UIÕD UUDISÕD, JURIKUU 2012
Jurikuu 21. päävä kellä 13.00-st piäme Manõja Suarõkeskusõss esti vilmikuntsi 100-ndat sünnipäävä. Külä ond luban tulla vilminäitlejäd Sirje Tennosaar, Feliks Kark, Arvi Hallik ning Ivalo Randalu, kissi mängsid Kaljo Kiisa vilmis "Iäminek". Sie vilm tehti Manõjas viiskümmen aastat tahakohe ehk 1962. aasta talvõ ning keväde, osalõsid piotõ kõik Manõja mehed, naesõd ning lapsõd. "Iäminek" kestäb puõlteist tundi ning sellejärges uõtab kõiki vilmisõpru kohvilaud.
Jurikuu 29. päävä kellä 10.30-st ond Kihnu muusiumis Kihnu kielekoja koosolõk.
Jurikuu 29. pääva kellä 12-st tulõ uatama Kihnu muusiumi näitust, kus ond vällä pandud kihnu naestõ talisõd tüed.
Pühäbä, muarjakuu 18. päävä kellä 11-st oli Kihnu Muusiumis
SAARÕ PÄE
Saarõ Päe ond Kihnu Instituudi ning Kihnu Kultuuriruumi ühine päe, et mäletä Kaerametsä Veeda elutied ning elutüed.
Oma uudõst rännütiedest riäkis Veeda poeg Ilmar Saar. Sugupuu uurmisest sai paelu täida Timu Endli suu läbi, kissi riäkis rahvalõ torõdasi lugusi ennemuistõ elän kihnlastõst ning perekonnanimede suamisõst.
Kihnu Kultuuriruum andis aasta paramalõ tegijäle Koldõ Küllile oma aupalga – faksiimile Karjamua Juani mualist.
Kasõ Mark näütäs oma uut vilmi „Meretagusõd“ Tõnu Paulist ning Manõja rahva elust.
Kihnu lapse esimene raamat AETT, EIT NING MIA tunnistati üheks viiest parimast 2011.aastal ilmunud lasteraamatust ning valiti ka 2011.aasta kõige kaunimate raamatute hulka. Üldse oli neid nn "kõige kaunimaid raamatuid" kakskümmend viis.
Olla 25-e väljavalitu hulgas on meie instituudile suur au, sest 2011.aastal ilmus Eestis üle 3700 nimetuse uusi raamatuid!
"Peasüüdlane" on muidugi kunstnik Mari Kaarma, kes selle pisikese formaadiga raamatukese pilte maalis terve aasta. Töö oli raske, sest kunstnik joonistas illustratsioonid mastaabis üks ühele, ilma luupi ja muid abivahendeid kasutamata.
Raamatu kujundas Vaiko Edur, tekstide autorid on Külli Laos ning Mark Soosaar. Raamatu õnnestumisele aitasid kaasa Kihnu Kooli õpetajad Evi Tõeväli ning Ly Leas ning kihnu e-sõnavara koostaja Läänemetsa Reene, samuti andis palju head nõu kümneliikmeline Kihnu Kielekoda.
Lisaks nimetatud auhindadele said AETT, EIT NING MIA eest aukirju veel Mari Kaarma Eesti Lastekirjanduse Liidult, Vaiko Edur Eesti Kujundusgraafikute Liidult ning Hansaprint Eesti Kirjastuste Liidult.
Otseinfo konkursilt siin:
25 kauneimat raamatut
http://www.nlib.ee/index.php?id=18273
5 kauneimat lasteraamatut
http://www.nlib.ee/index.php?id=182734
Ega kuu teese neljäbä ond Pärnu Uiõ Kuntsi Muusiumis maesõma kihnlastõlõ üläljõstmised. Arutame kihnlastõga läbi saessja tehä tahetasse ning vastavalt sellele kutsumõ kuõlitajasi ning inimesi, kedäst taris ond. Tänävasta sügüse olõmõ lauln, taentsn, vardu kudun, kudrusi tein, kihnu kielt õpõtan, entsi jõulupuu ehtesi tein. Ju nääb saessja tulõvasta tegema suab akata.
 - Lahe Meeli oli ette vaemustõt kudruste tegemisest. Võttis isegid oma lapsõd juurõ kudrusi tegema./Pildistäs Kasõ Mark/
Konverenss "Kihnu ehituskuntsi traditsioonid ning tulõvik" oli Manõja suarõkeskusõs riede, 14.viinakuu päävä kellä 18 - 21.30 ning Kihnu Rahvamajas laupa, 15. viinakuu pääva kellä 11 - 15.00.
Edekandõd olid Elo Lutsepalt (Esti Vabaõhumuusiumist), Piret Õunapuult (Esti Rahvamuusiumist), Mari Metsält (Kihnu vallast), Kasõ Margilt (Kihnu instituudist). Arhitektest olid latsis Jaak Huimerind, Jaak-Adam Looveer, Enno Parker, Riho Jagomägi, Tiit Raev, kissi ond projektiern üsä paelu uusi maju Kihnu. Leüti, et Kihnu ehituskuntsi ajaluu uurminõ ond oln ette puudulik ning sie asi on taris otsõ kindlast paranda.
18. juanikuu päävä 2011.a oli Kihnu surnuaidas rahvaluulõkogoja Mihkel Kuruli (1853-1930) aual risti avaminõ. Kasõ Mark riäkis esimese kihnu pulmakommõtõ üleskirjutaja elutiest ning kihnu naesõd laulsid jõlusi kirikulaula. Mihkel Kuruli aud oli üsä arimata, Kihnu Kultuuri Instituut võttis käde ning tellis kuntsnik Bruno Kadaka käest malmist risti. Raha risti tegemisess lisasid kua Kihnu vallavalitsus ning Kultuurkapital. Tänäme siikohtas neiti! Kihnu Kultuuri Instituut korraldas 2011. aasta meediaküsitluse. Selle eesmärk oli välja selgitada, kuidas ollakse rahul kihnukeelsete uudistega.
Oma arvamust avaldas üle 50 inimese, millest enamus olid positiivse tagasisidega. Meeldisid saated, kus räägiti uudiseid kihnlaste eluolu kohta Kihnus ja väljaspool Kihnut, samuti saated koolilaste tegemistest.
Sooviti rohkem saateid, mis kajastaksid kihnlaste töid ja tegemisi. Rohkem peaks kõlama kihnu laule. Kihnu Kielekoja suab kogo ühe korra kuus, siäl arutassõ kihnu kiele oidmisõ ning arõndamisõ asju. Kielekoja korraldusõga tegeleb Sarabu Silvi (Silvi Murulauk). Jätkuvad kua maesõmakihnlastõ üläljõstmisõd Uiõ Kunsti Muusiumis Pärnus egä kuu teese neljäbä.
Lehekuu 6. päävä Kihnu Väenä Rahvuspargi luõmisõ ümärlaud umiku kellä 9-st Manõja Suarõkeskusõss
Lehekuu 7. päävä Talbusõd Kihnus ning Manõjas
Lehekuu 19. päävä Maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis Pärnus
Lehekuu 23. päävä Mihkel Kuruli, esimese kihnu kultuuri uurija päe Kihnu Kuõlis
Eenäkuu 8. ning 9. päävä Kihnu Instituudi raamatuluat Kihnu Merepeo raamõs
Eenäkuu 30. ning 31. päävä Manõja Pääväd
Lõikuskuu 1 - 5. päävä Kihnu viiulimängäjäd Ahunamual
Lõikuskuu 20-21. päävä rahvapillimängäjätõ võistumängüd Manõjas
Lõikuskuu 19 - 20. päävä Kihnu kielelaagõr Manijas
Mihklikuu 1 päävä Kihnu Kuõlis uutõ õpikutõ esitlus
Mihklikuus - Kihnu ehitusajaluu pääväd Kihnus ning Manõjas
Porikuu 14 päävä Õemupäe Kihnu Muusiumiss
Engedekuu algusõs osavõtt Mardiluadast Saku Suurhallis
Engedekuu 10 päävä Mardipäe Kihnu Kuõlis
Engedekuu 16 päävä Kihnu Kultuuripäe Riigikogos
Engedekuu 24 päävä Kadriõhta Manõja Suarõkeskusõs
Jõulukuu 25 päävä Jõulupidu Manõja Suarõkeskusõs |
