Eesti
 
English
 
Suomi
Kihnu Kultuuri Instituut
ÜRITUSED
AJALUGU
KEELEUURIMINE



Raamatu ´´Läänemere hülgerahvad´´ esitlemine

Hülgerahvaste hingeeluga said tutvuda tallinlased ja tartlased.

Abi Ukraina sõjameestele

Sii üks pilt Kihnu ning Manõja naestõ kjõnnastõst, sasjad suadamõ Ukraina vabadusvõitlõjatõlõ.

Kudujatõ vahõl luõsiti vällä Ukraina presidendi Pedro Poroshenko ponksa ning maiusi.

KIHNU JÕULUBU 2014. Õpilasõd käepaelu tegemäs

KIHNU JÕULUBU 2014

KIHNU JÕULUPUU 2014 UUE KUNSTI MUUSEUMIS

30.NOVEMBER - 7. DETSEMBER

Avatud kell 10.00 – 18.00

Õpitoad kell 14.00 – 18.00

Esimese advendiga avab Uue Kunsti Muuseum uksed kihnlaste jõulupuule, mis teatavasti pole kuusk. Milline puu saare metsast linna jõuab ning kuidas ta päev-päevalt kaunimaks muutub, seda saab näha Kihnu kultuuripäevadel, mis kestavad kuni teise advendini. Igal päeval on oma teema. Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid.

Kaheksa päeva jooksul avaneb võimalus Kihnu käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda Kihnule omaseid laule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga. Iga päev on võimalus kududa kangastelgedel.

 

Pühapäev, 30. november

Kell 13.00 Jõuluturu avamine. Muusikaline tervitus kihnlastelt Uuemaja Hilma eestvedamisel.

Ehime kihnlaste jõulubu männi. Põldeotsa Leili juhendamisel saab igaüks ise ehteid valmistada.

Loosime välja auhinnad meistrite vahel, kes Ukraina vabadusvõitlejatele kindaid ja sokke kudusid.

Esmaspäev, 1. detsember

Kell 14.00 Kangakudumise õpituba. Lossi Heila õpetab kanga üleskäärimist ja pealeajamist telgedele. Igaühel on võimalus proovida parandariide mahakudumist.

Teisipäev, 2. detsember

Kell 14.00 Paelapunumise õpituba. Roberti Helmi õpetab sääre- ja kördipaela, vardakotipaela ning südametega paela kudumist.

Kolmapäev, 3. detsember

Kell 14.00 Vardakudumise õpituba. Ärmä Roosi õpetab kinda ja poolsuka kudumist.

Kell 17.00 Roosi räägib põnevaid lugusid oma lapsepõlvest, kooliteest, haruldastest ilmastikunähtustest ja saarenaiste käsitööst.

 

Neljapäev, 4. detsember

Kell 13.00 Õpituba koolilastele. Käepaela punumist õpetab Roo Salme.

Kell 16.00 Mandrikihnlaste üläljõstminõ.

Räägime, kuidas Kihnus jõule peeti ning peetakse. Õpime jõulumängu "liiad ning paarid" , selleks peab iga osavõtja kaasa võtma peotäie metspähkleid. Laulame vanu laule ja tantsime kihnu tantse akordioni ning kitarri saatel. Tantsimist õpetab Lahe Meeli.

Reede, 5. detsember

Kell 14.00 Vardakudumise õpituba. Randli Leida selgitab kihnu kinda ja ruhnu suka roosimist ning räägib huvitavaid lugusid oma elust nii Kihnus kui Ruhnus.

 

Laupäev, 6. detsember

Kell 14.00 Nukuteo õpituba lastele. Kiusu Tuuli õpetab kihnu nuku valmistamist ja riietamist.

Kell 16.00 Laupa õhta lauluga. Roberti Marta eestvedamisel laulame regilaule.

 

Pühapäev, 7. detsember

Kell 13.00 Kihnu mängude õpituba. Õpime koos vanu kihnu mänge ja meenutame naljakaid lugusid kihnu keeles.

Kell 14.00 - 16.00 KIHNU JÕULUPUU lõpuõhtu.

Laulame kihnlaste uuemaid rahvalikke laule Kuraga Mari ja Anto pillimängu saatel.

 

Kõigil Kihnu Jõulupuu päevadel Uue Kunsti Muuseumis saab vaadata ka Mark Soosaare Kihnu-ainelisi filme: "Kihnu naine", "Vaarao sõjavägi", "Kihnu mees", "Kihnu Kristjan", "Kihnu naenõ, tutt pios", "Kihnu ljõnnuaabets", "Rasmus, kormonaudid ning...".

Kihnasõd käösid Talinas mardiluadal

Kihnlased käisid mardilaadal

Juba 18. korda tulid käsitöömeistrid kokku Saku Suurhalli mardilaadale, kus kaubeldi 6. kuni 9. hingedekuupäevani.

Mardilaadal esitleti ja müüdi Eesti parimat käsitööd, toimusid oma ala asjatundjate poolt läbi viidud meistrikojad käsitöö huvilistele ja harrastajatele ning õpitoad lastele. Lisaks käsitöötoodangu- ja uute raamatute esitlused. Välja on kujunenud kindlad mardilaada traditsioonid, mis püsivad aastast aastasse, kuid iga laat toob kaasa ka uusi algatusi. Kolmandat korda toimus konkurss „Uus toode mardilaadal“, milledeks sel aastal olid näiteks nutikindad ja kaamelikarva vilditud tänavajalatsid. Mardilaada parima toote tegijaks valiti käsitöömeister Riina Tomberg.

Lisaks käsitööle sai maitsta ja osta eestimaist kõhutäidet, milledest kõige suurem nõudlus paistis olevat marineeritud räime järele.

Meeleolu aitasid luua iga päev erinevad pillimehed-naised ja tantsugrupid. Selle aasta peaesinejaks oli ansambel „Kõrsikud“, mis võeti nii müüjate kui ka külastajate hulgas hästi vastu.

Kihnu käsitööga kauplesid sel aastal Lossi Heila, Sarabu Silvi, Roberti Marta ning Helmi, Randli Leida, Kase Svea ja mina. Heila sõnul müüdi kõige rohkem sel aasta kindaid: labakindaid 20- ja sõrmkindaid 30 paari.

Kihnu käsitöö uudistajaid oli väga palju ja müük läks hästi. Imetleti ja kiideti Kihnu peent ja ilusat näputööd.

Suur tänu Kihnu Muuseumile ja Kihnu Vallavalitsusele, kes maksid laadaplatsi tasu, mis oli ligi 400 eurot.

Suur tänu käsitöö tegijatele ja müüjatele!

Sarabu Jane

 

UUTE TRÜKISTE ESITLUS APOLLOS

2014.aasta tegemised

Niärikuu 4. päävä kellä 3st oli sihtasutusõ nõukogu kogosuaminõ Uiõ Kunsti Muusiumis. Panimõ kogo selle aasta tegevuskava.

Niärikuu 9. päävä kellä 4st oli Uiõ Kunsti Muusiumis maesõma kihnlastõ järjekordnõ üläljõstminõ. Küläs käüs kihnumualasõst  professor Maaja Vadi ehk Loego Maaja. Tämä riäkis oma lapsõpõlvõst ning kuõliskäümistest ning oma tüest Tartu Ülikuõlis.

 Kiusu Tuuli õpõtusõ järge sai mõnigi jaekk vällä lõegatud. Otsustasimõ, et jakiõmblõminõ lähäb edekohe kua küünläkuuss.

Niärikuu 18. kellä 11st oli Kihnu muusiumis Kihnu kielekoja kogosuaminõ. Arutasimõ Kihnu-esti sõnaraamatu sõnu, saemõ üsä paelu r-tähegä sõnu üle kontrollitud. 

Kuulasimõ riedest kihnukielset raadiusaatõt. Kõik kohalolijad pidäsid raadiusaadõt iäks. Arutati mõnõdõ sõnadõ üle, nagu "koltsõd", nabaruaet jms".Raadiusaadõtõ tegijäd ond ette tublid.

Kihnu Kultuuri Instituut kuulutab vällä vanadõ sõnadõ korjamise võistlusõ.

Praegu pannassõ kogo Kihnu-esti sõnaraamatut, mis piäb plaanõ järge valmis suama 2015. aasta muarjakuuss.  Esti Vabariigi presidendil ond siis plaanis Kihnu tulla emäkiele päävä pidämä.

Et sõnaraamatust mõnõd torõdad sõnad või väljendid vällä ei jääks, olõks ette iä miel, kui  mõtlõksimõ siokstõ sõnadõ piäle, mis ond Kihnu kieles teistmuõdi kui kirjakieles (nagu näiteks kärbläseplent või arklis tüe tegemine).

 

 

 

 

 

Küünläkuu 13. päävä kellä 16.00 - 19.00 oli kihnlastõ üläljõstmine Uiõ Kunsti muusiumis.

 Kissi tahtis, sai omalõ vällalõegatud sitsijaki, õpõtajal  Kiusu Tuulil oli tüed küll.

Uatasimõ kua uusi vääläpanõkusi ning riäksime  Kihnu uudisi.

  

b>Muarjakuu 7. päävä kell 14.00 oli kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Arutasimõ a- ning e- tähegä akkavasi kihnukielsi sõnu sõnaraamatu jaoks.

Emäkielepäävä puhul  korraldasimõ kuõlilastõlõ Esti ning Kihnu ajaluu ning kultuuri tundmisõ piäle võistlusõ. Paramatõlõ  Kihnu ajaluu, kultuuri ning kiele tundajatõlõ  anti aujõnnaks raamatud. 

Muarjakuu 13. päävä oli maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis.

Muarjakuu 23. päävä kell 12.00 oli Saarõ päe Kihnu muusiumis.

Esinesid Kihnu Pärimuskuõli õpilasõd.

Avatati Viive Tolli graafikanäitus.

Kasõ Mark tudvustas Kihnu Kultuuri Instituudi puõlt vällä antud raamatud "Merilehmäd".

SA Kihnu Kultuuriruum andis üle Theodor Saarõ pärimuspreemia Kihnu lastõaa õpõtaja Elmele.

Autasustasimõ emäkielepäävä mälumängü võitajasi.

1. 7.-9. klass

I koht Raigo Tšetšin  (13 punkti)

II koht Merilin Saare (12 punkti)

III koht Sander Saare (11 punkti)

            Mattias Laos (11 punkti)

Võemalik oli suaja 15 punkti.

2. 1.-6. klass

I- III koht Kaisa Laos (9 punkti)

I-III koht Hettel Lehola (9 punkti)

I-III koht Timur Aav (9 punkti)

Võemalik oli suaja 15 punkti.

 

Ette paelu õnnõ võitajatõlõ!

Aitima kõikõlõ osavõttajatõlõ ning õpõtajatõlõ Koldõ Küllile ning Nõlvaku Evile!

 

10. jurikuu päävä kellä neljäst seitsmeni oli maesõma kihnlastõ kogosuaminõ Uiõ Kuntsi Muusiumis. Riägiti lihavõttõpühädest Kihnus, munadõ värvisest ning muust.

Sellekorra valmistasid meitele suurõ üllatusõ Vanajuri Egert ning Sarabu Jane, kissi tulid pillegä. Kogosuaminõ lõppõs laulu ning tantsuga.

11. jurikuu päävä kellä 11 akkas Esti-kihnu sõnaraamatu tegemise nõupidämine Talinas Esti Kiele Instituutis. Kohal olid Karl Pajusalu ning Ellen Niit, Jüri Viikberg, Ülle Viks, Ain Teesalu, Liänemetsä Reene, Reti Könninge. Täpsustasimõ ülesandõsi ning kogosuamisi.

25. jurikuu päävä küläs  Heimtali muusiumi rahval ning Anu Raual. Soovijad said egäsugusi mustrisi üles kirjuta. Anu Raud näütäs omatehtud vaipu ning õepsimõ njapukudumist.

 

Lehekuu 3. päävä oli Manõjas talbusõpäe.

Lehekuu 10. päävä tähistäti Manõja suarõkeskusõs emädepäävä. Tervitämäs käösid Tõstamua lapsõd.

Lehekuu 12. päävä oli Kihnus murdõkielepäe. Kihnus käösid  murdõkielte õpõtajad Muhu-,Setu-,Võru-, Mulgi- ning Suarõmualt ning Jüri Valge aridus- ning tiädüsministeeriumist ning Eino Pedanik kultuuriministeeriumist. 

Lehekuu 17. päävä sõitvad maesõma kihnlasõd külä Manõja rahvalõ. - sõit ond edekohe lükätüd.

lehekuu 24. päävä õpõtas Lohu Anneli Manõjas kudrustõ tegemist. Rahvast oli õepmas kodusuarõ piält ning maesõmaltki.

Lehekuu 25. päävä oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis.

 

Juanikuu 9. päävä oli kielekoja nõupidamine Kihnu muusiumis.

Juanikuu 10. päävä võtsimõ Kihnus vasta Pärnu muakonna eesti kiele õpõtajasi. Sarabu Silvi riäkis murdõkiele õpetamisest Eestis ning Koldõ Külli kihnu murdõ eripäräst ning oma tüest kihnukielsete raamatutõ koostamisel ning kihnu kiele õpõtamisest kuõlis.

Juanikuu 16. ja 17. päävä oli Kihnu-esti sõnaraamatu koostamise seminar Kihnu muusiumis. Akadeemik Karl Pajusalu ning vanõmtiädur Ellen Niit Tartu Ülikuõlist ning Ülle Viks Esti Kiele Instituudist andsid juhtnüerä, kudas tulõb sõnu kirja panna ehk sisestä vastavassõ programmi. Ulga kahtlasi sõnu sai läbi aruta kua kielekoja liikmetegä. 18. ning 19nda juanikuu päävä tehäkse tüed egekohe mjõtmõs grupis eräldi.

Juanikuu 22. õhta oli Manõja suarõkeskusõs juaniõhta.

Juanikuu 26. ning 27ndäl käösime Kihnu kielekoja liikmetegä ning maesõma kihnlastõ üläljõstmisõ iestvedäjätegä Liivimual. Jõlm oli sõeduks üsä paras: sooja 15-16 kraadi, sadi vihma just siis, kui sõitsime bussiga. Uatasimõ liivlastõ vanu kaluriküläsi, puaetõ suruaida, käösime Kolka nieme tippus, Dundaga lossis, Ventspilsi ljõnnas, Kuldigas ning Jurmalas.

Juanikuu 26-28. oli Kihnus küläs Võru murdõkiele õpõtajad.

 

Eenäkuu 11. ning 12. võtsime osa Kihnu merepäevest. Aitima kõikõlõ, kissi ostsid kihnukielsi raamatusi ning muud Kihnulõ omast kaupa.

 

Eenäkuu 18. päävä oli Kihnu-esti sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine

 

Eenäkuu 25. õhta kellä 6 oli Kihnu muusiumis Kihnu Kultuuri Instituudi uutõ raamatutõ tutvustaminõ. Kasõ Mark riäkis Ansu Kolla raamatu "Kihnu mehe luegõlend" ning "Merilehmäd ning..."sünnülugudõst.

 

Lõikuskuu 2. päävä oli Manõja päe. Ette paelu rahvast oli kodosuarõlõ tuln. Sai osa võtta erinevätest võistlustõst. Muusikat tegid Manõja poesid.

Lõikuskuu 3. ja 4 päävä olid Kihnus Iädemieste kuõli õpilastõd ning lapsõvanõmad.

Lõikuskuu 15. päävä kellä 10.00 - 13.00 oli Kihnu sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine

Mihklikuu 5.päävä oli Kihnu muusiumis kihnukielse sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine. Kihnu kuõlilapsõd tulid kua uurma, kudas sie tüe vällä näeb.

Kõegõpiält aga sai sõna meite küläline, rahvusõlt lätläne, aga eläb Ameerikäs Uldis Balodis.

Uldis Balodis ond kieletiädläne. Tämä riäkis oma elust ning tüest Ameerikäs ning kudas temä akkas oetsma oma sugulasi Lätimualt. Ning kui rõõmus tämä oli, kui leüdis üles ühe vana naesõ, kellel oli kodo seenä piäl sugupuu, kus oli kua tämä nimi.

Sie koht oli Lutsimual, kus eläsid kua eestläsed, kissi riäksid isemuõdi esti kielt viel 20. sajandil. (www.Lutsimaa.ee).

Karl Pajusalu Tartu Ülikuõlist ning Jüri Viikberg Esti Kiele Instituudist juhatasid sõnaraamatu koostmisõ nõupidämist. Ulga tüed sai jälle tehtüd.

 

Mihklikuu 12. päävä oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Arutati ikka sõnaraamatu tegemist.

 

Porikuu 9. päävä õhta kellä 5 oli üläljõstminõ Apollo raamatupuõdis. Kasõ Mark tutvustas uvilistele tänäve trükist tuln kihnukielsi raamatusi. Koldõ Reet riäkis oma isäst Ansu Koellast, kelle elulugu ond kirjas raamatus "Kihnu mehe luegõlend".

Riägiksime juttu Kihnust ning kihnlastõst ning sellest, mis sui sai tehtud. Pilli mängsid Egert "Manõja poestõst" ning Sarabu Jane.

 

Porikuu 24. päävä kellä 11 suavad Kihnu muusiumis kogo Kihnu kielekoja liikmed

Engedekuu 6.-9.ni olimõ Mardi luadal Talinas. Ette paelu oli uata ning osta. Kihnlastõ asju ostõti egänes iäste. Tänäme Kihnu Vallavaalitsust ning muusiumi, kisse sellekorra plasti vällä ostis ning Lossi Eilat, kissi oidis rahaasjad kordas.

Engedekuu 14 oli Talinas Kihnu sõnaraamatu nõupidämine.

Engedekuu 21. kellä 11 oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ, kus arutati sõnaraamatu koostamist.

Engedekuu 29. õhta tähistässe Manõja suarõkeskusõs kadripäävä

Engedekuu 30.st - jõulukuu 7.ni oli Uiõ Kunsti Muusiumis KIHNU JÕULUPUU. Terve nädälä sai uata, osta või ise õppi tegemä kihnu käsitüed, proovi kihnu leib-saia.

Kõegõ rohkõm olid lapsõd ning kua täuskasun inimesid uvitõt telletel parandariide kudumisest. Ulkõs kuõti ää neli vaipat, mis lõpõtamisõ oksjonil kua maha müüdi. Ette paelud tahtis sellekorra õppi kua egäsugustõ Kihnu paeltõ tegemist.

Kõegõ rohkõm rahvast oli luada lõpõtamisõ aegõs, kui mängsid Kuraga Mari ning Anto.

Ette suurõd tänüd õpõtajatõlõ - käsitüemeistritele: Lossi Heilalõ, Roberi Martalõ ning Helmile, Ärmä Roosilõ, Randli Leidalõ, Ruõ Salmõlõ ning Kiusu Tuulile.

Aitima kõikõlõ ostajatõlõ!

 

Jõulukuu 27 kell 10.00 oli SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogo kogosuaminõ Uiõ Kunsti Muusiumis.

 

Jõulukuu 27 kell 14.00 oli Manõja suarõkeskusõs jõulupidu. Peaegu terve suarõ rahvas oli kogo tuln, külälisi oli kua Kihnust. Jõulukonserdi andsid Koldõ Kaisa ning Engel. Jõuluvanagi leüdis Manõja suarõ üles kehväle jõlmalõ uatamata. Paki said kõik- suurõd ning pissiksed. Jõuluvana tänäs kua muusiumiaeda ehitäjäsi.

 

Murdekeelepäev Kihnus ajakava, mai 2014

MURDEKEELEPÄEV KIHNUS

12. mail 2014

 

 

 

Kell 9.30 – 9.50 Saabumine ja hommikukohv muuseumis

 

Kell 9.55 - 11.50 Kihnu lasteaia ja kooli külastus

 

Kell 11.50 – 12.10 Õpilaste kontsert

 

Kell 12.15 – 12.45 Lõunasöök koolimajas

 

Kell 12.55 - 13.55 Murdekeelte õpetajate rõõmud ja mured - arutelu muuseumis.

Kihnu keele õpetamisest lasteaias ja koolis – muljed Kihnu koolis

nähtust.

 

Kell 13.55 - 14.10 Kohvipaus

 

Kell 14.10 – 15.10 „Eesti keele arengukava 2011–2017“ meetme 8 elluviimine

aastatel 2013–2014.

 

 

Kell 15.15 - 16.00 Ringkäik saarel

 

Kell 16.15 – 17.15 Praamireis Munalaiu sadamasse

 

 

 

 

Mõnusat viibimist Kihnu saarel!

 

OMA SÕNA SÕNARAAMATUSSÕ

Mio oma sõna sõnaraamatussõ

 

Kihnukielse sõnaraamatu tegemine käüb täie ooga. Viel ond viimne võemalus sjõnna sõnu juurõ panna. Aasta lõpuks tahetassõ sõnadõ sisestämine lõpõta ning raamat trükki anda. Kui sõnaraamat ond juba ilmun ning otsid mõnda kihnlasõlõ omast sõna – küll ond kahju, kui sedä siält ei levä.

Iä kihnlanõ!

Panõ oma sõna raamatussõ.

Kui siolõ tulõb miele mõni jõlus kihnukielne sõna või siokõ sõna, sasja enäm ei tarvita või olõd mõnõ asja kohta kuuln uut sõna, siis anna aga meitele tiädä.

Sõnu võib tõua või suata Kihnu muusiumi või Kihnu Kultuuri Instituuti kuni lehekuu lõpuni. (muuseum@kihnu.ee või silvi.murulauk@gmail.com)

 

Manija muuseumiaida juurde kuuluva kuuri avamispidu

KIHNLASÕD MARDILUADAL 2013

 

Kihnlasõd Esti käsitüe laulupidul

 

Juba 17. korda tulid käsitüe kauplõjad  kogo Saku Suurhalli Mardiluadalõ, kus kaubõldi engetekuu 7. kuni 10ni. Selle aasta piäteemaks oli lamba vjõll ning sellest tehtüd asjad.

Mardiluadal oli välles kindla piäle suurõm osa Esti paramad käsitüed. Sellekorra oli kauplõjasi kogo

üle 200, nende ulkõs kua kihnu käsitüe müüäjäd.

Osta sai egäsugust kraami, ei tulõ miele siokõst  matõrjali, sasjast annaks viel mõnda asja mesterdä. Miä käösi egä päe vähämält korra imetlemes keraamikad, käsitsi tikitud asju ning sepisi. Küll esti inimestel nupp nokib.

 

Terve ülemine korros oli täüde estimaist toedokraami. Esimest korda nägi suetsõtõt luõma maksa. Ette paelu oli kitse piimäst tehtud tootõsi. Aga mio mielest  ostõti kõegõ rohkõm suetsuräimi, siäl oli ikka pitk saba taga.

Piäle selle sai õppi egäsugusõ käsitüe tegemist, kihnlasõd näütäsid ning õpõtasid siärepaela tegemist – uvilistõst puudu ei olõss.

Egä päe pakuti kua muusikaprogrammi: esinesid lõõtsamehed ning- naesõd, kandlõmeistrid ning viiuldajad, ansamblid „Leigarid“, „Lepalind“, „Leesikad“. Piäesinejäks oli  ansambõl „Bombillaz“.

Meie müüsime kaupa üle 2000 eero iest. Kas sedä ond vähä või paelu? Ikka võiks ju paramini minnä.

Kõegõ rohkõm ostõti mieste ning naestõ sõrmkjõndu ning naestõ puõlsukkõ ning mieste mütsä. Minevasta ostõti kõegõ rohkõm siärepaelu. Küll kiideti paelu kihnu naestõ njaputüed.

Aitima kõikõlõ käsitüe tegijätele!

Aitima kauplõjatõlõ Robõrti Martalõ, Randli Leedalõ, Noodi Maiele, Alametsa Arvolõ, Kasõ Svealõ ning Lossi Eilalõ, kissi oli juba teist aastad meite piälik.

 

Sarabu Silvi

 

Kihnu jõulubu 2013

KIHNU JÕULUPUU  UUE KUNSTI MUUSEUMIS

1.- 8. DETSEMBER 2013

Avatud: kell  10.00 – 18.00

Õpitoad: kell 14.00 – 18.00

Õpituba lastele 8.12. kell 12.00

Iga päev kell 17.00 endised filmid Kihnust,  Manijast ja kihnlastest

Jõulukuu esimesel laupäeval avanevad Uue Kunsti Muuseumi uksed Kihnu jõulupuule, mis teatavasti pole kuusk. Milline puu saare metsast linna jõuab ning kuidas ta päev päeva järel kaunimaks muutub, seda saavad kõik huvilised näha Kihnu kultuuripäevadel, mis kestavad kuni 8.detsembrini. Igal päeval on oma teema. Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid. Lisaks naiste käsitööle, kihnu leivale, kalale, hoidistele ja Kihnu-ainelistele raamatutele saab kaasa elada ka filmidele elust Kihnus ning Manijal. 

KIHNU JÕULUPUU  pole mitte üksnes väike jõuluturg Pärnu linnas, vaid ka tõsine koolituba neile, kes armastavad rahvuslikku käsitööd. Kaheksa päeva jooksul avaneb võimalus parimate Kihnu ja Manija käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda Kihnule omaseid laule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga.

Pühapäev, 1.detsember kell 15.30 Näitus-müügi avamine.

Kihnu kooli  õpilaste muusikaline tervitus ( õpetajad Kuraga Mari ja Uiõmaja Hilma)

Kell 17.00 Meelis Muhu dokfilm „Kihnu kosjad“ (2007).

Esmaspäev, 2. detsember

Kell 14.00 õpituba:  Urga Elly  õpetab kihnu meeste kampsuni e troi kudumist.

Kell 17.00  Meelis Muhu dokfilm  „Kihnu pulm“ (2007)

Teisipäev, 3. detsember

 Kell 14.00 õpituba: Roberti Marta õpetab  paelte punumist (sääre-, kördi- vardakoti ja südametega pael).

Kell 16.00 Kohtumine Kihnu käsitöömeistri Ärmä Roosiga .

Roosi räägib põnevaid lugusid lapsepõlvest, koolis õppimisest, jõudmisest ilmastiku nähtuste uurimise ja käsitöö juurde.

Kell 17.00 Mark Soosaare dokfilmid „Kihnu naenõ, tutt peos“ (2008) ja „Meretagused“ (2012).

Kolmapäev, 4. detsember

Kell 14.00 õpituba: Lossi Heila  õpetab naiste ja meeste sokkide kudumist .

Kell 17.00 Mark Soosaare dokfilm „Meretagused“ (2012).

Neljapäev, 5. detsember

Õpituba: Randli Leida  õpetab roosima ja ruhnu sukki kuduma.

Kell 16.00 Mandrikihnlaste üläljõstminõ

Ehime kihnlaste jõulubu männi. Räägime, kuidas kihnus jõule peetakse. Laulame vanu laule ja tantsime kihnu tantse Vana-Juri Egerti akordioni saatel.

Kell 17.00 Ingrid Rüütli dokfilm „Kihnu naise hommik“ (1991), Ingrid Rüütli ja Priit Hummeli telesaade „Hoia Kihnu saare randa“ (1991), Virve Kiple ja Maimu Põldoja telesaade „Teeme ise“ (1982).

Reede, 6. detsember

Kell 14.00 õpituba: Lohu Anneli  õpetab kudruste valmistamist.

Kell 17.00 Mark Soosaare dokfilm „Kihnu naine“ (1973).

Laupäev, 7. detsember

Kell  12.00 Villa kraasimise talgud. Näitame, kuidas toimub villa kraasimine  ja ketramine.

Talgud lõpevad laulu ja tantsuga Kuraga Õie ja Mari pillimängu saatel.

Kell 17.00 Mark Soosaare lühifilm „Pulmad mõnõlõ, pidu kõikõlõ“ (1985) ning dokfilm „Kihnu mees“ (1985).

Pühapäev, 8. detsember

Kell 12.00 lastele õpituba: Lepiku Maris ja Sarabu Silvi õpetavad  kihnu mänge ja loevad huvitavaid lugusid kihnu keeles.

Kell 14.00 õpituba: Kiusu Tuuli õpetab vardakoti tegemist.

Kell 16.00 Näituse lõpetamine.

Laulame kihnu uuemaid rahvalikke laule Orisselja Reeda akordioni ja Sarabu Jane kitarri saatel.

Kell 17.00 Mark Soosaare dokfilmid „Mängutoos Manilaiul“ (1985) ja „Kihnu Kristjan“ (1992).

 

 

EGÄLE KOHALÕ TÄMÄ ÕIGÕ NIMI

           EGÄLE KOHALÕ TÄMÄ ÕIGÕ NIMI!

„Kissi eelsed ei mäletä, sie eläb uõmsõta,“ siokõ ond vanarahva tarkus.
Eelse elu jäljed kaduvad mua piält, aga mälestusõd eläväd kieles edekohe. Nda Kihnus kui Manõjas tulõtavad endsed ütlemised ning kohanimed vanu aegu miele, täüs esivanõmatõ tüesi-tegemisi ning tiädmisi. Kui Manõja kõegõ suurõmal ning allimal kivil olõks`mtõ meitele tuntud nime, siis vaevalt meie tiäks, et selle rahnu otsõs käösid jõstmõs kotkad ning et sii tuulpios ollõs kihnu kalamehed uhkid kietsid või kui piinikselt üeldä,  siis sii nämäd  “kokkasid“.

Kas ikka tulõb endsed nimed ää unuta ning kas ikkagid piäme egäl sammul minemä üleriigiliste standardidõ piäle? Või tasub proovi oeda allõs kihnukielset-kihnumielset sõnavara, ütlemisi, kohanimesi? Akkamõ  piäle Suaru sadamast ning uatamõ tieviitu. Kas siäl ei või kirjakiele kõrvõs või asõmõl olla kihnukielne kohanimi?

Tuõmõ mõnõd näüted. Kui viida piäle ond kirjutõt "puaek" ning kõrvõs tuletorni pilt, kas siis maesssakas ei sua aru, kussõpuõlõ tulõtoern jäeb? Meite arvatõs ond kohmakas kirjuta "turismitalu", sii võiks kasuta mõnda kihnukielsed sõna või kui sedä põlõ`mtõ, siis pakku kasvõi "üemaja" või mõnda muud uut sõna. Ruõtsis näiteks ond tehtüd omakielne sõna "vandrarhem", sasi otsõtõlkõs tähändäb "rändurikodo".

Eriti kohmakad ond vene aa lõppus tehtüd kohanimed Linaküla küla, Rootsiküla küla ning ebäloogilisõlt lahku kirjutõt Sääre küla. Kui juba kohanimes ond siss "linn" või "küla", kas siis piäb sedä viel kordama? Äkest ond õigõm kirjuta lihtsalt "Ljõnakülä, "Siärekülä", "Ruõtsikülä"?  Muide, mõnõd kieletiädläsed ond arvan, et Ljõnakülä kui kõegõ nuõrõm ning tihedäm Kihnu külä ollõ algusõs oln Ljõnnakülä, teste arvatõs aga võis sie tähendä ikkagid ljõnakasvatust.

Vene aegõs kaotati ää kaks aaluulist kihnu külänime, Turukülä ning Mõisakülä. Pisitasa akkavad nied nimed kustuma, aga kas nad ikka piäväd päriselt ää kaduma? Uiõ-eesti-aa algusõs taastati paeludõs kohtõs üle kogo riigi endsed kohanimed, Kihnus jäi sie tüe tegemätä. Kui sie üldse ühekorra ede võtta, siis nüüd ond küll vist viimne aeg käe!

Koloosi aegõs ehitäti Kihnu juurõ üks asula, aga nimi jäi panõmata. Sie ond uus küla, sasi algab Suaru sadama praamikaist ning ulatub sõni kui Uiõmajani ning Rock Cityni vällä. Juba enne sõda kutsuti sedä Lempsi küla osa koos Lossi tuulõveske, Suaru ninä, sadama ning Suaru talukohaga  Suaruks. Kas siis sie omaede asula ei võiks olla nüüd "Suarukülä“? Või ond mõni param nimi?

Üsä paelud kihnlasõd ond arvan, et Arumäge keskusõks ümber nimetä ei sünnü. Aga just sedäsi uiõd tieviidad näütäväd. Kas üks tierist ikka ond sie päris keskus, kui kirik, kuõel ning vallamaja ond siält viel kilumietri kaugusõl? Äkest tasub ikkagid kua Arumäe nime kihnu kieles allõs oeda?

Manõjas ond kua terve rodo kohanimesi, mioksõd taris viel korra üle uata ning ulkõs nõu pidädä. Kui Puõtsis näütäb tieviit Manõja piäle, aga Munadla laevagraafiku järge suab sõita üksi Manilaiule, siis ond segädüst kui paelu. Manõja sadamakohta ond kihnu kieles-mieles pietüd kui Tjakulaidu, sasi suurõma tuulõga tõest laiuss muutub. Sügüsene meri käüb ju üsä sagõdast Tjakula mättä ning Vahtra talu vahelt läbi! Tasub kaalu, kumb ond õigõm: Manõja sadam või Tjakula sadam?

Kua pissiksete laidõ nimede piäle võib viel korra mõtõlda. Manõja ligis meres ond mualaepp, mioksõ vallutasid kormonaudid, aga nimi ojab allõs mälestust endsetest peremiestest ning nende õigust siia tahakohe tulla. Kudas aga piäks Anõla nime amõtlikult kirjutama, kas Hanilaid, Anilaid, Anõlaid või uõpis kiändes Anõla suaer?

Ning kudas piäks olõma kirjutõt teesed laod ning suarõd, kas Sangõ, Sangõtõ või Sangõlaid? Asalaid või Aasalaid? Või sedäsi nao ühes endses murdõtekstis – Tasalaid?  Sorgo ehk Sorgu või aaluulinõ Sorkholm? Rahvusvahelistõ merekuaertõ piält leväb ikka ning uiõst Sorkholmi...

Enä, kui paelu küsimärkä kerküs sedä mõttõlõnga vieretes!
Et aga sioksi asju sua´mtõ kjõtsas ringis aruta egä otsusta, siis Kihnu Instituut koos Kihnu Kielekojaga kutsub kõiki asjauvilisi nõu pidämä pühäbä, lehekuu 19. päävä kellä 11-st Kihnu Rahvamaja. Mjõtu piäd ond mjõtu piäd, paelu päid viel param! Võtkõ omaga juurõ küsitluslehed, sasjad suadamõ laialõ postiga. Kissi ise tulla sua`mtõ, sie andka täedetüd küsitluslehed kuõlimaja Koldõ Külli käde või Kasõ Margi käde Manõjas.

Iäd kaasamõtlõmist, Kihnu ning Manõja rahvas!

Jõlusad lehekuud kõikõlõ!

Kihnu Kultuuri Instituut ning Kihnu Kielekoda

 

Küsimustik, mis suadõti Kihnu ning Manõja rahvalõ

Head Kihnu ning Manija elanikud!

Palun vastake Kihnu Kultuuri Instituudi küsitlusele ning avaldage julgelt oma arvamust. Tahame teada, missugused on teie eelistused Kihnu saarestiku tähtsamate kohanimede suhtes.

Kas taastada külanimed Mõisaküla (Mõisakülä) ja Turuküla  (Turukülä)?

O     ja                     O  ei

 Kas jätta edasi kestma Linaküla küla, Rootsiküla küla ning Sääre küla ?

O     ja                        O ei

Või võtta kasutusele lühivariandid Linaküla (Ljõnaküla), Rootsiküla (Ruõtsikülä) ning Sääreküla (Siäreküla)?

O    ja                         O ei

Kas Lemsi    O          või     Lempsi        O   ?

Kas peaks andma Kihnu sadama piirkonnale, kolhoosi ajal tekkinud asumile (kaasa arvatud Uiõmaja, Suaru, Mere, Lossi, jõujaam jne) uue külanime (näiteks Suarukülä)  või  on õige see jätta Lemsi (Lempsi) koosseisu?   

O    ja                     O   ei

Kas õigem on   Keskus          O         või Arumäe (Arumägi)               O    ?

Kas parem on  Manilaid         O         või Manija (Manõja)                    O    ?

Kas Manija (Manõja) sadam  O         või Täkulaiu (Tjakula) sadam    O   ?

Kas Hanilaid                            O         või Anelaid (Anõlaid)                 O   ?

Kas Sorgu        O      Sorgo     O        või hoopis Sorkholm                  O   ?

Kas Sangelaid  O     Sangõ     O        või Sangõtõ suar                        O   ?

Kas Hallilaid     O                                või Allilaid (Alilaid)                     O   ?

Kas õige on Aasalaid              O        Asalaid    O      või Tasalai         O   ?

Lisage julgelt lehe tagaküljele, milliseid kohanimesid peate veel oluliseks muuta või korrastada! Ja mida arvate kihnukeelsetest teeviitadest?

Vastused andke palun Kihnus Kolde Külli ja Manijas Kase Margi kätte. Või võtke kaasa, kui  tulete kohanimede arutelule Kihnu Rahvamajja, pühapäeval, 19.mail 2013.a kell 11.00.

                        Kihnu Kultuuri Instituut  ning  Kihnu Kielekoda




Mark Soosaare uued filmid!

Mark Soosaare uute filmide õhtu Endla teatris 24. jaanuaril kell 17.30

RASMUS, KORMONAUDID NING…

30 min

Mark Soosaare uus dokfilm väikesest kihnu poisist Rasmusest, kes koos venna Raimondi,  vanaisa Juku ning saarevahi Arvoga hoolib linnuriigi saatusest. Liigiline mitmekesisus kipub iga aastaga vähenema. Kevade saabudes ehitavad nad pesakaste kosklatele, keda saarel peetakse kui kodukanu. Viimaste aastate nuhtluseks on kormoranid, keda Kihnus kutsutakse kormonautideks. Need musta värvi  tulnukad on vallutanud mitmed Kihnu saarestiku laiud ja sealt eemale peletanud teised sulelised. Sorgu saarel pesitsenud kormoranide koloonia paisus 2012. aasta sügiseks 10 000-pealiseks parveks. Kas kormonaute  peaks hävitama, küsib lastelt õpetaja Külli kihnu keeles tunnis. Rasmus arvab, et  tuleb piirata, sest muidu hävib varsti ka Kihnu loodus. Karmeni meelest on kõigil õigus elada.

Kellel aga lastest õigus on, jääb vaataja otsustada.

„Rasmus, kormonaudid ning…“ on Mark Soosaare esimene film sarjast, mis jäädvustab kihnu laste seiklusi maal ning merel.  

 

MERETAGUSED

70 min

Kogu oma elu Manijal elanud ning 75-ndat aastat sammuv Paul on pidanud kõiki loomi – alates hobusest ning lõpetades kasside ja kanadega. Loomad on tema suur armastus. Postiljonina tuli Paulil iga päev käia ülemere, hoolimata tormist või tuisust. Jalgrattaga jääl sõitmises on ta osavam kui tsirkuseartist. Paulil on asja igasse väikesaare perre, küll lehtede ning kirjade, küll pensioni ning põrutavate külauudistega. Pauli elu tipphetk saabub siis, kui ta hõljuki pardal uhkelt üle jäätunud mere kihutab ning Manija kihnlastele eurosid jagama hakkab...

Mark Soosaare täispikk tõsielufilm, mille jäädvustamiseks kulus 7 aastat, loob humoristliku koondportree väikesaare isepäisest kogukonnast.

 

 

 

Murdõkielepäe Manõjas

Kihnu Kultuuri Instituudi ning Kihnu kuõli iestvedämisel sai kogo  murdõkieleuvilisi Suõmõst ning Suarõst.

 Ühekorra talvõ, kui arutasimõ kihnu kiele õpõtamist  lastõaidas ning kuõlis, tuli siokõ mõtõ,et kutsuks ise murdõkiele õpõtajad  kogo, et kuulata, sasja kua teesed tegäd, kudas Estimual üldse murrõtõ õpõtamine kua edeneb. Tiädsime üksi, et Võrumual ond juba ulk aastu kuõlis võru kielt õpõtõt, sellepärast palusimõ siält esinejäd. Sammuti palusimõ kua ministeeriumi esindajad riäkmä murdõkiele õpõtamisõst riigi kuõelõss.

Porikuu 19. päävä saidki kogo kakskümmend asjauvilist: külälisi oli Setu- ning Võrumualt, Mulgi- ning Muhumualt ning Kodaverest.

Kõegõpiält pidi egäüks ennast tutvustama. 15 minuti asõmõl  võttis sie aega terve tunni. Kui uvitavalt ning südämlikult kõik riäksid, kudas nad ond murdõkiele juurõ jõudn ning sasjaga nämäd praegu tegeleväd!

Jüri Valge, aridusministeeriumi kieleosakonna nõunik seletäs, et nied inimesed, kissi murdõs mõistvad riäki, ond paelu rikkamad testest. Ministeerium ond andn võimalusõ kõikõl murdõsi õppi, aga ei tohe ää unuta, et kellegile ei või sedä kohostusõss tehä, sie ond vabatahtlik ning kuõel koos  hoolekogoga otsustagu sedä.

Ministeeriumil ond tegemisel esti kiele erikujudõ  õpik ning vastav õppõkava, miokõ aitab kuõla murdõsi õppi. Murrõtõ õpõtamine põlõ´mtõ üksi kihnu kiele õepminõ - õpilanõ piäb suama üldpildi Estimua murrõtõst üldse.

Kielepesä projektist riäksid  kuõlitajad Triin Rõõmusoks ning Egle Vodi. Nied kaks õpõtajad käüäd 11-s lastõaidõs ning aitavad võru kiele tunda läbi viiä. Nendel ond sedäsi, et üks päe nädälis ond võrukiele päe.

Võru kiele õpõtamisõst kuõlõss riäksid Tiia Allas, kissi ond Võru Instituudi  tüetäjä ning Merili Küppar, võru kiele õpõtaja. Põhikuõli osas õpitassõ võru kielt, gümnaasiumi astmõs praegu viel õpõt ei põlõ.

Merili tüetäb Osila kuõlis, tämä riäkis ning näütäs piltä erinevatest üritustõst. Enäm-vähäm ond samad edevõtmisõd, mioksõd Kihnu kuõliski. Siäl lavastassõ egä aasta üks näedend.

Tiia tutvustas kua nelja uut raamatud, mioksõd selle aasta ond siäl ilmun. Materjaali, sasjast õppi, Võru- ning Setumual ond mio arvatõs küll.

Meite kuõli tegemistest riäksid lastõaa õpõtajad Pärdi-Jaagu Annika, Järve Elme ning Koldõ Külli.

Piäle nende juttu arvasid võrukad, et tahass otsõ Kihnu uatama tulla, et siält ond paelu õppi.

Päävä lõpõtas Kasõ Mark omatehtud vilmi „Kihnu ljõnnuaabets I"  tutvustamisega. Sie õppõmaterjal sai kua üsä paelu kiita.

Murdekielte kuõlitajatõ kogosuaminõ ei jää viimasõks, tulõva korra ond kõik uõtõt Võrumual.

Küsüsi meite Kihnu lastõaa õpõtajatõ käest: sasja  uut andis siolõ sie päe?

Pärdü-Jaagu Annika:

Sie päe kinnitäs viel korra, et murdõkieldegä ond ikka taris edekohe tegeldä- sedä õpõtõs ning õppis. Ning kõegõ tähtsäm, sasi miele jäi ning murõtsõma panõb, et Võrumual käüässe lastõaidõs vällästpuõlt kohalikku murrõt õpõtamas. Luõdamõ, et meitel Kihnus siokõst aega niipeä viel tulõ´mtõ. Et asjamehed mõistvad väärtustä ning oida oma kohalikka õpõtajasi.

Järve Elme:

Sie päe testegä nõu pidädes andis paelu uusi mõttõsi. Selgeks sai sie, et amõtlikõss dokomentess ei sua kirjuta kui kihnu kiel vaid kui kihnu murrak. Muajõlmõs nähässe paelu vaeva murrakutõ oidmisel ning õpõtamisel kuõlis ning kua lastõaidõs. Iä tiädmine ond sie, et kui testess lastõaidõss uõtaksõ inimest, kissi riägiks nende kodokoha murrakut ühe päävä nädälis, siis meitel akkavad lapsõd kihnu kielt kuulma umiku lastõaida tullõs ning kuulvad sedä kogo päävä.

 

Jutu kirjutas Sarabu Silvi

 

 19. – 26. augustil 2013. aastal toimunud Lefkada folkloorifestivalil Kreekas esindasid Eestit 17  tantsijat-lauljat, pillimeest Kihnust.

Kihnu Kultuuri Instituudi eestvedamisel sai teoks reis Kreekasse, Lefkada saarele, kus toimus 50. folkloorifestival.  Juubeliüritusel oli Eesti esindatud esimest korda  ja see au sai osaks meile, kihnlastele. 

Osavõtjaid oli 19 riigist. Kaheksa  päeva jooksul  sai ise esineda kihnu tantsude ja lauludega ning nautida erinevate rahvaste tantse, laule, pillilugusid ja imetleda uhkeid rahvariideid. Etendused toimusid selleks otstarbeks ehitatud välilaval, päris mere kaldal. Igal õhtul  sai vaadata kaheksat erinevat kava, kontserdid algasid kella üheksa paiku ja lõppesid  ühest- kahest öösel. Kõik osavõtjad esinesid suurel laval neli korda, ( ava- ja lõputseremoonial 5minutilise  ja kahel korral 20-30minutilise etteastega).

Kontserdid toimusid ka teistes linnades.  Publik oli heatahtlik, sõbralik – kõiki esinemisi saatis suur edu.

Lisaks kontsertidele oli meil aega ka Lefkada saarel ringi vaadata, imetleda viinamarjaistandusi ja oliivisalusid, nautida päikesepaistelist  suvepäeva kuumal rannaliival ja karastada end soolases merevees. 

 

Ainult üks küsimus: mis Sulle reisist kõige eredamalt meelde jäi?

Esimesel õhtul võlus tuledes Ateena , mis ei unune iial. Järgmisel päeval helesinine meri ja väga soolane vesi ning kõrged mäed.  Meelde jäävad ka festivali esinejad.  Merle.

Tõsiselt tore reis oli. Esmalt lummas mägine maastik oma taimestikuga, mis on väga palju erinev meie omast. Helesinine meri ja liivarannad, kuhu elu sees poleks uskunud sattuda. Soojad ilmad, isegi liiga palavad. Jalgrattamatk mägedes – tõsiselt lahe oli kihutada mägedest alla. Janne.

Kõike meeldejäävam oli reisist seltskond.  Lefkada saarel võlusid ilusad rannad türkiissinise mere ja lihvitud kividega. Kreeka tantsud olid kenad ja huvitavad. Ja öine melu oli tore. Kristel

Enneolematu reis! Olen siiani lummatud kreeklaste köögist ja nende põhiroast Kreeka salatist. Samuti ei saa jätta mainimata suurepärast elamust Kreeka ööelust ning ouza ehk aniisiviina proovimist.

Kuid tänu sellele reisile sain taaskord kinnitust, kui hea on elada Eestis, ja kui erinevad on maailma rahvaste kultuurid. Egert

Esmalt meenub ekstreemne jalgrattasõit mägedes, siis  kindlasti heleroheline-sinine merevesi, kreeklaste rahulikkus ja fantastiline reisiseltskond. Festivali kavast jäid enim meelde bulgaarlased, jakuudid, portugallased ja kreeklased ise oma rohkearvulise esindusega. Hilma.

Minu jaoks oli see reis suur elamus alates suure lennukiga sõitmisest, hommikupäikeses Akropolise imetlemisest ning lõpetades viinamarjadega verandadel.

Üllatas kreeklaste öine eluviis, samuti nende muretu meel, maitsvad söögid ja muidugi kreeka meeste tants. Hille.

Pärast jahedat Eestimaa suve oli kümme päeva kuuma merelist kliimat nagu rusikas silmaauku. Kihnu täismundris ei oleks pidanud neid pikki palavaid päevi kuidagi vastu pidanud, õnneks olid esinemised ettenägelikult õhtusse aega planeeritud. Kõige rohkem jäi meelde lõunamaine elurütm ja-tempo, mis viimastel päevadel omaseks sai ning sõbralik kohalik rahvas. Mari.

Meile harjumatu kuumus, mägine maa, sõit õudusttekitavatel mägiteedel  ja muidugi esimene pilk ja suplus helesinises Joonia meres. Samuti kreeklaste öine eluviis ning loomulikult fantastiline reisiseltskond. Veronika

Jalgrattamatk oma tõusude ja laskumistega. Erilise värvi andis matkale kindlasti teadmine, et meie olime esimesed, kes seda võimalust mägikülaga tutvumiseks kasutasid.

Portugali rühma väga armsad tantsud. Ly

Meeldis kohalike inimeste elu ja kombeid jälgida. Oli erakordne kogemus elada sellises kaunis looduses. Annika

Munga klooster ja Lefkada inimeste vaimustus oma kultuurist – kreeka tantsudest, eriti vaimustav on meeste tantsuoskus lõunamaades – Türgis, Bulgaarias, Itaalias, Kreekas. Katrin

Püsivalt kuum ilm. Meeletu öömelu, inimesed peredega öösel väljas. Taimed. Mis meil on peamiselt pottides, olid pea kahe meetri kõrgused.  Kreeka tantsud väga  huvitavate sammudega. Galja

Kõige eredamalt on meelesvahva seltskond, kes suutis hoida meeleolu üleval viimaste päevadeni. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka mägist maad, millega meie, eestlased, harjunud ei ole. Jalgrattamatk mägedes oli veidi raske, aga suurepärane võimalus tutvuda Kreeka loodusega. Triinu

Põhiliseks liiklusvahendiks soolomootorrattad ja kiivriteta kihutajad, väga arvestavad ja sõbralikud juhid. Sinine meri nagu postkaardil ja rand täis merelihvitud ümmargusi nipskikivisid. Elme

Rabas öine lennukiga saabumine Kreekasse – tuledesära, miljonilinn Ateena oma rannajoont looklevate valgustatud teedega. Öine taksosõit hotelli kohati 120 km tunnikiirusega (linnas!), juht vahepeal telefoniga rääkimas ja TOM-TOM`i näppimas. Lefkada linna kitsad kõrvaltänavad, kivimajad siniste aknaluukidega, eakad mustas kreeklannad pärastlõunase kuumuse eest viinapuude varjus istumas. Uhked kreeka rahvariided ja ringtantsud. Külli

Peale aktiivset suve üks tõeline puhkus suures palavuses kihnu riiete ja tantsude-lauludega. Võlusid suured mäed ja tuledes linnad, selge soolane soe merevesi, lahked inimesed, sõbralik liiklus ja rahulik ellusuhtumine. Huvitavad esinejad ja meile sarnased kreeka tantsud. Veera

 

Silvi Murulauk

JÕULUKUU, 2012

TULE KIHNU JÕULUPUULE!

Jõulukuu esimesel laupäeval avanesid Uue Kunsti Muuseumi uksed Kihnu jõulupuule, mis teatavasti pole kuusk. Milline puu saare metsast linna jõuab ning kuidas ta päev-päeva järel kaunimaks muutub, seda saavad kõik huvilised näha Kihnu kultuuripäevadel, mis kestavad kuni 9.detsembrini. Igal päeval on oma teema, oma eeskõnelejad ning eeslauljad. Kõik huvilised on teretulnud vaatama, maitsma ja ka ostma kihnlaste meistritöid. Lisaks naiste käsitööle, kihnu leivale, kalale, hoidistele ja Kihnu-ainelistele raamatutele saab kaasa elada ka filmidele elust Kihnus ning Manijal. 

 

KIHNU JÕULUPUU  pole mitte üksnes väike jõuluturg Pärnu linnas, vaid ka tõsine koolituba neile, kes armastavad rahvuslikku käsitööd. Üheksa päeva jooksul avaneb võimalus parimate Kihnu ja Manija käsitöömeistrite käe all õppida kihnu naiste njaputüed, laulda kihnu regilaule ning seada tantsusamme koos saarerahvaga.

Õpitoad algavad kindlal tunniajal ja kestavad seni, kuni jagub õpilasi.

 

KIHNU JÕULUPUU on lahti vaatamiseks ja jõulukinkide ostmiseks iga päev 9 – 19.00.

 

 

Laupäev, 1. detsember

Kihnu Kultuuriruumi päev

12.00 Kihnu jõulupuu avamine viiuliõpetaja Kuraga Mari ning tema õpilaste pillimängu saatel.

PAELAPUNUMINE

13.00 Erinevate kirjadega säärepaelte punumist õpetab Pärdü-Juagu Annika

15.00 Mark Soosaare dokfilm „Kihnu naine“ (1973)

17.00 Meelis Muhu dokfilm „Kihnu kosjad“ (2007)

 

 

Pühapäev, 2. detsember

Kihnu käsitöö- ja filmipäev

ROOSIMINE

12.00 Randli Leida õpetab kinda roosimist ning teisi kihnu kudumisvõtteid.

15.00 Mark Soosaare dokfilmid „Jaan Oad“ (1982) ja „Vaarao sõjavägi“ (1974)

16.00 Advenditule toomine Pärnu suurelt jõulupuult.

17.00 Meelis Muhu dokfilm  „Kihnu pulm“ (2007)

 

 

Esmaspäev, 3. detsember

Manija päev

NAHA PARKIMINE ning MANIJA LINNURIIK

13.00 Kasõ Svea tutvustab oma nahaparkimise kogemusi ning pastlategu kodustes oludes Manijal.

15.00 Kasõ Margi slaidikava Manijas pesitsevatest lindudest ja dokfilm „Kihnu ljõnnuaabets“

17.00 Mark Soosaare dokfilm „Meretagused“ (2012)

 

 

Teisipäev, 4. detsember

Ärmä Roosi päev

KIHNU KIRJAD ning PÄRLITEGA KINDAD

12 -18.00 Kihnu kudumitesse peidetud kirju õpetab lugema rahvusvaheliselt tunnustatud Kihnu käsitöömeister Ärmä Roosi, mitme käsitööraamatu autor. Roosilt saab ka õppida pärlitega kinnaste kudumist.

17.00  Ingrid Rüütli dokfilm „Kihnu naise hommik“ (1991), Ingrid Rüütli ja Priit Hummeli telesaade „Hoia Kihnu saare randa“ (1991), Virve Kiple ja Maimu Põldoja telesaade „Teeme ise“ (1982)

 

 

Kolmapäev, 5. detsember

Lohu Anneli päev

KUDRUSED

12.00 Mitmendat põlve tubli käsitöömeister Lohu Anneli õpetab koos tütre Loviisaga kihnupäraste kudruste tegemist.

17.00 Mark Soosaare lühifilm „Pulmad mõnõlõ, pidu kõikõlõ“ (1985) ning dokfilm „Kihnu mees“ (1985).

 

 

Neljapäev, 6.detsember

Mandrikihnlaste päev

MOODSAD RAHVALAULUD

14.00 Järsumäe Virve pereansambel, kelle liikmed elavad maismaal, tutvustab  armastatud rahvalauliku uusi lugusid. Loodetavasti osaleb ka Kihnu Virve ise.

ÜLALISTUMINE

16.00 Kihnlaste traditsiooniline neljapäeva-õhtune ülaljõstmine. Valmistame koos jõuluehteid, ehime lõplikult Kihnu jõulupuu, aga õpime ka vanu kihnu tantse ning laule. Kutsume osa võtma kõiki, keda huvitab kihnu folkloor. Soovitav on kõigil vardad kaasa võtta!   

Eeslauljad on Roberti Marta ning Helmi.

18.00 Mark Soosaare dokfilmid „Mängutoos Manilaiul“ (1985) ja „Kihnu Kristjan“ (1992)

 

 

Reede, 7.detsember

Kihnu muuseumi päev

REGILAUL JA VÖÖ

12.00 Regilaulu õpitoas on eeslauljaks ansambli „Kihnumua“ kauaaegne juht Niidu Katrin.

14.00 Kihnu muuseumi töötajad õpetavad näputööd. Pärna Veronika jagab oskusi kihnu vöö ja troi kudumiseks, Noodi Maie on meister kinnaste ning sukkade alal.

16.00 Ingrid Rüütli ja Priit Hummeli telesaade „Hoia Kihnu saare randa“ (1991)

Kohtumine saate autori Ingrid Rüütliga. Teemaks kihnu kultuuri saatus.

 

 

Laupäev, 8.detsember

Manija päev

MANIJA TAIMETEE, LEIB ning KAPÕTAD

12.00 Taimeteed keedab, leivategemist õpetab ning meeste sokke ehk kapõti koob Tooma Vilma.

14.00 Vaiko Eduri dokfilmid “Riigipüha“ (2005) ja  „Kihnu Virve“ (2009),

15.00 Mark Soosaare dokfilmid „Kihnu naenõ, tutt peos“ (2008) ja „Meretagused“ (2012)

17.00 Mark Soosaare telesaade „Manija väike laulupidu“ (1987)

 

 

Pühapäev, 9.detsember

Urga Elly päev

TROI NING SEEP

12.00 Meeste kampsuni ehk troi kudumine ning huulevõide valmistamine koos Ellyga.

Urga Elly on andekas käsitöömeister, kes armastab rahvakunsti alates kudumitest kuni omavalmistatud seepideni välja.

KIHNU KINOLINAL

14.00 Mark Soosaare loodusfilmid lastele „Kosklad“ (1985) ja „Kihnu ljõnnuaabets“ (2012)

15.00 Mark Soosaare uue lastefilmi „Rasmus ning kormonaudid“ (2012) maailma esilinastus.

Kohtumine filmi osatäitjatega.

16.00 Meelis Muhu dokfilm „Kihnu kosjad“ (2007)

17.00 Meelis Muhu dokfilm „Kihnu pulmad“(2007)

 

Muuseumi täispilet 2 €, (pensionäridele ja õpilastele 1€, lastele tasuta) võimaldab lisaks osalemisele Kihnu jõulupuul nautida ka Eesti tekstiilikunstnike liidu aastanäitust JÄRJE HOIDJA.

 

KIHNU JÕULUPUU korraldajaks on Kihnu Kultuuri Instituut koostöös Uue Kunsti Muuseumiga. Muuseum on avatud iga päev kell 9 – 19.00 aadressil Esplanaadi 10, Pärnu.

Lähem info telefonilt 44 30 772.

 

 

ENGEDEKUU TEGEMISI:   

Engedekuu 3. päävä  oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Sellekorra riägiti murdõkielepääväst Manõjas ning kielekonverenssist Võrus. Uatasimõ üle portso uusi sõnu.

 

Sama päävä õhta meenutasimõ Kihnu rahvamajas, kudas käösime Kreekas Lefkada volkloorivestivalil, seeme kreeka salatid ning õpsimõ Liäne Veera juhendamisõl kreeka tantsa.

 

Engedekuu 8st kuni 11.pääväni  olimõ Talinas Mardiluadal. Sellekorra oli rahvast juurõs üsä paelu - 12, kissi aitasid kaupa müüä ning müümiseks oli asju naa paelu, et esimese päävä oli üsä raskõ neid laudõ piäle ää mahuta. Õnnõks oli ostajasi juba päris alusõst piäle. Rõhkõm tunti uvi käsitüe vasta, trükistest läks kõegõ paramini Kihnu mieste aasta kaalendri müük - suurõ tüe tegi selles osas ää Pärnä Raigo (7. klassi õpilanõ), kissi ond jõlma õepmata juba kaupmies valmis.

Aitima kõikõlõ käsitüemeistritele, kauplõjatõlõ ning ostajatõlõ. 

Porikuu, 2012

 

Porikuu 6 päävä kellä 11 oli  meitel selle sügüse esimene Kihnu Kielekoja kogosuaminõ  Kihnu muusiumis. Riäksime kihnu-eesti murdõsõnastiku koosatmisõst, sie ond ette suur tüe. Piäme esti kiele põhisõnavara läbi tüetämä.

Porikuu 11 päävä kellä 5 olid kõik maesõmakihnlasõd uõtõt Uiõ Kuntsi Muusiumi  arutama, sasja selle talvõ kua ede võtamõ.

Porikuu 18 päävä  olid küläs õpõtajad Euroopa Liidu muadõst, näütäsimõ Kihnut ning riäksimõ aridusõst meite suarõ piäl.

Porikuu 19 päävä oli Manõjas murdõkielepäe. Pidäsimõ nõu võro, seto, muhu, mulgi sõprõga murdõkiele õpõtamisest lastõaidas ning kuõlis. Kuula Kihnu uudisi samast teemast: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1907651

Porikuu 25 – 27 päävä oli meite instituudi juhataja Sarabu Silvi Võrus konvõrensil, kus oli jutuss, et murdekieled kaovad kui neid riägitä´mtõ enäm kodos oma lastõga. Kuula juttu sellest Esti Raadius siit: http://vikerraadio.err.ee/uudisklipid?main_id=4330097#1  Uata kua videot samast murõst:  http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=51560

 

 

 

 

Kihnu kiele päe

Juanikuu 15. päävä oli Kihnu muusiumis KIHNU KIELE PÄE. Tartu Ülikuõli provessorid ning üliõpilasõd riäksid  kihnu kiele arõngutõst, kihnu kiele iäldüsest ning iesnimedest. Riägiti kua Kihnu ning Mulgi murdõkiele ühisjoontõst.

Kasõ Margi edekannõ oli kihnukielsetest uudistõst, kuulasõmõ ede kua juba õhtasi uudisi. Kõik jäid sellega ette rahulõ. Koldõ Külli riäkis kihnu kiele õpetamisõst kuõlis. Tämä arvas, et kihnu kiele tunda võiks rohkõm olla. Karl Pajusalu tegi edepanõku, et õpõtaminõ piäks akkama juba lastõaast.

Kasõ Mark, Sarabu Silvi riäksid Kihnu kielekoja tüedest ning tegemistest.

Kihnu kielekoja liikmete uvireis

Juanikuu 8. päävä olid Kihnu kielekoja liikmed  küläs Muhumual. Soonda küläs võttis meiti vasta Nuudi Inna (Inna Sooäär), kissi tutvustas  Muhumuad ning näütäs ühte talu, miokõ ond sedäsi korda tehtüd nao ennemä eläti.

Siis sõitsimõ Koguva muusiumi, kus Kadri Tüür ning Irena Tarvis riäksid, kudas luud muhu kiele ning kultuuriga praegu ond.

Päräst seda käösime kua uvireesil Haapsalus ning Lihulas.

Oli üks ette uvitav päe.

 

Lõikuskuu, 2012

Lõikuskuu 7 kell 11 nõupidämine Kihnu kuõlimajas.

Riägiti uiõ õppõaasta kihnu kiele õpõtamisest.

  

Lõikuskuu 18 - 28 Kihnu kultuuri instituudi iestvedämisel käösid 17 kihnlast  volkloorivestivalil Kreekas Lefkada suarõl. Siäl esineti Kihnu tantsõga, tantsulaulõga. Juurõs oli kua kaks akordioni- ning üks viiulimängäjä.

Eenäkuu 2012

 

Eenäkuu 12. päävä oli Eesti Gaidide Liidu laagris Kihnu päe. Lohu Anneli, Loviisa ning Markus õpõtasid käepaela tegemist. Koldõ Külli õpõtas selgeks kaks Kihnu laulu. Lääne Veera käe all õpiti kihnu muõdi taentsma ning Sarapuu Silvi viis läbi kihnu kiele tunni.

Lapsi oli kogo 170 ümber.

 

Lehekuu 10. päävä oli maesõma kihnlastõ  kogosuaminõ   kellä 4-st Uiõ Kunsti muusiumi juurõs.Käüdi Metsapool, kus Nõlvaku Esta võttis meiti vasta, siis sõistsimõ edekohe Randli Leida juure, kelle maja ond Häädemeeste ligidäl päris mere iäres. Siäl pakuti kõiki iäd ning paramad.

Lehekuu 18. oli muusiumis kihnlastõ näitusõ paramatõ välläkuulutaminõ. I koha sai Rannametsa Maire tanu,II koha sai maesõmakihnlasõ Lahe Meeli õmmõldud kleit ning III koha Soometsa Galina ökokardinad.

Jurikuu 2012

 Jurikuu  21. päävä kellä 13.00-st  piäti Manõja Suarõkeskusõss esti vilmikuntsi 100-ndat sünnipäävä. Küläs olid  vilminäitlejäd Sirje Tennosaar, Feliks Kark, Arvi Hallik ning Ivalo Randalu, kissi mängsid Kaljo Kiisa vilmis "Iäminek". Sie vilm tehti Manõjas viiskümmen aastat tahakohe ehk 1962. aasta talvõ ning keväde, osalõsid piotõ kõik Manõja mehed, naesõd ning lapsõd.  Siis uadati kinu"Iäminek"  ning juõdi kohvi.

 

Jurikuu  29. päävä kellä 10.30-st oli Kihnu muusiumis Kihnu kielekoja koosolõk.

Jurikuu 29. pääva kellä 12-st avati Kihnu muusiumis näitus, kus olid vällä pandud kihnu naestõ talisõd tüed. Siäl sai nähä kua Manõja ja maesõma kihnlastõ njaputüed.

Kogo oli näitusõl üle 300 asja.

 

 

Saare päe 2012

 

Pühäbä, muarjakuu 18. päävä kellä 11-st oli Kihnu Muusiumis

SAARÕ PÄE

Saarõ Päe ond Kihnu Instituudi ning Kihnu Kultuuriruumi ühine päe,  et mäletä Kaerametsä Veeda elutied ning elutüed.

 Oma uudõst rännütiedest riäkis Veeda poeg Ilmar Saar. Sugupuu uurmisest sai paelu täida Timu Endli suu läbi, kissi riäkis rahvalõ torõdasi lugusi ennemuistõ elän kihnlastõst ning perekonnanimede suamisõst.

Kihnu Kultuuriruum andis aasta paramalõ tegijäle Koldõ Küllile oma aupalga – faksiimile Karjamua Juani mualist.

 Kasõ Mark näütäs oma uut vilmi „Meretagusõd“ Tõnu Paulist ning Manõja rahva elust. 

 

 

Kihnu Kultuuri Instituut tõi Tallinnast peotäie auhindu

Kihnu lapse esimene raamat AETT, EIT NING MIA tunnistati üheks viiest parimast 2011.aastal ilmunud lasteraamatust ning valiti ka 2011.aasta kõige kaunimate raamatute hulka. Üldse oli neid nn "kõige kaunimaid raamatuid" kakskümmend viis.

Olla 25-e väljavalitu hulgas on meie instituudile suur au, sest 2011.aastal ilmus Eestis üle 3700 nimetuse uusi raamatuid!

"Peasüüdlane" on muidugi kunstnik Mari Kaarma, kes selle pisikese formaadiga raamatukese pilte maalis terve aasta. Töö oli raske, sest kunstnik joonistas illustratsioonid mastaabis üks ühele, ilma luupi ja muid abivahendeid kasutamata.

Raamatu kujundas Vaiko Edur, tekstide autorid on Külli Laos ning Mark Soosaar. Raamatu õnnestumisele aitasid kaasa Kihnu Kooli õpetajad Evi Tõeväli ning Ly Leas ning kihnu e-sõnavara koostaja Läänemetsa Reene, samuti andis palju head nõu kümneliikmeline Kihnu Kielekoda.

Lisaks nimetatud auhindadele said AETT, EIT NING MIA  eest aukirju veel  Mari Kaarma Eesti Lastekirjanduse Liidult, Vaiko Edur Eesti Kujundusgraafikute Liidult  ning Hansaprint  Eesti Kirjastuste Liidult.  

Otseinfo konkursilt siin:

25 kauneimat raamatut 

http://www.nlib.ee/index.php?id=18273

5 kauneimat lasteraamatut

http://www.nlib.ee/index.php?id=182734

 

MAESÕMA KIHNLASTÕ ÜLÄLJÕSTMISED 2011

Ega kuu teese neljäbä ond Pärnu Uiõ Kuntsi Muusiumis maesõma kihnlastõlõ üläljõstmised. Arutame kihnlastõga läbi saessja tehä tahetasse ning vastavalt sellele kutsumõ kuõlitajasi ning inimesi, kedäst taris ond. Tänävasta sügüse olõmõ lauln, taentsn, vardu kudun, kudrusi tein, kihnu kielt õpõtan, entsi jõulupuu ehtesi tein. Ju nääb saessja tulõvasta tegema suab akata.

 

Lahe Meeli oli ette vaemustõt kudruste tegemisest. Võttis isegid oma lapsõd juurõ kudrusi tegema./Pildistäs Kasõ Mark/

Konverenss "Kihnu ehituskunsti traditsioonid ning tulõvik"

Konverenss "Kihnu ehituskuntsi traditsioonid ning tulõvik" oli Manõja suarõkeskusõs  riede, 14.viinakuu päävä kellä 18 - 21.30 ning Kihnu Rahvamajas  laupa, 15. viinakuu pääva kellä 11 - 15.00.

Edekandõd olid Elo Lutsepalt (Esti Vabaõhumuusiumist), Piret Õunapuult (Esti Rahvamuusiumist), Mari Metsält (Kihnu vallast), Kasõ Margilt (Kihnu instituudist). Arhitektest olid latsis Jaak Huimerind, Jaak-Adam Looveer, Enno Parker, Riho Jagomägi, Tiit Raev, kissi ond projektiern üsä paelu uusi maju Kihnu. Leüti, et Kihnu ehituskuntsi ajaluu uurminõ ond oln ette puudulik ning sie asi on taris otsõ kindlast paranda. 

 

Mihkel Kuruli hauale uus rist

18. juanikuu päävä 2011.a oli Kihnu surnuaidas rahvaluulõkogoja Mihkel Kuruli (1853-1930) aual risti avaminõ. Kasõ Mark riäkis  esimese kihnu pulmakommõtõ üleskirjutaja elutiest ning kihnu naesõd laulsid jõlusi kirikulaula. Mihkel Kuruli aud oli üsä arimata, Kihnu Kultuuri Instituut võttis käde ning tellis kuntsnik Bruno Kadaka käest malmist risti. Raha risti tegemisess lisasid kua Kihnu vallavalitsus ning Kultuurkapital. Tänäme siikohtas neiti!

Meediaküsitlus

Kihnu Kultuuri Instituut korraldas 2011. aasta meediaküsitluse. Selle eesmärk oli välja selgitada, kuidas ollakse rahul kihnukeelsete uudistega.

Oma arvamust avaldas üle 50 inimese, millest enamus olid positiivse tagasisidega. Meeldisid saated, kus räägiti uudiseid kihnlaste eluolu kohta Kihnus ja väljaspool Kihnut, samuti saated koolilaste tegemistest. 

Sooviti rohkem saateid, mis kajastaksid kihnlaste töid ja tegemisi. Rohkem peaks kõlama kihnu laule.

Tähtsämäsi edevõtmisi 2011. aastal

Kihnu Kielekoja suab kogo ühe korra kuus, siäl arutassõ kihnu kiele oidmisõ ning arõndamisõ asju. Kielekoja korraldusõga tegeleb  Sarabu Silvi (Silvi Murulauk). Jätkuvad kua  maesõmakihnlastõ üläljõstmisõd Uiõ Kunsti Muusiumis Pärnus egä kuu teese neljäbä.

Lehekuu 6. päävä Kihnu Väenä Rahvuspargi luõmisõ ümärlaud umiku kellä 9-st Manõja Suarõkeskusõss

Lehekuu 7. päävä Talbusõd Kihnus ning Manõjas

Lehekuu 19. päävä Maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis Pärnus  

Lehekuu 23. päävä Mihkel Kuruli, esimese kihnu kultuuri uurija päe Kihnu Kuõlis

Eenäkuu 8. ning 9. päävä Kihnu Instituudi raamatuluat Kihnu Merepeo raamõs

Eenäkuu 30. ning 31. päävä Manõja Pääväd

Lõikuskuu 1 - 5. päävä Kihnu viiulimängäjäd Ahunamual

Lõikuskuu 20-21. päävä rahvapillimängäjätõ võistumängüd Manõjas

Lõikuskuu  19 - 20. päävä Kihnu kielelaagõr Manijas

Mihklikuu 1 päävä Kihnu Kuõlis uutõ õpikutõ esitlus

Mihklikuus -  Kihnu ehitusajaluu pääväd Kihnus ning Manõjas 

Porikuu 14 päävä Õemupäe Kihnu Muusiumiss

Engedekuu algusõs osavõtt Mardiluadast Saku Suurhallis

Engedekuu 10 päävä Mardipäe Kihnu Kuõlis

Engedekuu 16 päävä Kihnu Kultuuripäe Riigikogos

Engedekuu 24 päävä Kadriõhta Manõja Suarõkeskusõs

Jõulukuu 25 päävä Jõulupidu Manõja Suarõkeskusõs

Aadress Kihnu Kultuuri Instituut, Esplanaadi 10, 80010 Pärnu, Eesti.     |     Telefon +372 4430772     |     E-post info@kihnuinstituut.ee