnitäs viel korra, et murdõkieldegä ond ikka taris edekohe tegeldä- sedä õpõtõs ning õppis. Ning kõegõ tähtsäm, sasi miele jäi ning murõtsõma panõb, et Võrumual käüässe lastõaidõs vällästpuõlt kohalikku murrõt õpõtamas. Luõdamõ, et meitel Kihnus siokõst aega niipeä viel tulõ´mtõ. Et asjamehed mõistvad väärtustä ning oida oma kohalikka õpõtajasi.

Järve Elme:

Sie päe testegä nõu pidädes andis paelu uusi mõttõsi. Selgeks sai sie, et amõtlikõss dokomentess ei sua kirjuta kui kihnu kiel vaid kui kihnu murrak. Muajõlmõs nähässe paelu vaeva murrakutõ oidmisel ning õpõtamisel kuõlis ning kua lastõaidõs. Iä tiädmine ond sie, et kui testess lastõaidõss uõtaksõ inimest, kissi riägiks nende kodokoha murrakut ühe päävä nädälis, siis meitel akkavad lapsõd kihnu kielt kuulma umiku lastõaida tullõs ning kuulvad sedä kogo päävä.

Jutu kirjutas Sarabu Silvi

19. – 26. augustil 2013. aastal toimunud Lefkada folkloorifestivalil Kreekas esindasid Eestit 17 tantsijat-lauljat, pillimeest Kihnust.

Kihnu Kultuuri Instituudi eestvedamisel sai teoks reis Kreekasse, Lefkada saarele, kus toimus 50. folkloorifestival. Juubeliüritusel oli Eesti esindatud esimest korda ja see au sai osaks meile, kihnlastele.

Osavõtjaid oli 19 riigist. Kaheksa päeva jooksul sai ise esineda kihnu tantsude ja lauludega ning nautida erinevate rahvaste tantse, laule, pillilugusid ja imetleda uhkeid rahvariideid. Etendused toimusid selleks otstarbeks ehitatud välilaval, päris mere kaldal. Igal õhtul sai vaadata kaheksat erinevat kava, kontserdid algasid kella üheksa paiku ja lõppesid ühest- kahest öösel. Kõik osavõtjad esinesid suurel laval neli korda, ( ava- ja lõputseremoonial 5minutilise ja kahel korral 20-30minutilise etteastega).

Kontserdid toimusid ka teistes linnades. Publik oli heatahtlik, sõbralik – kõiki esinemisi saatis suur edu.

Lisaks kontsertidele oli meil aega ka Lefkada saarel ringi vaadata, imetleda viinamarjaistandusi ja oliivisalusid, nautida päikesepaistelist suvepäeva kuumal rannaliival ja karastada end soolases merevees.

Ainult üks küsimus: mis Sulle reisist kõige eredamalt meelde jäi?

Esimesel õhtul võlus tuledes Ateena , mis ei unune iial. Järgmisel päeval helesinine meri ja väga soolane vesi ning kõrged mäed. Meelde jäävad ka festivali esinejad. Merle.

Tõsiselt tore reis oli. Esmalt lummas mägine maastik oma taimestikuga, mis on väga palju erinev meie omast. Helesinine meri ja liivarannad, kuhu elu sees poleks uskunud sattuda. Soojad ilmad, isegi liiga palavad. Jalgrattamatk mägedes – tõsiselt lahe oli kihutada mägedest alla. Janne.

Kõike meeldejäävam oli reisist seltskond. Lefkada saarel võlusid ilusad rannad türkiissinise mere ja lihvitud kividega. Kreeka tantsud olid kenad ja huvitavad. Ja öine melu oli tore. Kristel

Enneolematu reis! Olen siiani lummatud kreeklaste köögist ja nende põhiroast Kreeka salatist. Samuti ei saa jätta mainimata suurepärast elamust Kreeka ööelust ning ouza ehk aniisiviina proovimist.

Kuid tänu sellele reisile sain taaskord kinnitust, kui hea on elada Eestis, ja kui erinevad on maailma rahvaste kultuurid. Egert

Esmalt meenub ekstreemne jalgrattasõit mägedes, siis kindlasti heleroheline-sinine merevesi, kreeklaste rahulikkus ja fantastiline reisiseltskond. Festivali kavast jäid enim meelde bulgaarlased, jakuudid, portugallased ja kreeklased ise oma rohkearvulise esindusega. Hilma.

Minu jaoks oli see reis suur elamus alates suure lennukiga sõitmisest, hommikupäikeses Akropolise imetlemisest ning lõpetades viinamarjadega verandadel.

Üllatas kreeklaste öine eluviis, samuti nende muretu meel, maitsvad söögid ja muidugi kreeka meeste tants. Hille.

Pärast jahedat Eestimaa suve oli kümme päeva kuuma merelist kliimat nagu rusikas silmaauku. Kihnu täismundris ei oleks pidanud neid pikki palavaid päevi kuidagi vastu pidanud, õnneks olid esinemised ettenägelikult õhtusse aega planeeritud. Kõige rohkem jäi meelde lõunamaine elurütm ja-tempo, mis viimastel päevadel omaseks sai ning sõbralik kohalik rahvas. Mari.

Meile harjumatu kuumus, mägine maa, sõit õudusttekitavatel mägiteedel ja muidugi esimene pilk ja suplus helesinises Joonia meres. Samuti kreeklaste öine eluviis ning loomulikult fantastiline reisiseltskond. Veronika

Jalgrattamatk oma tõusude ja laskumistega. Erilise värvi andis matkale kindlasti teadmine, et meie olime esimesed, kes seda võimalust mägikülaga tutvumiseks kasutasid.

Portugali rühma väga armsad tantsud. Ly

Meeldis kohalike inimeste elu ja kombeid jälgida. Oli erakordne kogemus elada sellises kaunis looduses. Annika

Munga klooster ja Lefkada inimeste vaimustus oma kultuurist – kreeka tantsudest, eriti vaimustav on meeste tantsuoskus lõunamaades – Türgis, Bulgaarias, Itaalias, Kreekas. Katrin

Püsivalt kuum ilm. Meeletu öömelu, inimesed peredega öösel väljas. Taimed. Mis meil on peamiselt pottides, olid pea kahe meetri kõrgused. Kreeka tantsud väga huvitavate sammudega. Galja

Kõige eredamalt on meelesvahva seltskond, kes suutis hoida meeleolu üleval viimaste päevadeni. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka mägist maad, millega meie, eestlased, harjunud ei ole. Jalgrattamatk mägedes oli veidi raske, aga suurepärane võimalus tutvuda Kreeka loodusega. Triinu

Põhiliseks liiklusvahendiks soolomootorrattad ja kiivriteta kihutajad, väga arvestavad ja sõbralikud juhid. Sinine meri nagu postkaardil ja rand täis merelihvitud ümmargusi nipskikivisid. Elme

Rabas öine lennukiga saabumine Kreekasse – tuledesära, miljonilinn Ateena oma rannajoont looklevate valgustatud teedega. Öine taksosõit hotelli kohati 120 km tunnikiirusega (linnas!), juht vahepeal telefoniga rääkimas ja TOM-TOM`i näppimas. Lefkada linna kitsad kõrvaltänavad, kivimajad siniste aknaluukidega, eakad mustas kreeklannad pärastlõunase kuumuse eest viinapuude varjus istumas. Uhked kreeka rahvariided ja ringtantsud. Külli

Peale aktiivset suve üks tõeline puhkus suures palavuses kihnu riiete ja tantsude-lauludega. Võlusid suured mäed ja tuledes linnad, selge soolane soe merevesi, lahked inimesed, sõbralik liiklus ja rahulik ellusuhtumine. Huvitavad esinejad ja meile sarnased kreeka tantsud. Veera

Silvi Murulauk

Jõulukuu esimesel laupäeval avanesid Uue Kunsti Muuseumi uksed Kihnu jõulupuule, mis teatavasti pole kuusk. Milline puu saare metsast linna jõuab ning kuidas ta päev-päeva järel kaunimaks muutub, seda saavad kõik huvilised näha Kihnu kultuuripäevadel, mis kestavad kuni 9.detsembrini. Igal päeval on oma teema, oma eeskõnelejad ning eeslauljad. Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid. Lisaks naiste käsitööle, kihnu leivale, kalale, hoidistele ja Kihnu-ainelistele raamatutele saab kaasa elada ka filmidele elust Kihnus ning Manijal.

KIHNU JÕULUPUU pole mitte üksnes väike jõuluturg Pärnu linnas, vaid ka tõsine koolituba neile, kes armastavad rahvuslikku käsitööd. Üheksa päeva jooksul avaneb võimalus parimate Kihnu ja Manija käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda kihnu regilaule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga.

KIHNU JÕULUPUU on lahti vaatamiseks ja jõulukinkide ostmiseks iga päev 9 – 19.00.

12.00 Kihnu jõulupuu avamine viiuliõpetaja Kuraga Mari ning tema õpilaste pillimängu saatel.

15.00 Mark Soosaare dokfilmid „Jaan Oad“ (1982) ja „Vaarao sõjavägi“ (1974)

13.00 Kasõ Svea tutvustab oma nahaparkimise kogemusi ning pastlategu kodustes oludes Manijal.

15.00 Kasõ Margi slaidikava Manijas pesitsevatest lindudest ja dokfilm „Kihnu ljõnnuaabets“

12 -18.00 Kihnu kudumitesse peidetud kirju õpetab lugema rahvusvaheliselt tunnustatud Kihnu käsitöömeister Ärmä Roosi, mitme käsitööraamatu autor. Roosilt saab ka õppida pärlitega kinnaste kudumist.

17.00 Ingrid Rüütli dokfilm „Kihnu naise hommik“ (1991), Ingrid Rüütli ja Priit Hummeli telesaade „Hoia Kihnu saare randa“ (1991), Virve Kiple ja Maimu Põldoja telesaade „Teeme ise“ (1982)

12.00 Mitmendat põlve tubli käsitöömeister Lohu Anneli õpetab koos tütre Loviisaga kihnupäraste kudruste tegemist.

17.00 Mark Soosaare lühifilm „Pulmad mõnõlõ, pidu kõikõlõ“ (1985) ning dokfilm „Kihnu mees“ (1985).

14.00 Järsumäe Virve pereansambel, kelle liikmed elavad maismaal, tutvustab armastatud rahvalauliku uusi lugusid. Loodetavasti osaleb ka Kihnu Virve ise.

16.00 Kihnlaste traditsiooniline neljapäeva-õhtune ülaljõstmine. Valmistame koos jõuluehteid, ehime lõplikult Kihnu jõulupuu, aga õpime ka vanu kihnu tantse ning laule. Kutsume osa võtma kõiki, keda huvitab kihnu folkloor. Soovitav on kõigil vardad kaasa võtta!

18.00 Mark Soosaare dokfilmid „Mängutoos Manilaiul“ (1985) ja „Kihnu Kristjan“ (1992)

12.00 Regilaulu õpitoas on eeslauljaks ansambli „Kihnumua“ kauaaegne juht Niidu Katrin.

14.00 Kihnu muuseumi töötajad õpetavad näputööd. Pärna Veronika jagab oskusi kihnu vöö ja troi kudumiseks, Noodi Maie on meister kinnaste ning sukkade alal.

16.00 Ingrid Rüütli ja Priit Hummeli telesaade „Hoia Kihnu saare randa“ (1991)

12.00 Taimeteed keedab, leivategemist õpetab ning meeste sokke ehk kapõti koob Tooma Vilma.

14.00 Vaiko Eduri dokfilmid “Riigipüha“ (2005) ja „Kihnu Virve“ (2009),

15.00 Mark Soosaare dokfilmid „Kihnu naenõ, tutt peos“ (2008) ja „Meretagused“ (2012)

12.00 Meeste kampsuni ehk troi kudumine ning huulevõide valmistamine koos Ellyga.

Urga Elly on andekas käsitöömeister, kes armastab rahvakunsti alates kudumitest kuni omavalmistatud seepideni välja.

14.00 Mark Soosaare loodusfilmid lastele „Kosklad“ (1985) ja „Kihnu ljõnnuaabets“ (2012)

15.00 Mark Soosaare uue lastefilmi „Rasmus ning kormonaudid“ (2012) maailma esilinastus.

Muuseumi täispilet 2 €, (pensionäridele ja õpilastele 1€, lastele tasuta) võimaldab lisaks osalemisele Kihnu jõulupuul nautida ka Eesti tekstiilikunstnike liidu aastanäitust JÄRJE HOIDJA.

KIHNU JÕULUPUU korraldajaks on Kihnu Kultuuri Instituut koostöös Uue Kunsti Muuseumiga. Muuseum on avatud iga päev kell 9 – 19.00 aadressil Esplanaadi 10, Pärnu.

Engedekuu 3. päävä oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Sellekorra riägiti murdõkielepääväst Manõjas ning kielekonverenssist Võrus. Uatasimõ üle portso uusi sõnu.

Sama päävä õhta meenutasimõ Kihnu rahvamajas, kudas käösime Kreekas Lefkada volkloorivestivalil, seeme kreeka salatid ning õpsimõ Liäne Veera juhendamisõl kreeka tantsa.

Engedekuu 8st kuni 11.pääväni olimõ Talinas Mardiluadal. Sellekorra oli rahvast juurõs üsä paelu - 12, kissi aitasid kaupa müüä ning müümiseks oli asju naa paelu, et esimese päävä oli üsä raskõ neid laudõ piäle ää mahuta. Õnnõks oli ostajasi juba päris alusõst piäle. Rõhkõm tunti uvi käsitüe vasta, trükistest läks kõegõ paramini Kihnu mieste aasta kaalendri müük - suurõ tüe tegi selles osas ää Pärnä Raigo (7. klassi õpilanõ), kissi ond jõlma õepmata juba kaupmies valmis.

Porikuu 6 päävä kellä 11 oli meitel selle sügüse esimene Kihnu Kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Riäksime kihnu-eesti murdõsõnastiku koosatmisõst, sie ond ette suur tüe. Piäme esti kiele põhisõnavara läbi tüetämä.

Porikuu 11 päävä kellä 5 olid kõik maesõmakihnlasõd uõtõt Uiõ Kuntsi Muusiumi arutama, sasja selle talvõ kua ede võtamõ.

Porikuu 18 päävä olid küläs õpõtajad Euroopa Liidu muadõst, näütäsimõ Kihnut ning riäksimõ aridusõst meite suarõ piäl.

Porikuu 19 päävä oli Manõjas murdõkielepäe. Pidäsimõ nõu võro, seto, muhu, mulgi sõprõga murdõkiele õpõtamisest lastõaidas ning kuõlis. Kuula Kihnu uudisi samast teemast: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1907651

Porikuu 25 – 27 päävä oli meite instituudi juhataja Sarabu Silvi Võrus konvõrensil, kus oli jutuss, et murdekieled kaovad kui neid riägitä´mtõ enäm kodos oma lastõga. Kuula juttu sellest Esti Raadius siit: http://vikerraadio.err.ee/uudisklipid?main_id=4330097#1 Uata kua videot samast murõst: http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=51560

Juanikuu 15. päävä oli Kihnu muusiumis KIHNU KIELE PÄE. Tartu Ülikuõli provessorid ning üliõpilasõd riäksid kihnu kiele arõngutõst, kihnu kiele iäldüsest ning iesnimedest. Riägiti kua Kihnu ning Mulgi murdõkiele ühisjoontõst.

Kasõ Margi edekannõ oli kihnukielsetest uudistõst, kuulasõmõ ede kua juba õhtasi uudisi. Kõik jäid sellega ette rahulõ. Koldõ Külli riäkis kihnu kiele õpetamisõst kuõlis. Tämä arvas, et kihnu kiele tunda võiks rohkõm olla. Karl Pajusalu tegi edepanõku, et õpõtaminõ piäks akkama juba lastõaast.

Juanikuu 8. päävä olid Kihnu kielekoja liikmed küläs Muhumual. Soonda küläs võttis meiti vasta Nuudi Inna (Inna Sooäär), kissi tutvustas Muhumuad ning näütäs ühte talu, miokõ ond sedäsi korda tehtüd nao ennemä eläti.

Siis sõitsimõ Koguva muusiumi, kus Kadri Tüür ning Irena Tarvis riäksid, kudas luud muhu kiele ning kultuuriga praegu ond.

Lõikuskuu 18 - 28 Kihnu kultuuri instituudi iestvedämisel käösid 17 kihnlast volkloorivestivalil Kreekas Lefkada suarõl. Siäl esineti Kihnu tantsõga, tantsulaulõga. Juurõs oli kua kaks akordioni- ning üks viiulimängäjä.

Eenäkuu 12. päävä oli Eesti Gaidide Liidu laagris Kihnu päe. Lohu Anneli, Loviisa ning Markus õpõtasid käepaela tegemist. Koldõ Külli õpõtas selgeks kaks Kihnu laulu. Lääne Veera käe all õpiti kihnu muõdi taentsma ning Sarapuu Silvi viis läbi kihnu kiele tunni.

Lehekuu 10. päävä oli maesõma kihnlastõ kogosuaminõ kellä 4-st Uiõ Kunsti muusiumi juurõs.Käüdi Metsapool, kus Nõlvaku Esta võttis meiti vasta, siis sõistsimõ edekohe Randli Leida juure, kelle maja ond Häädemeeste ligidäl päris mere iäres. Siäl pakuti kõiki iäd ning paramad.

Lehekuu 18. oli muusiumis kihnlastõ näitusõ paramatõ välläkuulutaminõ. I koha sai Rannametsa Maire tanu,II koha sai maesõmakihnlasõ Lahe Meeli õmmõldud kleit ning III koha Soometsa Galina ökokardinad.

Jurikuu 21. päävä kellä 13.00-st piäti Manõja Suarõkeskusõss esti vilmikuntsi 100-ndat sünnipäävä. Küläs olid vilminäitlejäd Sirje Tennosaar, Feliks Kark, Arvi Hallik ning Ivalo Randalu, kissi mängsid Kaljo Kiisa vilmis "Iäminek". Sie vilm tehti Manõjas viiskümmen aastat tahakohe ehk 1962. aasta talvõ ning keväde, osalõsid piotõ kõik Manõja mehed, naesõd ning lapsõd. Siis uadati kinu"Iäminek" ning juõdi kohvi.

Jurikuu 29. päävä kellä 10.30-st oli Kihnu muusiumis Kihnu kielekoja koosolõk.

Jurikuu 29. pääva kellä 12-st avati Kihnu muusiumis näitus, kus olid vällä pandud kihnu naestõ talisõd tüed. Siäl sai nähä kua Manõja ja maesõma kihnlastõ njaputüed.

Pühäbä, muarjakuu 18. päävä kellä 11-st oli Kihnu Muusiumis

SAARÕ PÄE

Saarõ Päe ond Kihnu Instituudi ning Kihnu Kultuuriruumi ühine päe, et mäletä Kaerametsä Veeda elutied ning elutüed.

Oma uudõst rännütiedest riäkis Veeda poeg Ilmar Saar. Sugupuu uurmisest sai paelu täida Timu Endli suu läbi, kissi riäkis rahvalõ torõdasi lugusi ennemuistõ elän kihnlastõst ning perekonnanimede suamisõst.

Kihnu Kultuuriruum andis aasta paramalõ tegijäle Koldõ Küllile oma aupalga – faksiimile Karjamua Juani mualist.

Kasõ Mark näütäs oma uut vilmi „Meretagusõd“ Tõnu Paulist ning Manõja rahva elust.

Kihnu lapse esimene raamat AETT, EIT NING MIA tunnistati üheks viiest parimast 2011.aastal ilmunud lasteraamatust ning valiti ka 2011.aasta kõige kaunimate raamatute hulka. Üldse oli neid nn "kõige kaunimaid raamatuid" kakskümmend viis.

Olla 25-e väljavalitu hulgas on meie instituudile suur au, sest 2011.aastal ilmus Eestis üle 3700 nimetuse uusi raamatuid!

"Peasüüdlane" on muidugi kunstnik Mari Kaarma, kes selle pisikese formaadiga raamatukese pilte maalis terve aasta. Töö oli raske, sest kunstnik joonistas illustratsioonid mastaabis üks ühele, ilma luupi ja muid abivahendeid kasutamata.

Raamatu kujundas Vaiko Edur, tekstide autorid on Külli Laos ning Mark Soosaar. Raamatu õnnestumisele aitasid kaasa Kihnu Kooli õpetajad Evi Tõeväli ning Ly Leas ning kihnu e-sõnavara koostaja Läänemetsa Reene, samuti andis palju head nõu kümneliikmeline Kihnu Kielekoda.

Lisaks nimetatud auhindadele said AETT, EIT NING MIA eest aukirju veel Mari Kaarma Eesti Lastekirjanduse Liidult, Vaiko Edur Eesti Kujundusgraafikute Liidult ning Hansaprint Eesti Kirjastuste Liidult.

Konverenss "Kihnu ehituskuntsi traditsioonid ning tulõvik" oli Manõja suarõkeskusõs riede, 14.viinakuu päävä kellä 18 - 21.30 ning Kihnu Rahvamajas laupa, 15. viinakuu pääva kellä 11 - 15.00.

Edekandõd olid Elo Lutsepalt (Esti Vabaõhumuusiumist), Piret Õunapuult (Esti Rahvamuusiumist), Mari Metsält (Kihnu vallast), Kasõ Margilt (Kihnu instituudist). Arhitektest olid latsis Jaak Huimerind, Jaak-Adam Looveer, Enno Parker, Riho Jagomägi, Tiit Raev, kissi ond projektiern üsä paelu uusi maju Kihnu. Leüti, et Kihnu ehituskuntsi ajaluu uurminõ ond oln ette puudulik ning sie asi on taris otsõ kindlast paranda.

Kihnu Kultuuri Instituut korraldas 2011. aasta meediaküsitluse. Selle eesmärk oli välja selgitada, kuidas ollakse rahul kihnukeelsete uudistega.

Oma arvamust avaldas üle 50 inimese, millest enamus olid positiivse tagasisidega. Meeldisid saated, kus räägiti uudiseid kihnlaste eluolu kohta Kihnus ja väljaspool Kihnut, samuti saated koolilaste tegemistest.

Sooviti rohkem saateid, mis kajastaksid kihnlaste töid ja tegemisi. Rohkem peaks kõlama kihnu laule.

Kihnu Kielekoja suab kogo ühe korra kuus, siäl arutassõ kihnu kiele oidmisõ ning arõndamisõ asju. Kielekoja korraldusõga tegeleb Sarabu Silvi (Silvi Murulauk). Jätkuvad kua maesõmakihnlastõ üläljõstmisõd Uiõ Kunsti Muusiumis Pärnus egä kuu teese neljäbä.

Lehekuu 6. päävä Kihnu Väenä Rahvuspargi luõmisõ ümärlaud umiku kellä 9-st Manõja Suarõkeskusõss

Lehekuu 19. päävä Maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis Pärnus

Lehekuu 23. päävä Mihkel Kuruli, esimese kihnu kultuuri uurija päe Kihnu Kuõlis

KIHNU MEREPARK KUI MEITE VÄÄRISELUPAIK

Kihnu Jõulubu 2022 Uiõ Kunsi Muusiumis

Saarõ Päe 2022

Kihnu Jõulubu 2021 Pärnus Uiõ Kunsi Muusiumis

Saarõ Päe 2021 vesrlusring:

KIHNU JÕULUBU

Jõulukuu üläljõstminõ

Muarjakuu üläljõstminõ

KIHNU JÕULUBU 2019

Raamatu "Inimese saar Manõja" esitlus

Tulõ pühäbä, 31. muarjakuu päävä kellä ühest Kihnu Muusiumi SAARÕ PÄÄVÄLE!

KIHNU JÕULUPUU 2018 UUE KUNSTI MUUSEUMIS

Engedekuu üläljõstminõ

Porikuu üläljõstminõ

Lehekuu 18 päävä tuli kogo Kihnu Kielekoda

Saarõ Päe Kihnu Muusiumis

Ülaljõstmine muarjakuu kaheksandal pääväl

Küündläkuu ülaljõstminõ 22.küündläkuu pääväl

Niärikuu ülaljõstmine

KIHNU JÕULUPUU 2017 UUE KUNSTI MUUSEUMIS

Üle õue õunapuu

Raamatu ´´Läänemere hülgerahvad´´ esitlemine

Abi Ukraina sõjameestele

KIHNU JÕULUBU 2014. Õpilasõd käepaelu tegemäs

KIHNU JÕULUBU 2014

Kihnasõd käösid Talinas mardiluadal

UUTE TRÜKISTE ESITLUS APOLLOS

2014.aasta tegemised

Murdekeelepäev Kihnus ajakava, mai 2014

OMA SÕNA SÕNARAAMATUSSÕ

Manija muuseumiaida juurde kuuluva kuuri avamispidu

KIHNLASÕD MARDILUADAL 2013

Kihnu jõulubu 2013

EGÄLE KOHALÕ TÄMÄ ÕIGÕ NIMI

Mark Soosaare uued filmid!

Murdõkielepäe Manõjas

JÕULUKUU, 2012

Porikuu, 2012

Kihnu kiele päe

Kihnu kielekoja liikmete uvireis

Lõikuskuu, 2012

Eenäkuu 2012

Jurikuu 2012

Saare päe 2012

Kihnu Kultuuri Instituut tõi Tallinnast peotäie auhindu

MAESÕMA KIHNLASTÕ ÜLÄLJÕSTMISED 2011

Konverenss "Kihnu ehituskunsti traditsioonid ning tulõvik"

Mihkel Kuruli hauale uus rist

Meediaküsitlus

Tähtsämäsi edevõtmisi 2011. aastal