 |
Sihtasutus Kihnu Kultuuri Instituut loodi 2004.aastal. Asutajateks olid Kihnu Vallavalitsus, Johannes Leas ning Mark Soosaar. Täna kuuluvad sihtasutuse nõukogusse akadeemik Karl Pajusalu, käsitöömeister Rosaali Karjam ,pedagoogid Külli Laos ja Evi Tõeväli-Vesik ja Triinu Vohu. Nõukogu esimees on Mark Soosaar ja juhatuse tööd korraldab sihtasutuse tegevjuht Reet Könninge.
Meie eesmärkideks on kihnu kultuuri ja keele mõjujõu tugevdamine; kihnu kultuuri teaduslik uurimine ning kihnu-aineliste trükiste, õppevahendite, raadio- ja teleprogrammide toimetamine. Meie sihiks on ka Kihnu, Manija ja Sorgu saartel ja neid ümbritsevatel laidudel leiduvate looduskoosluste uurimine ja kaitsmine. Vastavalt oma põhikirjale üritab sihtasutus tegeleda ka sotsiaalsete ja demograafiliste teadusuuringutega, mis on suunatud püsiasustuse säilimisele Kihnu saarestikus. Nimetatud eesmärkide elluviimiseks osaleb sihtasutus nii riiklikes kui rahvusvahelistes koostööprojektides, mis aitava kaasa UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud kihnu kultuuri hoidmisele ja arendamisele.
Instituudil on head koostöösuhted Emakeele Seltsiga, Eesti Kirjandusmuuseumiga, Eesti Keele Instituudiga, Tartu Ülikooliga - kõigi asutustega, kus asub peamine kompetents murdekeelte jäädvustamise ning uurimise alal. Koos Kihnu Muuseumi ning Kihnu Kooliga ehitame sildu erinevate põlvkondade vahele. Töötades ühel lainel Eesti Rahvusringhäälinguga, anname Vikerraadio üle-eestilises kavas reede õhtuti ning pühapäeva hommikuti eetrisse kihnukeelseid uudiseid. Omamoodi võistlus käib meil teise kihnu kultuuri toetava sihtasutuse - Kihnu Kultuuriruumiga. Tänu just sellele positiivsele konkurentsile on ilmunud hulgaliselt trükiseid, üks ilusam kui teine.
Kihnu Kultuuri Instituudi tegemisi on toetanud nii Kihnu kui ka Tõstamaa vald. Oleme tänulikud nii tegevustoetuse kui projektitoetuste eest Kultuuriministeeriumi toetuskavale "Kihnu Kultuuriruum".
Sihvakad plaanid on meil Manija saare kultuurisüdamiku arendamisel. Koostöös Manõja Kultuuriseltsi ja Tõstamaa Vallavalitsusega aitasime aastatel 2007-2008 ehitada Vaigu talus asunud külakeskuse ümber kogu talu täitvaks saarekeskuseks, kus nüüd on avatud käsitöötuba, raamatukogu, internetipunkt ja kus hoogsalt kasvab Manija muuseumi kollektsioon. Praegu toimub Manija muuseumiaida tööriistakuuri ehitamine, mille ehitamise tarvis saime toetust piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise meetmest. Manõja Kultuuriselts, asutatud 2007. aasta kevadel, on korraldanud hulgaliselt kogukonda koondavaid üritusi. Hästi populaarseks on saanud Manija päevad, mis toimuvad augusti alguses ja mis kutsuvad kokku nii saarel sündinud kui ka siin elanud inimesi. Seltsi eestvedamisel on saarerahvas sisse seadnud sõprussidemed teiste väikesaartega - Muhuga, Abrukaga,Vilsandiga, Vormsiga.
Instituudi tegevuste ajaloo ja kavandatava tuleviku leiab hea lugeja kodulehekülje vasakul servas olevast nimistust.
ARENGUKAVA 2019 – 2023
Kinnitatud sihtasutuse nõukogus 12.03.2019.a.
1. Ajaloost 1.1 Sihtasutuse loomine ja juhtimine Sihtasutus Kihnu Kultuuri Instituut loodi 2004.aastal. Asutajateks olid Kihnu vallavalitsus, Johannes Leas ning Mark Soosaar. Sihtasutuse nõukogusse kuulusid keeleteadlane Mart Meri, kirjanik Harri Jõgisalu, käsitöömeister Rosaali Karjam, turismitalu pidaja Tiit Pilt, pedagoogid Külli Laos ja Evi Tõeväli-Vesik. Nõukogu esimees oli Mark Soosaar ja juhatuse tööd korraldas juhatajana kuni 2011. aasta märtsini Marju Vesik. 2010. aastal toimunud nõukogu koosolekul vahetusid mõned nõukogu liikmed ning alates 2011.aastast juhtisid sihtasutuse
tegevust uute nõukogu liikmetena keeleteadlane Karl Pajusalu, luuletaja Ilmar Saar, jätkasid Harri Jõgisalu, Rosaali Karjam, Külli Laos ning Evi Tõeväli. Nõukogu esimehena jätkas Mark Soosaar. Instituudi juhatajana töötas alates 8. märtsist 2011.a kuni 01.10.2015 Silvi Murulauk. Sihtasutuse asutajaliige Johannes Leas ning Kihnu valla aukodanik Harri Jõgisalu kustusid nõukogu liikmete hulgast peale lahkumist elavate hulgast vastavalt 2013. ja 2014. aastal. Alates 01.10.2015 töötab sihtasutuse juhatajana Reet Könninge, kes on sihtasutuse juhatuse liige alates 21.01.2017. Silvi Murulauk jätkab juhatuse liikmena ja Kihnu Kielekoja eestvedajana. Sihtasutuse nõukogu liikmed vahetusid 2018. aasta juulis, kui omal soovil lahkus nõukogust Ilmar Saar ja uueks nõukogu liikmeks valiti Triinu Vohu.
1.2 Peamised väljakujunenud tegevused Instituudi peatähelepanu on suunatud kihnu keele säilitamisele ning arendamisele. Alates 2005. aasta 3. jaanuarist toimuvad instituudi korraldusel ja toimetamisel regulaarsed kihnukeelsed raadiosaated Vikerraadios. Kihnu keele õpetamiseks Kihnu koolis on valminud värvi-ise-raamat "Aett, eit ning mia" (I klassile), „Aabets“ (II klassile), õpiku „Kihnlasõ emäkiel“ kaks väljaannet (5-9. klassile). Pärimuste ning ajaloo dokumenteerimise, aga ka koolile kihnukeelse lugemismaterjali valmistamise nimel, on instituut koostanud ja trükkinud mitmeid raamatuid („Elumõnu“, „Hülgeküti päevik“, „Veretöö Läänemerel“, „Kudas kihnlasõd Manõja vallutasid“, „Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni“, „Merilehmäd”, „Kihnu mehe luõgõlend”, "Läänemere hülgerahvas") ning avaldanud igaaastast traditsioonilist teemakalendrit. 2017. aasta jaanuarikuus ilmus koostöös Eesti Keele Instituudi ning Eesti Keele Sihtasutusega trükist „Kihnu sõnaraamat”. Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna ja selle koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks keeleteadlased Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja keeletargad. Kihnu keele süstemaatilise uurimisega tegelenud Reene Leas on koostas kihnu-eesti e-sõnavara, mis on avalikuks kasutamiseks saadaval internetis ning mille täiendamine jätkub kihnu keele muutudes ning arenedes. Instituut asutas 2008. aastal Kihnu Kielekoja, mille koosolekud toimuvad kord kuus ja kus tosinkond parima murdekeelekasutusega kihnlast annavad soovitusi kihnu kõnekeele kasutamiseks ning kihnu kirjakeele
loomiseks. Keelehooldustööd teeb ka mandrikihnlaste regulaarne üläljõstminõ, mis toimub instituudi korraldusel sagedusega üks kord kuus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Alates 2005. aastast korraldab instituut koostöös Kihnu Kooli ja Kihnu Muuseumiga igas märtsikuus Saare Päeva, millega tähistatakse legendaarse kihnu kultuuri uurija Theodor Saare sünniaastapäeva ning emakeelepäeva. Kihnu kultuuri tutvustamiseks väljaspool Kihnu saarestikku on instituut koostöös Uue Kunsti Muuseumiga korraldanud kihnu-ainelisi näitusi ja kultuuripäevi Pärnus, samuti Riigikogus ning välismaal Itaalias (Veneetsia) ning Soomes (Ahvenamaal). Lisaks regulaarüritustele on instituudi korraldusel ellu viidud arvukalt üksikprojekte (seminare, loodus- ja ajalooloenguid jne). Koostöös Manõja Kultuuriseltsi ja Tõstamaa Vallavalitsusega ehitati aastatel 2007-2008 Vaigu talus asunud külakeskus ümber kogu talu täitvaks rahvamajaks, kus nüüd on avatud käsitöötuba, raamatukogu, internetipunkt ja kus hoogsalt kasvab Manõja muuseumi kollektsioon. Manõja Kultuuriselts, asutatud 2007. aasta kevadel, korraldab kogukonda ühendavaid üritusi. Hästi populaarseks on saanud Manõja Päe, mis toimub iga augustikuu esimesel laupäeval ja mis kutsub kokku nii saarel sündinud kui siin elanud inimesi. Seltsi eestvedamisel on saarerahvas sisse seadnud sõprussidemed teiste väikesaartega - Muhumaa, Abruka, Vilsandi ja Vormsiga. 2014. aaastal valmis Manõja Muuseumiaida ehituse 1. etapp, valmis sai majakarp ja see võimaldas korraldada näitusi suveperioodil. 2018. aasta jaanuaris lõppes Muuseumiaida ehituse 2. etapp. Muuseumiaita ehitati välja maaküttesüsteem koos tehnoruumiga, ehitati valmis 2. korruse ekspositsioonisaal, soojustati ehitise välisseinad ja lagi ning paigaldati valgustussüsteem näituste korraldamiseks. Kihnu Kultuuri Instituudi tegemisi on toetanud siseministeeriumi poolt algatatud Kihnu regionaalprogramm, kultuuriministeeriumi programm "Kihnu kultuuriruum", Kultuurkapital ning nii Tõstamaa kui Kihnu vald. Haldusreformi järel on asunud kihnu kultuuri toetama ka Pärnu linn Manõja saare osas.
Instituudil on head koostöösuhted Emakeele Seltsiga, Eesti Kirjandusmuuseumiga, Eesti Keele Instituudiga, Tartu Ülikooliga, Eesti Rahva Muuseumiga, Pärnu Uue Kunsti Muuseumiga - paljude asutustega, kus asub kompetents rahvakultuuri jäädvustamise ning uurimise alal. Omamoodi võistlus käib meil teise kihnu kultuuri
toetava sihtasutuse Kihnu Kultuuriruumiga. Tänu just sellele positiivsele konkurentsile on ilmunud hulgaliselt trükiseid, üks ilusam ja sisukam kui teine.
2. Visioonid aastani 2023 2.1 Üldised eesmärgid Instituudi peamiseks sihiks on ja jääb kihnu keele ja kultuuri elujõu tugevdamine; kihnu kultuuri teaduslik uurimine ning kihnu-aineliste trükiste, õppevahendite, raadio- ja teleprogrammide toimetamine. Samuti peab sihtasutuse nõukogu oluliseks edukalt kooskäivate mitteformaalsete ühenduste (Kielekoda, ülaljõstuminõ, esõnavara toimkond) töö jätkumist. Järgnevatel aastatel on ette nähtud algatada ja toetada ka Kihnu, Manõja ja Sorgu saartel ja neid ümbritsevatel laidudel leiduvate looduskoosluste uurimist ning kaitsmist eesmärgil tagada kihnu kultuuri loodusliku eluruumi säilimine. Liigilise mitmekesisuse taastamiseks nii saartel, laidudel kui meres on tähtis taastada traditsioonilised inimtegevused, mis lähtuvad loodusressursside mõistlikust ning säästlikust kasutamisest. Vastavalt oma põhikirjale üritab sihtasutus tegeleda ka sotsiaalsete ja demograafiliste teadusuuringutega, mis on suunatud püsiasustuse taastamisele ja säilimisele Kihnu saarestikus. Kavas on ka uuringud ning tegevused, mis aitavad koondada kihnu keelt ja kultuuri valdavaid inimesi üle kogu maailma, sest reaalsuseks on muutunud asjaolu, et kihnlasi elab ja töötab mitte üksnes Eesti saartel ning mandril, vaid ka paljudes välisriikides. Kogukonda ühendavate peamiste sidekanalitena on instituudil kavas arendada kodulehekülge internetis, sotsiaalmeediakanaleid, samuti toetada Rahvusringhäälingu raadio- ja telesaadete mahu suurendamist ning kogukonnakesksuste tugevdamist.
Pärast haldusreformi, kui Manõja ja Sorgu saared hakkasid kuuluma Pärnu linna haldusalasse, on avanenud suuremad väljavaated kultuuri- ja loodusväärtuste hoidmiseks nimetatud saartel ja nende lähikonnas asuvatel laidudel. 2018. aastal täiendas sihtasutuse nõukogu instituudi põhikirja mitme uue tegevusvaldkonnaga, neist peamised on turvalisuse ja üldharidue kättesaadavuse parendamine Kihnus ning Manõjas.
Aastateks 2019 - 2020 on kavandatud Manõja Muuseumiaida ehitamise III etapp koostöös Manõja Päästekomandoga (13 vabatahtliku liikmega ühendus, mis kuulub Päästeliitu). Muuseumiga ühe katuse alla kerkib aastaringselt köetav päästekuur, kus hoitakse töökorras tuletõrjetehnikat.
SA Kihnu Kultuuri Instituut jätkab ka osalemist riiklikes ja rahvusvahelistes koostööprojektides, mis aitavad kaasa UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimistusse kantud kihnu kultuuri hoidmisele ja arendamisele. Hoiame ja arendame koostööd teiste pärimuskultuuri piirkondadega, teadusasutustega, kodanikeühendustega, teiste kihnu kultuuri toetavate asutustega.
3. Sihtasutuse tegevuskava 2019 – 2023
Eesmärk Tähtaeg Rahastamise allikas Vastutaja, teostaja Tulemus I Kihnu keele hoidmine ja arendamine 1. Kihnu-eesti elektroonilise sõnavara koostamine, KihnuEesti Sõnaraamatu paranduste tegemine ja ettevalmistus teiseks trükiks 2019-2023, jooksev töö Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium Kihnu Kielekoja koordinaator Kihnu-Eesti Sõnaraamatu parandused on tehtud ja elektroonilisse sõnastikku sisse viidud, jooksev töö kihnu keele sõnavara uuendamisega
2. Kihnu keele ainekavade täiendamine
2019-2023, jooksev töö
Haridus- ja Teadusministeerium; Hasartmängumaksu nõukogu
Kihnu keele õpetajad
Ainekavad vaadatakse kord aastas läbi ning vajadusel neid täiendatakse.
3. Uued valikained Kihnu koolis
2019-2023, jooksev töö
kihnu folkloori ajalugu ning kogumine 2 korda kuus à 45
min, audiovisuaalse keele õpe regulaarsusega 2 korda kuus à 2 x 45 min
3. Kihnu keele õppematerjalide koostamine
2019-2023, jooksev töö
Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja 2019-2021 aastal valmib kihnukeelne looduslooõpik koos juurdekuuluvate töövihikutega
4. Kihnu Kielekoda Aastaringne tegevus, koosolekud kord kuus ja kaks keelealast laiemat üritust aastas
Kihnu Instituudi põhitegevuse vahendid
Kihnu Kielekoja koordinaator
Soovitused kihnu kirjakeele juurutamiseks, ettepanekud kihnu keele õigeks kasutuseks meedias ja trükistes, samuti kohalikus asjaajamises ning viitadel ja siltidel Kihnus ning Manõjas. Kihnu-eesti sõnaraamatu esõnavara täiendamine
5. Kihnu keele suvelaager Kord aastas suvel
Kihnu Instituudi põhitegevuse vahendid, Programmist „Kihnu kultuuriruum“
Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja koostöös Kihnu Kooliga
Laieneb kihnu keele kõnelejate ring, noortel tugevneb soov kõnelda ja kirjutada kihnu keeles.
6. Kihnukeelse õpilasalmanahhi väljaandmine
Kihnu keele õpetaja
Kihnu koolinoortes kodukoha identiteedi tugevdamine, kihnukeelsele omaloomingule motiveerimine.
7. Emakeelepäeva tähistamine
2019-2023, Igal aastal märtsikuus emakeelepäeval nii Kihnus kui Manijal
Kihnu keele õpetajad
Kihnu keelemurde ning teiste eesti keele erikujude ja Läänemere-äärsete keelte vahel valitsevate seoste teadvustamine, kihnu keele ainulaadsuse tugevdamine, üldkultuurilise harituse tõstmine.
8. Täiskavanute täiendõpe
Seminarid, ajurünnakud, ümarlauad kihnu keele ja pärimuskultuuri õpetamiseks
SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu liikmed
Mandrilt kodusaarele tagasipöördunud kihnlased või Kihnu elama asunud mittekihnlased saavad teadlikult õppida kihnu keelt. Laieneb kihnu keele kasutajate ring. Lisaks keelele õpitakse tundma ka Kihnu kultuurilugu.
II Kihnu kultuuri levitamine ja arendamine 1. Kihnukeelsete raadiosaadete toimetamine
2019-2023, Kultuuriministeeriumi programm „Kihnu kultuuriruum“ ja Rahvusringhääling
Raadiosaate toimetaja
Raadiosaated on toimuvad iga esmaspäeva ja reede hommikul ning reede õhtul. Kogub jõudu hea kihnu keele kasutus. Kihnu kogukonna liikmed, kes elavad laiali üle kogu suure maailma, tunnevad end ühise perena.
2. Näituste korraldamine Vähemalt üks kord aastas Kihnus, kaks korda Manijal ning üks kord Pärnus
Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja
Pärimuskultuuri kajastavad näitused toimuvad regulaarselt Pärnus, Kihnus, Manõjal ning parimatest näitustest koostatakse rändnäitused, mis saadetakse ringlema nii Eestis kui välismaal.
3. Erinevate pärimuskultuuri käsitlevate trükiste väljaandmine
2019-2023, jooksev töö
Kultuuriministeeriumi programm „Kihnu Kultuuriruum“, Kultuurkapital, omavahendid
Pärimuskultuuri levitamine Ilmuvad trükised Igal aastal - kalender 2020 - Kihnu pulmad 2021 - Kihnu pered 2022- Kihnu lauljad 2023 - Kihnu noored käsitöömeistrid
4. Kihnukeelsete CD ja DVD-de väljaandmine
2019-2023, jooksev töö
Hasartmängu-maksunõukogu
5. Mandrikihnlaste üläljõstmised Pärnus
Sügis-talvekevadperioodil üks kord kuus
Kihnu Instituudi tegevustoetus Kultuuriministeeriumi toetusprogrammist „Kihnu Kultuuriruum“
Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja
Mandril elavatele kihnlastele on toimuvad kokkusaamised kord kuus Uue Kunsti Muuseumis, kus tehakse näputööd (kudrused, sõrmkindad, kapõtad jne) ja kihnukeelses vestlusringis meenutatakse möödunud
aegu, lauldakse, tantsitakse. Igal ülaljõstmisõl on oma teema, mis käsitleb pärimuskultuuri erinevaid tahke.
6. Kodulehekülje toimetamine
Pidev Kihnu Instituudi tegevustoetus
Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja
2020 - 2023.a. - kodulehekülge on võimalik lugeda kihnu, eesti, soome ja inglise keeles
7. Saare Päev ehk Theodor Saare sünniaastapäeva tähistamine
Igal aastal märtsikuus
Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja
Kihnu identiteedi tugevdamine. Igal Saarõ Pääväl on oma kindel teema, mis parajasti on parajalt päevakajaline ning samas omab igavikulist tähendust
III Uute arendusprojektide elluviimine 1. Muuseumi rajamine Manija saarele
2019-2023 Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu
III etapp 2019 - Manija Muuseumiaida 1.korruse põranda viimistlus, pääste- vahendite hoidmiseks mõeldud päästekuuri ehitus 2019-2020
2. Kihnu saarestiku laidudel ning Sorgu saarel liigilise mitmekesisuse
2019-2023 Siseministeeriumi toetusprogramm Väikesaarte elukeskkonna
Kalurikoio ehitamine Sangelaiule ning suvise laiuvahi töö korraldamine
taastamine
2019-2023
parendamiseks Sama rahastamisallikas
Tulem aastaks 2023 Laidudel ja Sorgus hakkab taastuma linnustiku ning taimestiku liigiline mitmekesisus
4. Linnutorni projekteerimine Manija saarekeskuse juurde
2019-2023 Pärnu linn, KIK 2023. aastal valmib linnutorn – saart hakkavad külastama loodushuvilised turistid
5. Kihnu Kultuuri Instituudi juhtimisstruktuuri muutmine
2019-2023 Programm „Kihnu kultuuriruum“
Järgmise kolme aasta jooksul SA 50% ulatuses isemajandav
IV Teadusuuringute läbiviimine
1. Teadusuuringud Kihnu murdekeele ja kohanimede ajaloolise kujunemise selgitamiseks ning Kihnu keelelise eripära säilitamise tagamiseks
2019-2023
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja Eesti Keele Instituut
2019-2023 kihnu keele häälduse ja grammatika ühisuuringud
2019-2023 kihnu sõnavara ja kohanimede uuring
V Koostöö arendamine teiste pärimuskultuuri piirkondadega,
teadusasutustega, kodanikeühendusteg a, teiste kihnu kultuuri toetavate sihtasutuste ja mittetulundusühingut ega 1. Laste õppelaagrite korraldamine koostöös Tõstamaa Keskkooli ja Manõja turismitaluga
2019-2023 Programm "Kihnu kultuuriruum", Kultuurkapital, Pärnu linn
Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja, Manõja Kultuuriselts, Kihnu Haridusselts
2019 - maalilaager ja noorte ehituslaager "Maja puu otsa!" 2020 - kosslalaager 2021 - kalalaager 2022 - heinalaager 2023 - saarelise elulaadi laager
2. Konverentside, ümarlaudade, teaduspäevade korraldamine
2019-2023 Osalevad vastava valdkonna spetsiaistid ja eriteadlased
Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja ja nõukogu liikmed
2019 - arhitektuur 2020 - linnuriik 2021 - kalastik 2022 - taimestik 2023- demograafia
3. Pärnumaa rannikul asuvate omavalitsuste ja LEADER gruppide
Pidev Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja
Kihnu pärimuskultuuri arendamine
arengustrateegiate koostamises osalemine 4. Koostöö Kihnu kooli, Kihnu ja Manija muuseumi, sihtasutusega Kihnu Kultuuriruum ning Kihnu saarestikus tegutsevate kultuurialaste MTÜdega.
Pidev Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Manija rahvamaja juhataja
Kihnu pärimuskultuuri arendamine
POMMUUDIS: Meie instituudi väljaanne AABETS võitis esmaspäeval 2009. aasta keeleteo auhinna. Samal päeval saatis instituut murekirja peaministrile. Loe lähemalt alajaotusest "Pressiteated"
Kihnu ja Manija on koduks unikaalsele kihnu põliskultuurile, mis elab siin Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui kuussada aastat. Kihnu meeste tööpõld asub merel, naiste õlgadel on kõik tööd saarel. Kihnlased kõnelevad laulvat eesti keele murrakut, mida nad ise nimetavad uhkelt kihnu keeleks.
Kihnu saare pooltuhat ja Manija saare poolsada elanikku on tänulikud UNESCO-le, kes tunnustas nende esivanemate pärimuskultuuri ja võttis selle inimkonna vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Suur tunnustus kohustab kihnlasi eriti hoolikalt hoidma muistseid kombeid, millest eredamad on kolm päeva kestvad pulmad. Aga ka paljud teised traditsioonid ning rituaalid, mida järgitakse nii jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval kui muudelgi kalendripühadel. Kihnu kultuuriloo säravaimad tuletornid olid kindlasti metskapten Kihnu Jõnn (ristinimega Enn Uuetoa, 1848-1913), kes juhtis suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita, aga ka maalikunstnik Karjamaa Jaan (Jaan Oad, 1899-1984), kelle naivistlikelt lõuenditelt vaatab vastu Kihnu sajanditepikkune ajalugu.
Tänastest kihnlastest on kõige kuulsam Järsumäe Virve (Virve Köster), kelle laululooming on armastatud üle kogu Eesti. Tema pereansamblis teevad kaasa lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed. Neli põlvkonda rõõmsaid muusikuid, kes laulavad merest ja armastusest! Laste ja loomade, põldude ning heinamaade harimise kõrval on kihnu naistel jäänud aega ka käsitööks. Eriti meisterlikud on Ärmä Roosi (Rosaali Karjami) kootud villased sukad, kindad, troid, seelikud, vööd, tekid ning tikitud tanud, pluusid. Roosi kinda- ja vöökirjades on peidus sõnumid esiemadelt, mida andekas naine edastab järgmistele põlvkondadele. Kihnu saarekultuur on suutnud vastu seista kaasaegse meedia ja globaliseerumise survele tänu oma sisemisele solidaarsusele. Kihnu kultuuri kaitseb põhimõte, et igaüks peab andma endast parima esivanemate pärandi edasikestmiseks.
* 1386 – Kihnu (Kyne) esmamainimine kirjasõnas
* 1560 – Manija (Holm Maune) kirjalik esmanimetamine
* 1933 – Manija asustamine kihnlastega
* 2003 – Kihnu kultuuriruumi (saarestiku loodus, traditsiooniline elulaad, rahvakunst) tunnustamine UNESCO poolt.
|
|
