Eesti
 
English
 
Suomi
Kihnu Kultuuri Instituut
ÜRITUSED
AJALUGU
KEELEUURIMINE



Niärikuu 2014

Niärikuu 4. päävä kellä 3st oli sihtasutusõ nõukogu kogosuaminõ Uiõ Kunsti Muusiumis. Panimõ kogo selle aasta tegevuskava.

Niärikuu 9. päävä kellä 4st oli Uiõ Kunsti Muusiumis maesõma kihnlastõ järjekordnõ üläljõstminõ. Küläs käüs kihnumualasõst  professor Maaja Vadi ehk Loego Maaja. Tämä riäkis oma lapsõpõlvõst ning kuõliskäümistest ning oma tüest Tartu Ülikuõlis.

 Kiusu Tuuli õpõtusõ järge sai mõnigi jaekk vällä lõegatud. Otsustasimõ, et jakiõmblõminõ lähäb edekohe kua küünläkuuss.

Niärikuu 18. kellä 11st oli Kihnu muusiumis Kihnu kielekoja kogosuaminõ. Arutasimõ Kihnu-esti sõnaraamatu sõnu, saemõ üsä paelu r-tähegä sõnu üle kontrollitud. 

Kuulasimõ riedest kihnukielset raadiusaatõt. Kõik kohalolijad pidäsid raadiusaadõt iäks. Arutati mõnõdõ sõnadõ üle, nagu "koltsõd", nabaruaet jms".Raadiusaadõtõ tegijäd ond ette tublid.

Küünläkuu 2014

Kihnu Kultuuri Instituut kuulutab vällä vanadõ sõnadõ korjamise võistlusõ.

Praegu pannassõ kogo Kihnu-esti sõnaraamatut, mis piäb plaanõ järge valmis suama 2015. aasta muarjakuuss.  Esti Vabariigi presidendil ond siis plaanis Kihnu tulla emäkiele päävä pidämä.

Et sõnaraamatust mõnõd torõdad sõnad või väljendid vällä ei jääks, olõks ette iä miel, kui  mõtlõksimõ siokstõ sõnadõ piäle, mis ond Kihnu kieles teistmuõdi kui kirjakieles (nagu näiteks kärbläseplent või arklis tüe tegemine).

Uõtamõ sioksi uvitavasi sõnu ning väljendisi selle aasta muarjakuu lõpuni.

Nied võib viiä Kihnu muusiumi või suata aadressil Kihnu Kultuuri Instituut, Esplanaadi 10, Pärnu 80010.

Tublimatõlõ aujõnnad!

 

Küünläkuu 13. päävä kellä 16.00 - 19.00 oli kihnlastõ üläljõstmine Uiõ Kunsti muusiumis.

 Kissi tahtis, sai omalõ vällalõegatud sitsijaki, õpõtajal  Kiusu Tuulil oli tüed küll.

Uatasimõ kua uusi vääläpanõkusi ning riäksime  Kihnu uudisi.

  

Muarjakuu 2014

Muarjakuu 7. päävä kell 14.00 oli kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Arutasimõ a- ning e- tähegä akkavasi kihnukielsi sõnu sõnaraamatu jaoks.

Emäkielepäävä puhul  korraldasimõ kuõlilastõlõ Esti ning Kihnu ajaluu ning kultuuri tundmisõ piäle võistlusõ. Paramatõlõ  Kihnu ajaluu, kultuuri ning kiele tundajatõlõ  anti aujõnnaks raamatud. 

Muarjakuu 13. päävä oli maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis.

Muarjakuu 23. päävä kell 12.00 oli Saarõ päe Kihnu muusiumis.

Esinesid Kihnu Pärimuskuõli õpilasõd.

Avatati Viive Tolli graafikanäitus.

Kasõ Mark tudvustas Kihnu Kultuuri Instituudi puõlt vällä antud raamatud "Merilehmäd".

SA Kihnu Kultuuriruum andis üle Theodor Saarõ pärimuspreemia Kihnu lastõaa õpõtaja Elmele.

Autasustasimõ emäkielepäävä mälumängü võitajasi.

 

Jurikuu 2014

10. jurikuu päävä kellä neljäst seitsmeni oli maesõma kihnlastõ kogosuaminõ Uiõ Kuntsi Muusiumis. Riägiti lihavõttõpühädest Kihnus, munadõ värvisest ning muust.

Sellekorra valmistasid meitele suurõ üllatusõ Vanajuri Egert ning Sarabu Jane, kissi tulid pillegä. Kogosuaminõ lõppõs laulu ning tantsuga.

11. jurikuu päävä kellä 11 akkas Esti-kihnu sõnaraamatu tegemise nõupidämine Talinas Esti Kiele Instituutis. Kohal olid Karl Pajusalu ning Ellen Niit, Jüri Viikberg, Ülle Viks, Ain Teesalu, Liänemetsä Reene, Reti Könninge. Täpsustasimõ ülesandõsi ning kogosuamisi.

25. jurikuu päävä küläs  Heimtali muusiumi rahval ning Anu Raual. Soovijad said egäsugusi mustrisi üles kirjuta. Anu Raud näütäs omatehtud vaipu ning õepsimõ njapukudumist.

Lehekuu 2014

Lehekuu 3. päävä oli Manõjas talbusõpäe.

Lehekuu 10. päävä tähistäti Manõja suarõkeskusõs emädepäävä. Tervitämäs käösid Tõstamua lapsõd.

Lehekuu 12. päävä oli Kihnus murdõkielepäe. Kihnus käösid  murdõkielte õpõtajad Muhu-,Setu-,Võru-, Mulgi- ning Suarõmualt ning Jüri Valge aridus- ning tiädüsministeeriumist ning Eino Pedanik kultuuriministeeriumist. 

Lehekuu 17. päävä sõitvad maesõma kihnlasõd külä Manõja rahvalõ. - sõit ond edekohe lükätüd.

lehekuu 24. päävä õpõtas Lohu Anneli Manõjas kudrustõ tegemist. Rahvast oli õepmas kodusuarõ piält ning maesõmaltki.

Lehekuu 25. päävä oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis.

Juanikuu 2014

Juanikuu 9. päävä oli kielekoja nõupidamine Kihnu muusiumis.

Juanikuu 10. päävä võtsimõ Kihnus vasta Pärnu muakonna eesti kiele õpõtajasi. Sarabu Silvi riäkis murdõkiele õpetamisest Eestis ning Koldõ Külli kihnu murdõ eripäräst ning oma tüest kihnukielsete raamatutõ koostamisel ning kihnu kiele õpõtamisest kuõlis.

Juanikuu 16. ja 17. päävä oli Kihnu-esti sõnaraamatu koostamise seminar Kihnu muusiumis. Akadeemik Karl Pajusalu ning vanõmtiädur Ellen Niit Tartu Ülikuõlist ning Ülle Viks Esti Kiele Instituudist andsid juhtnüerä, kudas tulõb sõnu kirja panna ehk sisestä vastavassõ programmi. Ulga kahtlasi sõnu sai läbi aruta kua kielekoja liikmetegä. 18. ning 19nda juanikuu päävä tehäkse tüed egekohe mjõtmõs grupis eräldi.

Juanikuu 22. õhta oli Manõja suarõkeskusõs juaniõhta.

Juanikuu 26. ning 27ndäl käösime Kihnu kielekoja liikmetegä ning maesõma kihnlastõ üläljõstmisõ iestvedäjätegä Liivimual. Jõlm oli sõeduks üsä paras: sooja 15-16 kraadi, sadi vihma just siis, kui sõitsime bussiga. Uatasimõ liivlastõ vanu kaluriküläsi, puaetõ suruaida, käösime Kolka nieme tippus, Dundaga lossis, Ventspilsi ljõnnas, Kuldigas ning Jurmalas.

Juanikuu 26-28. oli Kihnus küläs Võru murdõkiele õpõtajad.

Eenäkuu 2014

Eenäkuu 11. ning 12. võtsime osa Kihnu merepäevest. Aitima kõikõlõ, kissi ostsid kihnukielsi raamatusi ning muud Kihnulõ omast kaupa.

 

Eenäkuu 18. päävä oli Kihnu-esti sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine

 

Eenäkuu 25. õhta kellä 6 oli Kihnu muusiumis Kihnu Kultuuri Instituudi uutõ raamatutõ tutvustaminõ. Kasõ Mark riäkis Ansu Kolla raamatu "Kihnu mehe luegõlend" ning "Merilehmäd ning..."sünnülugudõst.

Lõikuskuu 2014

Lõikuskuu 2. päävä oli Manõja päe. Ette paelu rahvast oli kodosuarõlõ tuln. Sai osa võtta erinevätest võistlustõst. Muusikat tegid Manõja poesid.

Lõikuskuu 3. ja 4 päävä olid Kihnus Iädemieste kuõli õpilastõd ning lapsõvanõmad.

Lõikuskuu 15. päävä kellä 10.00 - 13.00 oli Kihnu sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine

Mihklikuu 2014

Mihklikuu 5.päävä oli Kihnu muusiumis kihnukielse sõnaraamatu koostamisõ nõupidämine. Kihnu kuõlilapsõd tulid kua uurma, kudas sie tüe vällä näeb.

Kõegõpiält aga sai sõna meite küläline, rahvusõlt lätläne, aga eläb Ameerikäs Uldis Balodis.

Uldis Balodis ond kieletiädläne. Tämä riäkis oma elust ning tüest Ameerikäs ning kudas temä akkas oetsma oma sugulasi Lätimualt. Ning kui rõõmus tämä oli, kui leüdis üles ühe vana naesõ, kellel oli kodo seenä piäl sugupuu, kus oli kua tämä nimi.

Sie koht oli Lutsimual, kus eläsid kua eestläsed, kissi riäksid isemuõdi esti kielt viel 20. sajandil. (www.Lutsimaa.ee).

Karl Pajusalu Tartu Ülikuõlist ning Jüri Viikberg Esti Kiele Instituudist juhatasid sõnaraamatu koostmisõ nõupidämist. Ulga tüed sai jälle tehtüd.

 

Mihklikuu 12. päävä oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ Kihnu muusiumis. Arutati ikka sõnaraamatu tegemist.

Porikuu 2014

Porikuu 9. päävä õhta kellä 5 oli üläljõstminõ Apollo raamatupuõdis. Kasõ Mark tutvustas uvilistele tänäve trükist tuln kihnukielsi raamatusi. Koldõ Reet riäkis oma isäst Ansu Koellast, kelle elulugu ond kirjas raamatus "Kihnu mehe luegõlend".

Riägiksime juttu Kihnust ning kihnlastõst ning sellest, mis sui sai tehtud. Pilli mängsid Egert "Manõja poestõst" ning Sarabu Jane.

 

Porikuu 24. päävä kellä 11 suavad Kihnu muusiumis kogo Kihnu kielekoja liikmed

Engedekuu 2014

Engedekuu 6.-9.ni olimõ Mardi luadal Talinas. Ette paelu oli uata ning osta. Kihnlastõ asju ostõti egänes iäste. Tänäme Kihnu Vallavaalitsust ning muusiumi, kisse sellekorra plasti vällä ostis ning Lossi Eilat, kissi oidis rahaasjad kordas.

Engedekuu 14 oli Talinas Kihnu sõnaraamatu nõupidämine.

Engedekuu 21. kellä 11 oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ, kus arutati sõnaraamatu koostamist.

Engedekuu 29. õhta tähistässe Manõja suarõkeskusõs kadripäävä

Jõulukuu 2014

Engedekuu 30.st - jõulukuu 7.ni oli Uiõ Kunsti Muusiumis KIHNU JÕULUPUU. Terve nädälä sai uata, osta või ise õppi tegemä kihnu käsitüed, proovi kihnu leib-saia.

Kõegõ rohkõm olid lapsõd ning kua täuskasun inimesid uvitõt telletel parandariide kudumisest. Ulkõs kuõti ää neli vaipat, mis lõpõtamisõ oksjonil kua maha müüdi. Ette paelud tahtis sellekorra õppi kua egäsugustõ Kihnu paeltõ tegemist.

Kõegõ rohkõm rahvast oli luada lõpõtamisõ aegõs, kui mängsid Kuraga Mari ning Anto.

Ette suurõd tänüd õpõtajatõlõ - käsitüemeistritele: Lossi Heilalõ, Roberi Martalõ ning Helmile, Ärmä Roosilõ, Randli Leidalõ, Ruõ Salmõlõ ning Kiusu Tuulile.

Aitima kõikõlõ ostajatõlõ!

 

Jõulukuu 27 kell 10.00 oli SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogo kogosuaminõ Uiõ Kunsti Muusiumis.

 

Jõulukuu 27 kell 14.00 oli Manõja suarõkeskusõs jõulupidu. Peaegu terve suarõ rahvas oli kogo tuln, külälisi oli kua Kihnust. Jõulukonserdi andsid Koldõ Kaisa ning Engel. Jõuluvanagi leüdis Manõja suarõ üles kehväle jõlmalõ uatamata. Paki said kõik- suurõd ning pissiksed. Jõuluvana tänäs kua muusiumiaeda ehitäjäsi.

9. porikuu päävä oli Kihnu Kultuuri Instituudi trükiste esitlus Apollos

Niärikuu, 2013

Niärikuu 4. päävä kellä 11 oli Uiõ Kunsti Muusiumis SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogo kogosuaminõ. Riägiti minevä aasta tegemistest ning pandi paika 2013. aasta tegevuskava.

Niärikuu 10. õhta kellä 5 oli maesõma kihnlastõ ning Kihnu- uvilistõ üläljõstmine  Uiõ Kunsti Muusiumis. Rihe Ilmar riäkis oma kahest reisist: Kreeta suarõ ning Euroopa reesist. Riägiti kua üsä põnõvasi lugusi ning juhtumisi oma elust.

Ärmä Roosi ning Randli Marta õpõtasid lapilise kjõndavarrõ kudumist. Sarabu Jane kitarri suatõl tulõtasimõ miele vanu laula.

Niärikuu 19. päävä kellä 11 oli Kihnu kielekoda. Arutati sedä, kudas kihnukielsi raadiusaatõsi paramaks suaks tehä. 

KÜÜNLÄKUU 2013

Küünläkuu 2. päävä tähistäti Manõja suarõkeskusõs küünläpäävä. Õpõtati küünälde tegemist. Kuulati kua "Rannalistõ" laulu.

Küünläkuu 14. õhtapuõlikul kellä neljäst seitmeni olid koos maesõmakihnlasõd  ning Kihnu "fännid" Uiõ Kunsti muusiumi üläljõstmisõl. Jagati õpõtust lapilisõ kjõndavarrõ kudumisõl ning südämetegä paela punumisõl. Nagu ikka, lõppõs koosolõmine lauluga.

Küünläkuu 17 päävä kellä 12 said  Kihnu kielekoja liikmed kogo Manõja suarõkeskusõs. Ülemere tuldi eljukiga. Arutati ette paelu kihnukielsete sõnadõ ning väljendite üle. Läänemetsä Reene panõb nied e-sõnastikku üles.

 

 

JURIKUU 2013

JURIKUU 18 PÄÄVÄ KELLA 16 - 19.00 

 Maesema kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis.  Akkasimõ tegemä vällänütüseks suurt laudljõna.

Käösime kua Anu Raua näütüse avamisel. Tervitäsime tedä kõikõ kihnlastõ puõlt.

JURIKUU 30. ÕHTA oli Volbriüe tähistämine Manõjas. Kellä viiest õhta koristati suarõkeskuse ümbrust ning päräst tehti volbrituld. 

   

LEHEKUU 2013

Lehekuu 19 päävä kellä 11 oli Kihnu kielekoja kogosuaminõ. Kogo oli tuln 15 inimest, kissi tahtis kaasa riäki  Kihnu ning Manõja kohanimest. Küsitluslehti oli tahakohe tuln natukõ rohkõm.

Enamus oli arvamusõl, et tulõb võtta ede sie küllaltki raskõ tüe: kõik edepanõkud lähtväd muutmisele, kui ond valla volikogost läbi käün ning ond amõtlikult muudatusõd siädüstes kirjas.

 Kihnu-esti sõnaraamatu välläandmisõks on leping sõlmitud Eesti Keele Instituudi, Taru Ülikooli ning Kihnu Kultuuri Instituudi vahel. Kahe aasta pärast piäb sie valmis olõma.

Lehekuu 18 õhta avati uus njaputüe näütüs, meite kõegõ suurõm tüe oli paeludõ maesõma kihnlastõga laudljõna välläõmblõmine.

Lehekuu 23 päävä käösime küläs  maesõmal eläväl kihnlasõl Ruõ Salmõl. Salmõ koos abikaasa Ärnigä võetsid meiti kihnlastõ muõdi vasta -  nagu pulmalaud oli vällä siätüd, puudu ei olõss ei süemäst egä juõmast. Nämäd eläväd siäl Jõõpres nagu paradiisis. Oma kätegä ond kõik korda tehtud.  Salmõ andis juurõ soovijatõlõ egäsugusi uvitavasi lillejuuriku.

Aitima kostitamast!

Sie oli selle keväde viimanõ üläljõstminõ.

Kohtomõ jälle sügüse!

JUANIKUU 2013

Juanikuu 1. oli Manõja suarõkeskusõs käsitüe päe. Õpõtamas käüs Pärnä Veronika Kihnust, kissi andis oma tiädmisi edekohe üe ning troi kudumisest.

Juanikuu 21. päävä avati pidulikult Manõja muusiumi aeda juurõ kuuluv varjualunõ, kuur, kus akatassõ oidma suuri eksponaata. Esimese suurõ asja - vana puadi panid paika Manõja mehed koos ehitäjätegä Kasõ Margi iestvedämisel.

Juanikuu 23. Manõja suarõkeskusõs tähisti juanipäävä.

Juanikuu 28. ond algusõga puõl 11 Kihnu muusiumis nõupidämine kihnukielse sõnaraamatu koostamise teemal. Külä tulad akadeemik Karl Pajusalu, murõkiele professor Ellen Niit ning Esti Kiele instituudist piälik Urmas Sutrop ning viel mõnõd istituudi tüetäjäd.

Kellä ühest ond kielekoja koosolõk.

Juanikuuss ond viel Kihnu taemõkaalendri 2014 esitlus

 

 

 Tähelepanu!

Juanikuu 14 pidi olõma Kihnu kiele päe Kihnu muusiumis, sie ond edekohe lükätüd mihklikuu 14. pääväle.

LÕIKUSKUU 2013

 LÕIKUSKUU 1. päävä kella 10 oli Kihnukielse sõnaraamatu koostamise nõupidämine Pärnu Uiõ Kunsti Muusiumis.

LÕIKUSKUU 3.päävä olid  MANÕJA PÄE. Selle aasta oli sie pühendet Manõja kuulsatõ puagivahte Riida Juku ning Tooma Eeri mälestusõks. Oli kua pildinäütüs endsetest aegõst.

LÕIKUSKUU 4.- 11. oli Ahunamual rahvusvahelinõ pillilaagõr, kus käösid Kihnu instituudi iestvedämisel kolm nuõrt viiuldajat ning õpõtajad Kuraga Mari ning Uiõ maja Hilma ning kua Orisseljä Reet.  Kihnlasõd andsid siäl kua kontserdi, mis võeti iästi vasta.

EENÄKUU 2013

 EENÄKUU 12. ja 13. päävä võtsimõ osa Kihnu Mere Päävest ning müüsime siäl kua oma trükisi.

 

MIHKLIKUU 2013

Mihklikuu 28. päävä algusõga kella 11 oli Kihnu muusiumis KIHNU KIELE PÄE teemal

"KAUA KESTÄB VIEL KIHNU KIEL?"

Kielepäävä juhtis Kasõ Mark, kisi andis sõna piäedekandajalõ ning egäüks sai oma arvmusõ asjast vällä üteldä.

 Kohanimenõukogo esimies Peeter Päll arvas, et Kihnus võiks ikka mõtõlda kohanimede amõtlikulõ  kihnu kiele panõmisele, sioksõ tüegä ond juba setud ning võru inimesed akkama suan. Tämä ütles, et rahvas võib küll edeapanõkusi tehä, aga otsustab vallavolikogo. Selle teema kohta tahtsid paelud sõna võtta. Põhimine mõttõvahetus käüs nelja külä asõmõl kuus külä ning Kihnu sadama nim muutmise ümber Suaru sadamaks.

Kihnukielsete tieviitdõ ning Arumäe kohanimena märkmise puõlt olid kõik.

Pärdü-Jaagu Annika riäkis, et lastõaida tulõb järjest rohkõm sioksi lapsi, kissi ei mõesta sõnagi kihnu kielt. Aga lastõaidas suab sedä läbi mängü ja tegevustõ õppi. Nõlvaku Evu ning Koldõ Külli arvsid, et kuõlis on kihnu kiele osas asi paramaks läin, lapsõd riäkväd sedä päris iästi.

Sulev Iva ning Triin Todesk riäksid võru ning mulgi sõnaraamatutõ valmistamisest. Kihnu sõnaraamatu tegemisest andis ülevaatõ Ellen Niit. Sõnaraamat tahetaksõ valmis suaja 2105. aastaks.

 

 

Mihklikuu 20 päävä olid  Kihnu kielekoja liikmed Viljandimual. Anu Raud võttis meiti Heimtali muusiumis  vasta.Tämä riäkis muusiumist ning elust Heimtalis ette torõdasi lugusi. Anu näütäs meitele muusiumi kogosi, kus saemõ uusi mõttesi juurõ njaputüe tegemiseks. Piäle sedä käösime kua Anu Raua juurõs kodo.

Siis käösime Viljandi lossimägedes, Laidoneri mälestussamba ja sünnüpaega juurõs, tegime tiiru piäle tervele Viljandi järvele.

VIINAKUU 2013

Viinakuu 10. päävä oli Talinas esti kiele arengukava arutelu, kus tehti kogovõtõ 2012. aasta arenukava eluviimisest.

 

Viinakuu 17. kella neljäst oli maesõma kihnlastõ üläljõstmine. Riäksime, kudas suvi läks ning arutasimõ, mis asja edekohe ede võtamõ.

Viinakuu 19. kellä 11 oli Kihnu muusiumis kielekoja koosolõk. Arutasimõ n-tähegä sõnu sõnaraamatu jaoks ning riäksime raadiusaadõtõst.

ENGEDEKUU 2013

ENGEDEKUU 7. - 10. olimõ XVII Mardilaadal Saku Suurhallis. Kauplõsimõ Kihnu ning Manõja naestõ käsitüegä ning kihnukielsete raamatutõga. Õpõtasimõ kua soovijatõlõ siärepaela tegemist.

ENGEDEKUU 22. kellä kolmõst ond Kihnu muusiumis Kihnu kielekoja koosolõk. Arutamõ sõnaraamatu m-tähegä sõnu.

ENGEDEKUU 26. päävä piätässe Manõja suarõkeskusõs  kadripäävä.

JÕULUKUU 2013

Jõulukuu 1.-8.ni oli Uiõ Kunsti Muusiumis KIHNU JÕULUBU.

Aitima kõikõlõ, kissi leüdsid aega siit läbi astu. Meitel oli ette iä miel, et õpiuvilisi jätkus egä pääväks.

Jõulukuu 5. päävä oli maesõma kihnlastõ üläljõstminõ. Riägiti jõululugusi, lauldi vanu laula. Egäüks sai jõulubulõ ise ehtesi valmista. Ai-ai, kui toredasi asju tehti! Jõulubud suab imetledä aasta lõpuni.

Kõegõ rohkõm osavõttajasi oli vjõllakuaermisõ talbusõst, oli neid, kissi proovsid kuari ning  kedrätä, oli kua neid, kissi lihtsalt uatasid, kudas asjad käösid.

Kõikõlõ käsitüetegijätele, tüetubadõ juhendajatõlõ, osavõttajatõlõ ning korraldajatõlõ ette suurõd tänüd!

Jõlustat jõuluaega sii- ning siälpuõl merd rahvalõ!

Jõulukuu 26. päävä ond Manõja suarõkeskusõs jõuluõhta

 

4.-14. muarjakuu pääväni said Kihnu kuõli lapsõd osa võtta veebiviktoriinist „Mio Estimua“ (Kihnu Kultuuri Instituudi kodolehel).

Maesõma kihnlastõ  üläljõstminõ oli Uiõ Kunsti Muusiumis  muarjakuu  21. päävä  kellä 4-st. 

19.muarjakuu päävä võtsid Raigo ning Kaisa osa Puiga kuõlis (Võrumual) murdõkieles näütemängüde esitämisest.

19.muarjakuu päävä käüs Manõja kultuurseltsi rahvas Talinas Anu Raua juubelinäütüst "Esti asi" uatamas ning sõna segä ütlemäs kunstniku elutüe seminaril "Käbäd  ning kännüd".

20. muarjakuu päävä esinesid kihnu kiele õpõtajad  Võrus kolmõ muakonna õpõtajatõ ies. Riägiti kihnu kiele ning kultuuri õpõtmisõst ning tutvustati instituudi puõlt vällä antud trükisi.

Muarjakuu  24.päävä  kellä  11 akkas  Kihnu muusiumis  Saarõ päe.  Kõegõpiält esinesid pillilapsõd koos õpõtajatõga, küll oli torõ kuulda ning uata päris pissikeste esinemist suurtõga.

JURIKUU 18 PÄÄVÄ KELLA 16 - 19.00 

 Maesema kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis.  Akkasimõ tegemä vällänütüseks suurt laudljõna.

Käösime kua Anu Raua näütüse avamisel. Tervitäsime tedä kõikõ kihnlastõ puõlt.

JURIKUU 30. ÕHTA oli Volbriüe tähistämine Manõjas. Kellä viiest õhta koristati suarõkeskuse ümbrust ning päräst tehti volbrituld. 

2012. aasta toimunud üritused ja ettevõtmised

Niärikuu 12.päävä õhta kellä 5-st oli maesõma kihnlastõ üläljõstminõ. Uus aasta akkas piäle pillimängü ning tantsuga. Õpiti ää mõnõd vanad Kihnu tantsud. Pilli mängsid Kodu Marek ning Nisu Erik ansamblist Kentukid.

Niärikuu 5. päeva kellä 11-st said kogo Kihnu kielekoja liikmed ning asjauvilisõd Kihnu Muusiumis. Akadeemik Karl Pajusalu riäkis esti murrõtõ kirjapanõmisõst. Arutati e-sõnavara ning tehti meeste ning naestõ tüepundid, kissi piäväd teemadõ kaupa entsi sõnu oetsma.

 

KÜÜNLÄKUU 2012

Küünlakuu 9. päävä oli maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kuntsi Muusiumis õhta kellä viiest. Pandi järje piäle ühe ulga körditaskusi. Mõnõd naesõd kudusid naasama vardu, teesed õpõtasid, kudas suab iõlusama körditasku.

Küünläkuu 18. päävä oli Kihnu Muusiumis Kielekoda kellä 11-st.

Küünläkuu 21. päävä pieti Vastlapäävä Manõja Suarõkeskusõs.

Küünläkuu 25. päävä pieti Vabariigi aastapäävä Manõja Suarõkeskusõs. Küläs käüs vilmimies Riho Västrik, kissi näütäs oma uut vilmi "ELU LAENÕTÕL" (Peerni kaluritõst), piäle sedä oli kohvilaud ning kierutati jalga.

 

Muarjakuu 15. päävä korraldati Kihnu Kultuuri Instituudi puõlt emakiele pävä puhul kuõlilastõlõ Kihnu tundmisõ piäle võistlusõ.

Muarjakuu 15. päävä oli maesõma kihnlastõ üläljõstmine. Sellekorra käüdi küläs Manõja inimestel.Räägiti uudisi, tehti njaputüed.

Pühäbä, muarjakuu 18. päävä kellä 11-st Kihnu Muusiumis oli Saarõ päe.Saarõ Päe ond Kihnu Instituudi ning Kihnu Kultuuriruumi ühine päe,  et mäletä Kaerametsä Veeda elutied ning elutüed. Veeda sündüs Kihnus muarjakuu 20. päävä 1906 ning eläs 78 aastasõss. 

 

Timu Endel riäkis sugupuu uurmisõst. Tämä ond mjõtu aastakümmet uurn kihnlastõ sugupuusi, praegu kirjutab ta sellest kogo raamatut.  

Oma uudõst rännütiedest   riäkis Veeda poeg Ilmar Saar. 

Kihnu Kultuuriruum andis üle  aasta paramalõ tegijäle  Koldõ Küllile oma aupalga – faksiimile Karjamua Juani mualist.

 Kasõ Mark näütäs oma uut vilmi „Meretagusõd“ Tõnu Paulist ning Manõja rahva elust. 

 

 

 JURIKUU 2012

Maesõma kihnlastõ  kogosuaminõ oli jurikuu 12. päävä  kellä 5-st Uiõ Kuntsi muusiumis.  Sellekorra  õpiti vardakoti tegemist. Uatasimõ kua Kasõ Margi uut vilmi "Meretagusõd".

 

 

 

 

ISETEHTÜD KIRJATÜEDE VÕISTLUS 15.01 - 29.02.2012

Kihnu  Kultuuri  Instituut  kuulutab välla kirjatüede võistlusõ . Osa võevad võtta kõik: mudilasõd, õpilasõd ning suurõd inimesed.

Isetehtüd luulõtusi, jutta, näedendisi suab tõua Kihnu muusiumi või suata Kihnu Kultuuri Instituuti (Esplanaadi 10, Pärnu 80010; info@kihnuinstituut.ee) selle aasta küünläkuu lõpuni .

Paramad suavad aujõnnad, uvitavamad ning põnõvamad lähtväd kua raamatukuandõ vahelõ.

 

Kihnu Kultuuri Instituut tõi  Tallinnast peotäie aukirju.

Kihnu lapse esimene raamat AETT, EIT NING MIA tunnistati üheks viiest parimast 2011.aastal ilmunud lasteraamatust ning valiti ka 2011.aasta kõige kaunimate raamatute hulka. Üldse oli neid nn "kõige kaunimaid raamatuid" kakskümmend viis.

Olla 25-e väljavalitu hulgas on meie instituudile suur au, sest 2011.aastal ilmus Eestis üle 3700 nimetuse uusi raamatuid!

"Peasüüdlane" on muidugi kunstnik Mari Kaarma, kes selle pisikese formaadiga raamatukese pilte maalis terve aasta. Töö oli raske, sest kunstnik joonistas illustratsioonid mastaabis üks ühele, ilma luupi ja muid abivahendeid kasutamata.

Raamatu kujundas Vaiko Edur, tekstide autorid on Külli Laos ning Mark Soosaar. Raamatu õnnestumisele aitasid kaasa Kihnu Kooli õpetajad Evi Tõeväli ning Ly Leas ning kihnu e-sõnavara koostaja Läänemetsa Reene, samuti andis palju head nõu kümneliikmeline Kihnu Kielekoda.

Lisaks nimetatud auhindadele said AETT, EIT NING MIA  eest aukirju veel  Mari Kaarma Eesti Lastekirjanduse Liidult, Vaiko Edur Eesti Kujundusgraafikute Liidult  ning Hansaprint  Eesti Kirjastuste Liidult.  

Otseinfo konkursilt siin:

25 kauneimat raamatut 

http://www.nlib.ee/index.php?id=18273

5 kauneimat lasteraamatut

http://www.nlib.ee/index.php?id=182734

 

  

 

 

   

 

 

  

Kihnu Instituudi initsiatiivil või kaasabil korraldatud tähtsamad üritused ning ettevõtmised aastate jooksul:

2011

Niärikuu

Niärikuu 8.päävä etendus "Aabitsakukk" Manõja Suarõkeskusõs, oli üks ette jõlus uatamine.

Niärikuu 13.päävä avasimõ Uiõ-Kuntsi Muusiumis Pärnüs votonäütüsed "Kihnu pulm" (Mati Kose) ning "Kihnu ljõnnud" (Kasõ Mark). Laulmõs olid "Kihnumua" naesõd ning ljõnnakihnlastõ üläljõstmisest osavõttajad.

Niärikuu 15.päävä oli umikust õhtani vällä Manõja Suarõkeskusõs Kihnu tantsõ õepmise päe, (kuõlitaja Järsumäe Raina), õhtast kessüeni aga oli simman Manõja Poestõga. (Korraldas MTÜ Ilusa Manilaiu eest).

Küünlakuu

Küünläkuu 2.päävä õhta tulid Kihnumua laolunaesõd ning pillimehed eljukiga Manõja rahvalõ küla. Tantsmõs, laulmõs, küünli tegemes oli kua ljõnnakihnlasi Pärnüst ning muulalt Pärnümualt. Ette vägev tanguputõr tehti ning jõlus tähistaevas suatis rahva kodotiele.

Küünläkuus olid Kihnu Pääväd Uiõ Kunsti Muuseumis:

Pühäbä, küünläkuu 6. päävä avati näütüs "Piiri Liisa ning 100 madonnat". Latsis oli Tani Liisa ise kua, kissi ei olõss ennemä oma portreed näün. 

Riede, küünläkuu 18.päävä õhta kihnu tantsõ õepminõ. Kuõlitajad Järsumäe Raina ning Reena, pillimies Vanajuri Egert.

Laupa, küünläkuu 19. päävä õhta kihnu regilaola õepminõ. Kuõlitajad Niidu Katrin, Roberti Helmi ning Marta. 

Samas oli uatamist kua ette paelu: näütüsõd "Kihnu pulm", "Kihnu ljõnnud" ning "Piiri Liisa ning 100 madonnat".

Küünläkuu 24 pääva kesspäävä pidäsime Esti Vabariigi aastapäävä Manõja suarõkeskusõs Vaegul.
Pillinaesõd olid sellekorra Kihnust - Koldõ Külli ning Liänemetsä Ly. Tantsimõ ning päräst uatasimõ ulkõs Kasõ Margi vilmi „Riigivanem“ (Konstantin Pätsi elust).

Muarjakuu

Muarjakuu 8.päävä piäle lõonat pieti Manõja Suarõkeskusõs Vaegul vastlapäävä. Tulimõ kogo kellä kolmõst, õepsimõ entsi vastlakombõsi Ärmä Roosiga seltsis.

Lasimõ vastlaljõugu, tegime ljõnapiost pastlapaelu, kietsime siakuõdi ning suurõuba suppi, tegime urriluust urri ning uatasimõ kua Kasõ Margi uusi vilmä „Piiri Liisa“ ning "Meretagusõd". Sellekorra langõs vastlapäe kogo naestõpäävägä, sie oli iä põhjus paelu laolda ning tantsi. Sedä enäm, et ennemä akkas vastlapääväst paast, sasi kestis sõni kuni lihavõttõni. Paastu aegõs ei tohess enäm tantsi ega lõbutsõda. Nüüd enäm kiegi sellest kombõst kindi ei piä, muedu jäeks ju elu üsä seismä!

Pillimiestes olid Koldõ Külli, Liänemetsa Reene ning Uiõmaja Ilma Kihnust.

Muarjakuu 11.päävä oli Kihnu kielekoda Manõja suarõkeskusõs nõu pidämes. Arutati Aabetsi sõnavara ning selgitäti vällä paramad isetehtüd luulõtusõd ning jutud täüskasun inimeste siäs.

Muarjakuu 14.päävä tõi Kihnu Kultuuri Instituut Emäkiele päävä puhul kihnlastõlõ uata Esti Draamateatri etendusõ "Aabitsa kukk" (Kihnu Rahvamajas).

Muarjakuu 17.pääva Pärnus ning muarjakuu 18 pääva Kihnus ning Manõjas käüsid meitel küla liivlasõd, et tähistä Saarõ päävä ning liivi kultuuriaastat. Liivi kielest riäkis tiädustõ doktor Karl Pajusalu. Liivi rahvast (kedä ond kogo suurõs jõlmas vähäm kui kihnlasi) esindasid  Dagmāra Ziemele ja Ēdrõm Velde lauluansamblist "Līvlist" (Liivlased) ning filoloogiatiädustõ doktor Valts Ernštreits.  Viimane ond Tartu Ülikooli tiädur ning uurimusõ „Liivi kirjakeele kujunemine“ autor.    Uatasimõ vilma "Liivi rannal" ning "Liivi laolud" 

Jurikuu 

Jurikuu 14. päävä kella viiest oli üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis. Õpsimõ kudrusi tegemä.

Jurikuu 16. päävä saemõ kogo Kihnu Kielekojas  Kihnu muusiumis.

Jurikuu 30. päävä - Talbusõd Manõja Suarõkeskusõ juurõs alatõs umiku kellä 10-st. Manõja Kultuuriseltsi mehed  ning naesõd põlõtasid pragi, arisid maja ning panid püstü ljõpumasti. Sinimustvalgõ akkas jõlusast lehvmä.

Lehekuu

Lehekuu 6.päävä Manõja Suarõkeskusõs ümärlaud teemal "Kas ning kudas luua Kihnu Väenä rahvuspark?" 

Lehekuu 12. päävä selle keväde viimanõ  maesõma kihnlastõ üläljõstminõ Uiõ Kunsti Muusiumis Pärnus. Küläs oli Rihe Ilmar, kissi tuli tahakohe moslõmidõ juurõst Iraanist ning Türkist.    

Lehekuu 28-29.päävä pidäsimõ Manõjasuarõkeskusõs Ljõnnu-üepäävä. 

Laupa õhta uatasimõ ljõnnumeste Tarvo Valkeri (Haapsalu), Alametsä Arvo ning Kasõ Margi ljõnnupiltä. Kuulasimõ pillimängäjä Annemari Peetsi tansulugusi ning siejärges käüsimõ kuõlitajatõ Tarvo Valkeri ning Alametsä Arvo seltsis üeljõndõ kuulamas. Pühäbä umiku saemõ kogo vaenukägi ning põdraga, aega jäi viel sioksõtõ ljõndõ nao tjõld, küllik, piästlik, kolnõ ljõnäpiästlik,vigle, kiives tundma õepmisõss. 

Juanikuu 11. päävä oli Sõrmõtõ Päe Manõjas. Küla tuli orhideede-uurija ning taimõtark Tarmo Pikner. 

Juanikuu 23. õhta tegime ette pisikse juanitulõ Manõja Suarõkeskusõ juurõs, puhus ette vali tuul...

IÄ  RAAMAT  LEÜDIS  OMANIKU 

Kihnu Kultuuri Instituut kauplõs 8. ning 9. eenäkuu päävä luadal Suaru sadamas Mere Pidu aegõs raamatutõga.  Uusi raamatusi sai osta raha iest, aga vanu raamatusi sai ää anda või mõnõ teese  raamatu vasta vaheta. 

Tahame sedä korrata viel, egä  iä raamat piäb leidmä omale omaniku!

Eenäkuu

Eenäkuu 30. päävä oli Manõja Päe.

Kellä 11.30 saõmõ kogo Manõja suarõkeskusõs.

Alustusõs mängäs Nel Muligani toropilliansamõl Iirimualt.

Selle järges olid spordivõistlusõd, sasju juhatas Vanajuri Maria.

Õhta sai jalga kiõruta Manõja Poestõ pilli järge. Pidu lõppis vasta umikut.

 

2010. aasta

9. jaanuar - Kolmekuningapäeva pidu Manija saarekeskuses

16. jaanuar - Maastikukaitseala korralduskava avalik arutelu Manijal koostöös Keskkonnaametiga

21. jaanuar -  Mandril elavate ehk maesõma kihnlaste esimene kokkutulek ja üläljõstminõ Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (jututeemaks oli kihnu keele elushoidmine ja põlvest-põlve edasiandmine).

2. veebruar - Küünlapäeva tähistamine Kihnu Muuseumis. Pärnumaa rahvariiete ajalugu ja kihnu riiete seoseid teiste kihelkondade naiste käsitööga tutvustas Marvi Volmer. Õhtut juhtis Mark Soosaar, kes näitas slaidiprogrammi muhulaste pärimustest ja taluarhitektuurist ning jutustas muhu männi ehk kaheksakanna üleilmsest levikust. Samal päeval kogunes  rahvamajas Kihnu Kielekoda, et arutada kohanimede kihnukeelset õigekirja.

11. veebruar - Mandril elavate ehk maesõma kihnlaste üläljõstminõ  Pärnu Uue Kunsti Muuseumis (jututeemaks oli kihnu keele edendamine. Seekord arutlesime Kihnu ja Manija kohanimede üle). Külas oli ka Ilmar Saar, kes pajatas reisimuljeid Indiast.

23. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Manija saarekeskuses.  Aastapäevakõne ja päevakohane film - Mark Soosaar. Muljeid ning ülesvõtteid folkloorifestivalilt Jaapanis - Egert Pull. Kohvilaud ja jalakeerutus. Muusikat tegid Manõja Poesid.

26. veebruar - Looduspäev Kihnu Rahvamajas. Kohal viibis hulgaliselt kihnu kalureid ning Kihnu Kooli vanemate klasside õpilasi. Ettekanded olid Mark Soosaarelt teemal "Liivi lahe vanad merekaardid jutustavad" ning Mart Jüssilt "Hülged ning hülgepüük Läänemeres XX sajandil".

5. märts - Üläljõstminõ Manija Saarekeskuses seoses läheneva naistepäevaga. Külla olid kutsutud "Kihnumua" naised. Niidu Katrin esitles pillimänguvihikut ning ingliskeelseid brošüüre Kihnu looduse ning ajaloo kohta. Uie-Matu Mare rääkis Kihnu Kultuuriruumi tegemistest, pärast läks  Manõja Poeste ning Raido Koppeli tantsulugude saatel lahti üks korralik jaht! Pidu, mis algas enne päevaloodet (17.00) kestis üle südaöö.

11. märtsÜläljõstminõ Pärnus, Uue Kunsti Muuseumis.  Mandri-kihnlased kuulasid  legendaarse kihnu keeluurija ja etnograafi Theodor Saare poja Ilmar Saare reisimuljeid Hawaiile. Üheskoos peeti nõu, kuidas kihnu keelde uusi mõisteid tuua ning kihnu keele õpetaja Silvi Murulauk sai kätte esimese eksemplari raamatust KIHNLASÕ EMÄKIEL (I jagu).

12. märts – Emakeelepäev Tõstamaa Keskkoolis. Kihnu Instituudi nõukogu esimees Mark Soosaar andis ülevaate Tõstamaa ja Pootsi ranniku ning Kihnu, Sorgu ja Manija saarte kohanimede etümoloogiast vanade merekaartide põhjal. Tartu Ülikooli murdekeelte professor Karl Pajusalu, kelle esivanemad on pärit Tahkurannast ja Audrust, kirjeldas elavalt Pärnumaa rannarahva keelekasutust.

12. märts -  Emakeelepäeva videvikutund Manija saarekeskuses, kus  professor Pajusalu võrdles kihnu keelt  ja Tõstamaa-Varbla piirkonna keelemurretega. Ilmar Saar pajatas reisist Hawaiile. Õhtu lõppes väga emotsionaalse sõnasõjaga Manija tuleviku üle, saarerahva kirgi küttis idee Manija Masinaseltsist.

13. märts – Saare Päev Kihnu Koolis. Kihnu Instituudi traditsiooniline keele- ja kultuuripäev oli pühendatud Kihnu keelemehe Theodor Saare (sünd. 10.III 1906.a.) mälestusele. See on õige aeg ka üleriigilise emakeelepäeva tähistamiseks. Saare Päev algas keskhommikul Kihnu Kielekoja istungiga, kus ekspertidena osalesid keelemehed Joel Sang ning Karl Pajusalu. Südapäeval esines Kihnu Koolis professor Pajusalu, kes vaatles kihnu keele seoseid muhulaste, liivlaste, mulkide jt. keelekasutusega. Ettekande järel leidis aset mõttevahetus, kus jõuti tõdemuseni, et kihnu keele laulvas intonatsioonis ning rütmistatud kõnemaneeris tuleb otsida seoseid ning ristmõjusid rootsi keelega. Saare päeva juhataja M. Soosaar küsis - kas äkki kihnu keel ise ei peidagi saladust, miks üks Kihnu asumitest kannab nime Ruõtsikülä?   Reene Leas esitles kihnu-eesti  e-sõnastikku ning Külli Laos trükilõhnalist õpikut „Kihnlasõ emäkiel“. Sihtasutuse Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas andis kihnukeelsete raadiosaadete toimetajale Marju Vesikule üle auhinna – Jaan Oadi maali ja 5 000 krooni - kui  tunnustuse parimale noorele kihnu kultuuri hoidjale. Saare päev lõppes Kihnu muuseumis filmiga, milleks oli M. Soosaare jäädvustus „Virvegä Ahunamual“.

20. märts - Uno Roosvalti näituse "Jäätee" avamine Manija Saarekeskuses. Seoses keeruliste liiklusoludega (jäätee puudumine ning näituse mõõtmed) lükkub näituse avamine Kihnu Muuseumis edasi maikuu algusesse.

8.aprill - Üläljõstminõ Uue Kunsti Muuseumis. Mandril elavate kihnlaste jututeemaks oli seekord kihnukeelsed linnunimed.  Egert Pull pajatas muljetest kontsertreisilt Jaapanisse. Egerti akordionimängu saatel vihuti ka tantsu.

28. aprill - Looduspäev Kihnu Koolis. Teemad: Kihnus kasvavad kaitsealused ja pärimustega seotud taimed. Saare kultuuriloolised loodusobjektid. Esines bioloog Peeter Vissak Puhtulaiult.

Keelekojas olid arutlusel kihnukeelsed linnnunimed ning koduseks ülesandeks jäi kirja panna kihnukeelsed nimetused jää ning lume erinevatele seisunditele.

1. mai - Talbusõd Manõja Suarõkeskusõ ümbruse  koristamiseks ning Manõja Muuseumi museaalide korrastamiseks.

13. mai - Üläljõstminõ Uue Kunsti Muuseumis. Kokkuvõtted esimesest hooajast ning plaanid järgmiseks talveks. Kohv ja kringel. Tantsuks mängisid Manõja Poesid. Õhtu algas kell 17.00 ja lõppes 19.30 Sügisel otsustati taas kokku tulla oktoobrikuu teisel neljapäeval ning jätkata samas rütmis kuni järgmise kevadeni.

21. mai - Manija kirjaliku esmamainimise 450. aastapäeva tähistamine Manija Saarekeskuses kell 11.30. Nimelt 18.mail 1560. aastal allkirjastas Kuressaares Taani kuninga Frederik II vend hertsog Magnus, kes oli äsja määratud Saare-Lääne piiskopiks, läänistamiskirja Lääne-Eesti stiftifoogtile Christoph von Münnhausenile. Selles kirja alusel sai von Münnhausen teiste valduste hulgas ka Holm Maune (Manija) omanikuks. Põhjaliku ülevaatega tollest ajastust ning hertsog Magnusest esines ajaloolane Andres Adamson. Mark Soosaar tutvustas Liivi sõja aegseid merekaarte, kus kujutatud ka Kihnu saarestiku saared Sorkholm, Holm Maune ning Kyne. Kultuuripäeval osales ka ca 60 Tõstamaa Keskkooli õpilast ning õpetajat.

Kultuuripäev jätkus kell 16.00 Kihnu Muuseumis, kus esitlesime vastvalminud trükist "Kihnu lastõ kaalender 2011". Kõik kalendrisse jutte kirjutanud lapsed said trükilõhnalise väljaande omanikuks. Seejärel Tartu Ülikooli murdekeelte õppejõud Ellen Niit ja Karl Pajusalu ning ajakirja "Keel ja Kirjandus" toimetaja Joel Sang  osalesid ümarlauas, kus teemaks oli kihnu keele uuenemisprotsess.

18 - 20. juuni  Ahvenamaa legendaarse viiuliansambli Kvinnfolk vastukülaskäik meie saarestikku.

Midsommar ning Kvinnfolk

MIDSOMMAR on rootslaste jaanipäev, mis ei pea langema täpselt kokku Ristija Johannese sünnipäeva (24.juuni) ehk meie rahvuspüha Jaanipäevaga.

Midsommar (eesti keeles poeetiliselt Suvesüda) on rootsi kultuuriruumis see laupäev, mis mahub ajavahemikku 20-26.juunil. Sel aastal kerkisid nii mandri-Rootsis kui Ahvenamaal lillevanikutega meiupuud seega laupäevaks, 26.juuniks. Et aga nii suurel pühal ei taha keegi kodust kaugel olla, siis otsustas Ahvenamaa kuulus viiuliansambel "Kvinnfolk" tulla meile muusikalist külakosti tooma  nädalapäevad varem. 

"Kvinnfolk" esines Kihnus, Manijal, Pärnus ning Viljandis. Kümmekond naist mängivad kuulsas "speelmanni" ehk külaviiuldamise stiilis, üheteistkümnes tõmbab lõõtsa ning kaheteistkümnes laseb koduorelil kaasa kõlada. "Kvinnfolgi" repertuaaris on peamiselt tantsulood rootsi rahvamuusikast, nii mõnigi meloodia ja motiiv on aga ühine kõikjal Läänemere saartel ja randades. "Kvinnfolk" tähendab sõnasõnalises tõlkes "naisterahvast", eesti keeles oleks mõtteline vaste siiski täpsem, kui "naiste rahvas" lahku kirjutada.

Ansambli asutas 32 aastat tagasi agar viiuliõpetaja ja Ahvenamaa Muusikaakadeemia kaaaegne juhataja Siv Ekström, kes siiani on "Kvinnfolgi" esimängija. Ansambel tegutseb ka rahvusvaheliselt. Esinemas on käidud peale Soome ja Rootsi veel Norras, Taanis ning Saksamaal, nüüd siis ka Eestis. Iga aasta augusti esimesel laupäeval kogunevad külaviiuldajad üle kogu maailma Ahvenamaal, Önningeby kunstimuuseumis, et koos "Kvinnfolgiga" nautida rõõmu erinevate rahvaste meloodiatest.  

"Kvinnfolgi" kontsertreisi üheks eesmärgiks oli aidata Kihnu lapsi, kes tahavad taastada pärimuslikku viiuldamist. Kontsertidel kogutud annetused (ca 1900 krooni) lähevad Kihnu poiste-tüdrukute viiuliõppe toetuseks. Laupäeval, 19. juunil toimusid Manija Saarekeskuses õpitoad neile lastele, kes tahavad viimistleda oma oskusi viiulimängus. Lahkudes Eestist tegi ansambli asutaja ja esiviiuldaja Siv Ekström neljale Kihnu tüdrukule (Suurekivi Merili ning Kelli, Uiõ-Matu Liis, Kolde Kaisa) ettepaneku tulla külaviiuldajate pillilaagrisse 2 - 6. augustil, mis tipneb üle-Euroopalise külapillimeeste kokkutulekuga 7. augustil. Kutse sai tänuga vastu võetud ning lastega koos käis Ahvenamaal Läänemetsa Reene, kes samuti on algaja viiuldaja.

Et Ahvenamaa naisviiuldajate külaskäik langes suvesüdamesse, siis püstitasid korraldajad Kihnu Instituudist koos külalistega kõigi kontsertide eel ka meiupuid, mis asendavad Skandinaavia ja Kesk-Euroopa rahvastel jaanituld. Meiupuud ei kerkinud sugugi mitte selleks, et meile, eestlastele, kalliks saand kombeid välja tõrjuda. Pigem oli ikka sihiks paremini tundma õppida teiste rahvaste rituaale ja ilumeelt. Ning kuidas teisiti saakski südasuvel rootsi rahvatantsus kaasa lüüa, kui seda ei tee rohelisel murul ning lõhnava meiupuu ümber?

Naiskülaviiuldajate kontserdid leidsid aset Kihnus 18.juunil, Manijal 19. juunil ning 20. juunil Pärnus ja Viljandis. 

23. juuni - Jaaniõhtu Manija saarekeskuse juures algusega. Oli vaikne ning kuiv öö,  rootsi ja eesti viiside saatel löödi tantsu. Kvinnfolgi ja Kihnu Poiste, samuti Kihnu Tantsulugude albumi salvestused täitsid kogu õhtu nng ahvatlesid Manija naisi oma tantsuokust viimistlema.

10. juulil algas  näitus "Kunstnik, kelle kodu oli mere keskel". Manijal elanud kunstnik Vello Tamme (1940-1991) mälestusnäitus Manija Saarekeskuses  autori 70. sünniaastapäeva puhul, palju värvikaid maale ja mõtlikku graafikat.

17. juuli  XXIV Pärnu Filmifestivali külaskäik Manijale. Saarekeskuses etendusid filmid põlisrahvaste elust. Manijalased valisid parimaks dokfilmiks "Vanem õde Punam", mis jutustab kolmest nepali lapsest, kes pärast ema surma orvuks jäid. Kohal viibis Olga Kornijenko Siberist, kelle film "Hei Aljonka" on jäädvustanud ühe päeva pisikese handi tüdruku elust.  Järgnes jalakeerutus koos Pärnu "Kägaratega", kelle repertuaaris on palju ruhnu ning kihnu tantse.

2 - 8. august Kihnu laste Uiõ-Matu Liisi, Kolde Kaisa, Suurekivi Merili ning Kerli sõit koos Liänemetsa Reenega pillilaagrisse Ahvenamaale.

7. august  - Manija Päev. Traditsiooniline Manijal sündinud ja Manijal elanud inimeste kokkutulek oli seekord pühendatud saare esmamainimise 450. aastapäevale. augustil tähistas Manija rahvas oma oma kodusaare esmamainimise 450. aastapäeva. Traditsioonilise Manija  Päeva avas uus saarevanem Kodu Arno, kes aasta suurimaks sündmuseks nimetas läinud talvel Lulli talu juurde kokkutuisanud majakõrguseid hangesid. Kase Mark tegi vanade merekaartide järgi selgeks, kuidas Manija, Sorgu ja Kihnu nimekujud tekkisid ning mida nad võisid esialgselt tähendada.

Seekordsed Manija Mängud toimusid Täkulaiu sadamas. Sõudevõistluse ühelistes kaluripaatides võitis meestest  Tapu Kaido ning naistest Tooma Helve. Teatevõistlusel tuli veeretada pakku, joosta kotis, vedada heinapalli ning tormata 30-liitrise piimanõuga. Tihedas rebimises massakate ning manijalaste vahel tuli võitjaks saarerahva võistkond koosseisus Tooma Helve, Silla Elvi, Kodu Arno ning Tapu Kaido.

Õhtul tuli külla ülemaaliselt tuntud laulunaine, endise nimega Tooma Virve, kellest hiljem sai Kase Virve ning pärast Manijalt Kihnu kolimist hoopis Järsumäe Virve. Temaga olid kaasas pereansambli lauljad ning pillimehed ning Virvel oli kingituseks meeleolukas kontsert omatehtud lauludest. 

Jalakeerutus Manõja Poeste pillimängu saatel kestis kaugelt üle südaöö. Hoolimata  õhatult vagast ning kuumast jõlmast  olid kõigi meeled elevil ning saarel sündinud ning siin elanud inimeste omavahelisest kokkusaamisest jääb kestma kaunis mälestus. 

21. august  - kihnu keele laager Manijal.

Kihnu keele huvilised kogunesid keelelaagrisse Manija saarekeskusesse. Koos kihnu keele õpetajate Sarapuu Silvi ning Kolde Külliga arutasid Kihnu Kielekoja liikmed Oru Vilma, Neeme Salme, Tooma Vilma 1. septembril ilmuvat "Kihnlasõ emäkiele" II ning III jagu. Tehti hulgaliselt parandusi ning seejärel otsustati saata õpikud trükki.

31. august Vana-Rahvamaja mälestuskivi avamine Kihnus.

Kihnu Instituudi eestvedamisel sündis mälestuskivi esimesele Kihnu rahvamajale, mis valmis tollase vallavanema Mihkel Lease ning ehitusmeistri Mihkel Mäese juhtimisel 1950. aastal. Mälestuskivi kujundas skulptor Tiiu Kirsipuu, sellel on pronksist rahvamaja siluett ning graniittahvel tekstiga, mis pühendatud ehitajate mälestusele. Rahvamaja ehitajaks oli kogu Kihnu rahvas. See oli väga suur ettevõtmine ning kestis järjepanu kolm aastat.  Näiteks üksnes mandrilt palkide veoks käidi kolmkümmend üks korda pikas hobusevooris üle jää. Rahvamaja oli kihnlaste ainsaks ning armastatud kooskäimise kohaks kuni 1999.aasta septembrini, mil hoone tulekahjus hävis.

Kivile paigaldatud rahvamaja pronkssilueti autor on Tiiu Kirsipuu. 

1. september - "Kihnlasõ emäkiele" II ning III jao esitlus Kihnu Koolis. Mark Soosaar andis kätte õpikud kõigile  7, 8 ja 9. klassi õpilastele. Alates 2010.aasta sügisest õpetatakse kihnu keelt kõigis Kihnu Kooli klassides. Tervituskõnedega esinesid Kihnu aukodanik ja armastatud lastekirjanik Harri Jõgisalu ning Tartu Ülikooli murdekeelte õppejõud Karl Pajusalu.

10. september - Näituse "Jäätee" avamine Kihnu Muuseumis. Kihnu Instituudi ja Kihnu Muuseumi koostöös jõudis saarele näitus "Jää tee". Selle autoriks on maalikunstnik Uno Roosvalt, kes kogu oma pika elu jooksul on maalinud Kihnu ning Manija motiive. Avamisele oli kohale tulnud ka kunstnik ise. Niidu Katrin oli teinud uue laulu "Mua piäle mualikõsõ", mis Uno Roosvaldi tervituseks ansambliga "Kihnumua" ette kanti.

10. september - Kihnu Kielekoda alustas oma uut hooaega. Koos hakatakse käima kord kuus, kohtumispaik on Kihnu Muuseumi konverentsituba.

7. oktoober - linna- ja mandrikihnlased kogunesid Uue Kunsti Muuseumisse, et alustada sügistalviseid üläjõstmisi. Kokku saadakse nüüd iga kuu teisel neljapäeval kell 16.00  

9. oktoober - osavõtt  Manija Saarekeskuses toimuvast õpitoast "Pärimuslik kihnu käsitöö argielus" oli eriti arvukas, sest teemaks oli valitud  vöökudumine.  Kihnust oli saabunud juhendaja Pärna Veronika. Vöökudumine on ka Kihnus küllaltki unustusehõlma vajunud ning seda enam tuleb selle esivanemate oskuse taastamiseks vaeva näha. 

10. november - Kihnu kultuuripäev Riigikogus. Oma uute lauludega esines Järsumäe Virve, saatjaks pereansambel. Seekord käisid parlamendis  Kihnu Muuseumi juhataja Maie Aav, Kihnu Kultuuriruumi juhid Mare Mätas ning Annely Akkermann. Kihnu Kultuuri Instituuti esindasid Marju Vesik ning Mark Soosaar. Külakostiks olid kaasas Roo Aime ning Tooma Vilma leivad ning hästi palju käsitööesemeid erinevatelt Kihnu ja Manija naistelt.

11-13. november - Kihnu Instituut tutvustas Saku Suurhallis kihnlaste käsitöid ning uusi kihnu-ainelisi trükiseid Mardilaada raames.

14. november - õpitoast "Pärimuslik kihnu käsitöö argielus" osavõtnud naised avasid ilusa näituse omaloodud kudumitest, tikanditest ning õmblustöödest Manija Saarekeskuses. Näituse järel esitles Tõstamaa perearst Madis Veskimägi oma uut loodusfilmi "Haigrupäev".

 
20. november
Engedekuus ond taris mõtõlda nende piäle, kissi ond meite siäst lahkun.
Kutsimõ engedekuu 20. pääväks, kellä kaheks (14.00) suarõkeskusõssõ orõlimängäjä Tõnu Reinu, kissi mängäs jõlusi viisä lahkunutõ mälestusõs. Jõstusimõ kohvilaudõs ning riäksimõ mälestusi lahkunutõst.

27. november - Kadripäävä pidu Manõja Saarekeskusõss. Peo korraldas MTÜ "Ilusa Manilaiu eest" koos Manõja Kultuuriseltsiga.. 

Jõolukuu 23. päävä kell 12.00 akkasid tulõd Manõja suarõkeskusõ jõolupuudõ piäl põlõma.

Jõolukuu 26. päävä jäi näütemäng "Aabitsakukk" (lavastus Andrus Kivirähk, esitus Tõnu Oja) purgaa päräst ää. Teaater lubas tulla meitele küla niärikuuss, kui ülemere käüä suab.

 

2009

Jaanuar - Ärmä Roosi käsitöönäituse avamine ja tema pärimusraamatu "Elumõnu" esmaesitlus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis;

8. jaanuar - Kolmekuningapäeva tähistamine Manija saarekeskuses (laulis Järsumäe Virve pereansambel ning tantsuks mängisid Manõja Poesid. Virve auks viidi läbi ka kohvrimäng);


21. veebruar - Manija saarekeskuses Vaigul Eesti Vabariigi 91.aastapäeva tähistamine (akordionitel mängisid tantsuks Kihnu Kooli direktor Nurga Lea ja (Lea Jõgisuu) ja muusikaõpetaja Hilma Kerbak. Vaadati ka filmi "Vaarao sõjavägi");


14. märts - Emakeelepäeva ja Saare päeva tähistamine Manija saarekeskuses Vaigul, instituudi uute trükiste "Aabets" ja "Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni" esmaesitlus;

15. märts - Emakeelepäeva ja Saare päeva tähistamine Kihnu Koolis, instituudi uute trükiste esitlus ning algklasside õpilastele "Aabetsi" jagamine;                                     

18. märts - Kihnu Kultuuripäev KUMU's. Esinesid Kihnu Virve pereansambel, Manõja Poesid, käsitöömeister Ärmä Roosi ning esitleti instituudi uusi raamatuid: "Aabets", "Elumõnu" ja "Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni"

22. mai -  Kihnu Kielekoja koosistumine Kihnu rahvamajas;

29. mai - Emadepäeva pidu Manija saarekeskuses Vaigul (tantsuks mängis Järsumäe Virve pereansambel);

Maikuus - ilmus Kihnu Virve Kaalender 2010;

19. juuni - Konverents "Hülged ja kormoranid" Manijas;

19. juuni - SA Kihnu Kultuuriruumi ja SA Kihnu Kultuuri Instituudi koostöös korraldatud konverents "Kihnu keel kirjakeeleks" Kihnu Rahvamajas;

24. juuni - Jaanipäeva tähistamine Manijas (tantsuks mängisid Manõja Poesid);

1. august - Manõja Päev, esinesid Jaan Tätte ansambel "Udupasun" ning Manõja Poesid;

20 - 21 august - Manõja inimeste külaskäik Abruka saarele ning Manõja Poeste kontsert Abrukal;

22 - 23 august - Kihnu keele laager Manijas;

9. oktoober - Kihnu ja Tõstamaa valla kalurite ümarlaud Manijal;

31. oktoober - Abruka õhtu Manija saarekeskuses;

8. november - Muhulaste tantsu- ja laulupäev Manija saarekeskuses. Külas oli Muhu rahvatantsutrupp "Ätsed";

25. november - Kadripäeva kontsert ja käsitöölaat Riigikogus;

26 - 27 november - Kihnu Virve pereansambli kontserdid ja kadripäeva kommete tutvustamine Ahvenamaa parlamendis Lagtingis ja Önningeby muuseumis ning võistumängud kohaliku külapillimeeste ansambliga Kvinnfolk;

4. detsember - Sõprusõhtu Avinurme elulaadikeskuse loojatega Manija Saarekeskuses                                   

11. detsember - Kihnu Kielekoja aastakoosolek ja keeleõpiku KIHNLASÕ EMÄKIEL käsikirja arutelu Kihnu Rahvamajas;

26.detsember - Jõuluõhtu Manija saarekeskuses

 

2008

27. jaanuar - Virve Kösteri 80. juubelikontsert Pärnu Kontserdimajas;

23. veebruar - Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Manija saarekeskuses;

Aprill - Kaerametsa Siinale ja Veedale mälestustahvli avamine Kaerametsa taluväravas ning raamatu "Kudas kihnlasõd Manõja vallutasid" esitlus;

Mai - Kihnu Kaalender 2009 (Kihnlasõd Manõjal) ilmumine;

30 - 31. juuli - Manija rahva külaskäik Vilsandile;

9. august - Manija Päev (Manija inimeste kokkutulek) Manijas, "Manija olümpiamängud"

20. september - konverents-ümarlaud "Kormorani poolt ja vastu";

6 - 10. november - mardi- ja kadripäeva kommete tutvustamine Veneetsias koos Järsumäe Virve pereansambliga ning Ärmä Roosi näputöönäitusega;

19. november - Kihnu kultuuripäev Riigikogus;

30. detsember - rekonstrueeritud Manija saarekeskuse avamine ja jõulupidu;

Detsember - Kihnu Kielekoja esimene koosistumine

 

2007.aasta

Mai - ilmus Kihnu Kaalender 2008, mis sai kujundatud Jaan Oadi maalidega;

Asutati MTÜ ManõjaKultuuiselts, kes koostöös Kihnu Instituudi ja Tõstamaa Vallavalitsusega asus Vaigu talu  ümber ehitama Manija Saarekeskuseks 

11 - 12 august - Manijas sündinud ja Manijas kasvanud inimeste kokkutulek ehk Manija päevad;

28. september - legendaarse Kihnu naise Aru Manni 100.sünniaastapäeva tähistamine Kihnu Koolis;

27. oktoober - Manijas Hõimupäev, kus esines Kihnu Kamp Mihkel Lease juhtimisel;

15. november - Kihnu kultuuri päev Riigikogus


2006

19. märts - Saare päev, Theodor Saare 100.sünniaastapäeva tähistamine Kihnu Koolis ning tema uurimuse Jaan Umbi eluteest põhjal koosatud raamatu "Veretöö Läänemerel" esmaesitlus;

Juuli - Kihnu Roosi Kaalender 2007. Esimene SA KKI kalender, mis oli pühendatud Kihnu kuulsa käsitöömeistri Ärmä Roosi ehk Rosaali Karjami elutööle;

15. november - Kihnu kultuuri päev Riigikogus

 

2005

3. jaanuaril  algasid kihnukeelsed uudised Vikerraadios, mis kestavad siiani;

20. märts - Saare päev, Theodor Saare 99.sünniaastapäeva tähistamine;

10. detsember - esimese meie instituudi poolt välja antud raamatu "Naada Juku  - Hülgeküti päevik" esitlus Meremuuseumis Tallinnas;

 

 

 

 

 

 

VARASEMAD UUDISEID

 Kihnu lapsed jäädvustati “kaalendris”.

"Kihnu Uudised" kuulutas välja  sõnavara-võistluse uute kihnukeelsete sõnade leidmiseks. Küsime, kuidas võiksid kõlada kihnu keeles   järgmiste lindude  nimed?

Vares?

Kormoran?

Jaanalind?

Vastuseid ootasime hiljemalt 20.maiks. Kahjuks pidime tõdema, et ilmselt oli ülesanne liiga raske. Kihnu Kielekojas pakuti  "varõsõ" uueks kihnukeelseks nimeks "varas" ning kormoranile sooviti nime "katk", kuid võistluseni asi ei arenenud.

Meie eelmises võistluses küsisime eestikeelseid vasteid järgmistele kihnukeelsetele linnunimedele. Õiged vastused on siin:

idi - pöialpoiss

kiives - kiivitaja

kull - kajakas (väljaarvatud naerukajakas e kihnu keeles kjärr)

rüdi - väikerisla, niidurüdi, ka väiketüll

viires - tiir (väljaarvatud väiketiir ehk kihnu keeles raudviires)

Õiged vastajad olid Andres Murumets Tartust, Anne ja Urmas Noor Tallinnast ning Arne Timm ja Reet Kaldur. Õnnitleme! 

 

 

Hea uudis

Tekst: Aasta keeletegu on Kihnu  “Aabets”  http://www.parnupostimees.ee/?id=237157 "Pärnu Postimees"   15.03.2010 15:04 Silja Joon, kultuuritoimetuse juht Täna andis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Viljandi Paalalinna gümnaasiumis toimunud pidulikul emakeelepäeva üritusel kätte 2009. aasta keeleteo konkursi peaauhinna, mille pälvis kihnlaste “Aabets”. Konkursile esitatud tegude ja tegijate hulgast valis Emakeele Seltsi juhatus hindamiseks kuus kandidaati, nende seast tegi omakorda valiku komisjon, kuhu kuulusid kõik taasiseseisvunud Eesti haridusministrid.80-leheküljeline kaunilt kujundatud raamat toetub legendaarse Kihnu keeletarga Theodor Saare materjalidele, seob Kihnu murdekeele – koos kihnulike ütlustega – sealse olustikuga. Tegemist on lugemisvaraga, mis aitab alal hoida esivanematelt päritud kõnepruuki Kihnus, on aga kindlasti huvitav lugemine mandriinimese, massaka jaoks. Kihnlaste esimese raamatu vapilind pole kukk, vaid kassikakk ehk kassipiäga kanakuell. Kihnu aabetsa ehk Kihnu laste esimese raamatu pildid on kunstnik Uno Roosvaldilt, lood on kirjutanud Külli Laos, Evi Vesik ja Reene Leas, kujundanud Katrin Kaev. Kooliõpiku kokkupanijate arvates, sobib see esimese klassi teise poolde, kui laps mõistab lugeda, või siis teise klassi algusesse. “Olen alati pidanud ajalooliste murrete kui piirkondlike keelte olemasolu Eesti kultuuri rikkuseks,” ütles Lukas. “Need, kes armastavad oma kohalikku keelt ja kultuuri, peavad oluliseks ka isamaalisi väärtusi. Isamaa algabki kodust ja oma koduarmastuses on Kihnu rahvas olnud väga ettevõtlik. See kaalus seekord žürii arvates üles teiste kandidaatide pingutused.”Peaauhinna suurus on 25 000 krooni, millele lisandub raamatupoe kinkekaart väärtusega 10 000 krooni.Aasta keeleteo auhinda anti välja neljandat korda. Sellega tunnustatakse eelmisel aastal eesti keelele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud tegu ning selle tegijat.

Vanemad uudised

Kihnlased tutvustasid riigikogus kadrikombeid www.parnupostimees.ee "Kihnu Virve kaalender" pajatab saare legendist www.parnupostimees.ee Kumus nägi kirevat Kihnu kultuuri www.epl.ee/artikkel/462558 Reporter.ee:Kumu oli täna Kihnu sõprade päralt www.postimees.ee Kihnu lapsed läksid kevadvaheajale aabetsapeoga www.parnupostimees.ee Kassikakk teeb Kihnu lastele tähed selgeks www.parnupostimees.ee Esitlust ootab maailma esimene kihnukeelne aabets www.parnupostimees.ee Kihnu käsitöömeister esitles oma raamatut "Elumõnu" www.parnupostimees.ee Kihnu Virve paber.ekspress.ee/viewdoc/62E8394843F32F0CC22573E0004CB24E Kihnu Roosi kalendripühad www.lambawark.ee/indeks.php

Aadress Kihnu Kultuuri Instituut, Esplanaadi 10, 80010 Pärnu, Eesti.     |     Telefon +372 4430772     |     E-post info@kihnuinstituut.ee