Eesti
 
English
 
Suomi
Kihnu Kultuuri Instituut
UUDISED
INSTITUUT
TÖÖTAJAD
KONTAKTINFO
MANÕJA KULTUURISELTS



KIHNU KULTUURI INSTITUUDI ARENGUKAVA

SA KIHNU KULTUURI INSTITUUT ARENGUKAVA 2019 – 2023 Kinnitatud sihtasutuse nõukogus 12.03.2019.a. 1. Ajaloost 1.1 Sihtasutuse loomine ja juhtimine Sihtasutus Kihnu Kultuuri Instituut loodi 2004.aastal. Asutajateks olid Kihnu vallavalitsus, Johannes Leas ning Mark Soosaar. Sihtasutuse nõukogusse kuulusid keeleteadlane Mart Meri, kirjanik Harri Jõgisalu, käsitöömeister Rosaali Karjam, turismitalu pidaja Tiit Pilt, pedagoogid Külli Laos ja Evi Tõeväli-Vesik. Nõukogu esimees oli Mark Soosaar ja juhatuse tööd korraldas juhatajana kuni 2011. aasta märtsini Marju Vesik. 2010. aastal toimunud nõukogu koosolekul vahetusid mõned nõukogu liikmed ning alates 2011.aastast juhtisid sihtasutuse tegevust uute nõukogu liikmetena keeleteadlane Karl Pajusalu, luuletaja Ilmar Saar, jätkasid Harri Jõgisalu, Rosaali Karjam, Külli Laos ning Evi Tõeväli. Nõukogu esimehena jätkas Mark Soosaar. Instituudi juhatajana töötas alates 8. märtsist 2011.a kuni 01.10.2015 Silvi Murulauk. Sihtasutuse asutajaliige Johannes Leas ning Kihnu valla aukodanik Harri Jõgisalu kustusid nõukogu liikmete hulgast peale lahkumist elavate hulgast vastavalt 2013. ja 2014. aastal. Alates 01.10.2015 töötab sihtasutuse juhatajana Reet Könninge, kes on sihtasutuse juhatuse liige alates 21.01.2017. Silvi Murulauk jätkab juhatuse liikmena ja Kihnu Kielekoja eestvedajana. Sihtasutuse nõukogu liikmed vahetusid 2018. aasta juulis, kui omal soovil lahkus nõukogust Ilmar Saar ja uueks nõukogu liikmeks valiti Triinu Vohu. 1.2 Peamised väljakujunenud tegevused Instituudi peatähelepanu on suunatud kihnu keele säilitamisele ning arendamisele. Alates 2005.aasta 3. jaanuarist toimuvad instituudi korraldusel ja toimetamisel regulaarsed kihnukeelsed raadiosaated Vikerraadios. Kihnu keele õpetamiseks Kihnu koolis on valminud värvi-ise-raamat "Aett, eit ning mia" (I klassile), „Aabets“ (II klassile), õpiku „Kihnlasõ emäkiel“ kaks väljaannet (5-9. klassile). Pärimuste ning ajaloo dokumenteerimise, aga ka koolile kihnukeelse lugemismaterjali valmistamise nimel on instituut koostanud ja trükkinud mitmeid raamatuid („Elumõnu“, „Hülgeküti päevik“, „Veretöö Läänemerel“, „Kudas kihnlasõd Manõja vallutasid“, „Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni“, „Merilehmäd”, „Kihnu mehe luõgõlend”, "Läänemere hülgerahvas") ning avaldanud iga-aastast traditsioonilist teemakalendrit. 2017 aasta jaanuarikuus ilmus koostöös Eesti Keele Instituudi ning Eesti Keele Sihtasutusega trükist „Kihnu sõnaraamat”. Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna ja selle koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks keeleteadlased Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja keeletargad. Kihnu keele süstemaatilise uurimisega tegelenud Reene Leas on koostas kihnu-eesti e-sõnavara, mis on avalikuks kasutamiseks saadaval internetis ning mille täiendamine jätkub kihnu keele muutudes nung arenedes. Instituut asutas 2008. aastal Kihnu Kielekoja, mille koosolekud toimuvad kord kuus ja kus tosinkond parima murdekeelekasutusega kihnlast annavad soovitusi kihnu kõnekeele kasutamiseks ning kihnu kirjakeele loomiseks. Keelehooldustööd teeb ka mandrikihnlaste regulaarne üläljõstminõ, mis toimub instituudi korraldusel sagedusega üks kord kuus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Alates 2005. aastast korraldab instituut koostöös Kihnu Kooli ja Kihnu Muuseumiga igas märtsikuus Saare Päeva, millega tähistatakse legendaarse kihnu kultuuri uurija Theodor Saare sünniaastapäeva ning emakeelepäeva. Kihnu kultuuri tutvustamiseks väljaspool Kihnu saarestikku on instituut koostöös Uue Kunsti Muuseumiga korraldanud kihnu-ainelisi näitusi ja kultuuripäevi Pärnus, samuti Riigikogus ning välismaal Itaalias (Veneetsia) ning Soomes (Ahvenamaal). Lisaks regulaarüritustele on instituudi korraldusel ellu viidud arvukalt üksikprojekte (seminare, loodus- ja ajalooloenguid jne) Koostöös Manõja Kultuuriseltsi ja Tõstamaa Vallavalitsusega ehitati aastatel 2007-2008 Vaigu talus asunud külakeskus ümber kogu talu täitvaks rahvamajaks, kus nüüdon avatud käsitöötuba, raamatukogu, internetipunkt ja kus hoogsalt kasvab Manõja muuseumi kollektsioon. Manõja Kultuuriselts, asutatud 2007. aasta kevadel, korraldab kogukonda ühendavaid üritusi. Hästi populaarseks on saanud Manõja Päe, mis toimub iga augustikuu esimesel laupäeval ja mis kutsub kokku nii saarel sündinud kui siin elanud inimesi. Seltsi eestvedamisel on saarerahvas sisse seadnud sõprussidemed teiste väikesaartega - Muhumaa, Abruka, Vilsandi ja Vormsiga. 2014. aaastal valmis Manõja Muuseumiaida ehituse 1. etapp, valmis sai majakarp ja see võimaldas korraldada näitusi suveperioodil. 2018. aasta jaanuaris lõppes Muuseumiaida ehituse 2. etapp. Muuseumiaita ehitati välja maaküttesüsteem koos tehnoruumiga, ehitati valmis 2. korruse ekspositsioonisaal, soojustati ehitise välisseinad ja lagi ning paigaldati valgustussüsteem näituste korraldamiseks. Kihnu Kultuuri Instituudi tegemisi on toetanud siseministeeriumi poolt algatatud Kihnu regionaalprogramm, kultuuriministeeriumi programm "Kihnu kultuuriruum", Kultuurkapital ning nii Tõstamaa kui Kihnu vald. Haldusreformi järeöl on asunud kihnu kultuuri toetama ka Pärnu linn Manõja saare osas. Instituudil on head koostöösuhted Emakeele Seltsiga, Eesti Kirjandusmuuseumiga, Eesti Keele Instituudiga, Tartu Ülikooliga, Eesti Rahva Muuseumiga, Pärnu Uue Kunsti Muuseumiga - paljude asutustega, kus asub kompetents rahvakultuuri jäädvustamise ning uurimise alal. Omamoodi võistlus käib meil teise kihnu kultuuri toetava sihtasutuse Kihnu Kultuuriruumiga. Tänu just sellele positiivsele konkurentsile on ilmunud hulgaliselt trükiseid, üks ilusam ja sisukam kui teine. 2. Visioonid aastani 2023 2.1 Üldised eesmärgid Instituudi peamiseks sihiks on ja jääb kihnu keele ja kultuuri elujõu tugevdamine; kihnu kultuuri teaduslik uurimine ning kihnu-aineliste trükiste, õppevahendite, raadio- ja teleprogrammide toimetamine. Samuti peab sihtasutuse nõukogu oluliseks edukalt kooskäivate mitteformaalsete ühenduste (Kielekoda, ülalistumine, e-sõnavara toimkond) töö jätkumist. Järgnevatel aastatel on ette nähtud algatada ja toetada ka Kihnu, Manõja ja Sorgu saartel ja neid ümbritsevatel laidudel leiduvate looduskoosluste uurimist ning kaitsmist eesmärgil tagada kihnu kultuuri loodusliku eluruumi säilimine. Liigilise mitmekesisuse taastamiseks nii saartel, laidudel kui meres on tähtis taastada traditsioonilised inimtegevused, mis lähtuvad loodusressursside mõistlikust ning säästlikust kasutamisest. Vastavalt oma põhikirjale üritab sihtasutus tegeleda ka sotsiaalsete ja demograafiliste teadusuuringutega, mis on suunatud püsiasustuse taastamisele ja säilimisele Kihnu saarestikus. Kavas on ka uuringud ning tegevused, mis aitavad koondada kihnu keelt ja kultuuri valdavaid inimesi üle kogu maailma, sest reaalsuseks on muutunud asjaolu, et kihnlasi elab ja töötab mitte üksnes Eesti saartel ning mandril, vaid ka paljudes välisriikides. Kogukonda ühendavate peamiste sidekanalitena on instituudil kavas arendadaLisaks regulaarüritustele on instituudi korraldusel ellu viidud arvukalt üksikprojekte (seminare, loodus- ja ajalooloenguid jne) Koostöös Manõja Kultuuriseltsi ja Tõstamaa Vallavalitsusega ehitati aastatel 2007-2008 Vaigu talus asunud külakeskus ümber kogu talu täitvaks rahvamajaks, kus nüüd on avatud käsitöötuba, raamatukogu, internetipunkt ja kus hoogsalt kasvab Manõja muuseumi kollektsioon. Manõja Kultuuriselts, asutatud 2007. aasta kevadel, korraldab kogukonda ühendavaid üritusi. Hästi populaarseks on saanud Manõja Päe, mis toimub iga augustikuu esimesel laupäeval ja mis kutsub kokku nii saarel sündinud kui siin elanud inimesi. Seltsi eestvedamisel on saarerahvas sisse seadnud sõprussidemed teiste väikesaartega - Muhumaa, Abruka, Vilsandi ja Vormsiga. 2014. aaastal valmis Manõja Muuseumiaida ehituse 1. etapp, valmis sai majakarp ja see võimaldas korraldada näitusi suveperioodil. 2018. aasta jaanuaris lõppes Muuseumiaida ehituse 2. etapp. Muuseumiaita ehitati välja maaküttesüsteem koos tehnoruumiga, ehitati valmis 2. korruse ekspositsioonisaal, soojustati ehitis kodulehekülge internetis, samuti toetada Rahvusringhäälingu raadio- ja telesaadete mahu suurendamist ning kogukonnakesksuste tugevdamist. Pärast haldusreformi, kui Manõja ja Sorgu saared hakkasid kuuluma Pärnu linna hakdusalasse, on avanenud suuremad väljavaated kultuuri- ja loodusväärtuste hoidmiseks nimetatud saartel ja nende lähikonnas asuvatel laidudel. 2018. aastal täiendas sihtasutuse nõukogu instituudi põhikirja mitme uue tegevusvaldkonnaga, neist peamised on turvalisuse ja üldharidue kättesaadavuse parendamine Kihnus ning Manõjas. Aastateks 2019 - 2020 on kavandatud Manõja Muuseumiaida ehitamise III etapp koostöös Manõja Päästekomndoga (13 vabatahtliku liikmega ühendus, mis kuulub Päästeliitu). Muuseumiga ühe katuse alla kerkib aastaringselt kõetav päästekuur, kus hoitakse töökprras tuletõrjetehnikat. SA Kihnu Kultuuri Instituut jätkab ka osalemist riiklikes ja rahvusvahelistes koostööprojektides, mis aitavad kaasa UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimostusse kantud kihnu kultuuri hoidmisele ja arendamisele. Koostöö arendamine teiste pärimuskultuuri piirkondadega, teadusasutustega, kodanikeühendustega, teiste kihnu kultuuri toetavate asutustega 3. Sihtasutuse tegevuskava 2019 – 2023 Eesmärk Tähtaeg Rahastamise allikas Vastutaja, teostaja Tulemus I Kihnu keele hoidmine ja arendamine 1. Kihnu-eesti elektroonilise sõnavara koostamine, Kihnu-Eesti Sõnaraamatu paranduste tegemine ja ettevalmistus teiseks trükiks 2019-2023, jooksev töö Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium Kihnu Kielekoja koordinaator Kihnu-Eesti Sõnaraamatu parandused on tehtud ja elektroonilisse sõnastikku sisse viidud, jooksev töö kihnu keele sõnavara uuendamisega 2. Kihnu keele ainekavade täiendamine 2019-2023, jooksev töö Haridus- ja Teadusministeerium; Hasartmängumaksu nõukogu Kihnu keele õpetajad Ainekavad vaadatakse kord aastas läbi ning vajadusel neid täiendatakse. 3. Uued valikained Kihnu koolis 2019-2023, jooksev töö kihnu folkloori ajalugu ning kogumine 2 korda kuus à 45 min Alates 2011/12 õppeaastast audiovisuaalse keele õpe regulaarsusega 2 korda kuus à 2 x 45 min 3. Kihnu keele õppematerjalide koostamine 2019-2023, jooksev töö Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja 2019-2021 aastal valmib kihnukeelne looduslooõpik koos juurdekuuluvate töövihikutega 4. Kihnu Kielekoda Aastaringne tegevus, koosolekud kord kuus ja kaks keelealast laiemat üritust aastas Kihnu Instituudi põhitegevuse vahendid Kihnu Kielekoja koordinaator Soovitused kihnu kirjakeele juurutamiseks, ettepanekud kihnu keele õigeks kasutuseks meedias ja trükistes, samuti kohalikus asjaajamises ning viitadel ja siltidel Kihnus ning Manõjas. Kihnu-eesti sõnaraamatu e-sõnavara täiendamine 5. Kihnu keele suvelaager Kord aastas suvel Kihnu Instituudi põhitegevuse vahendid, Programmist „Kihnu kultuuriruum“ Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja koostöös Kihnu Kooliga Laieneb kihnu keele kõnelejate ring, noortel tugevneb soov kõnelda ja kirjutada kihnu keeles. 6. Kihnukeelse õpilasalmanahhi väljaandmine Kihnu keele õpetaja Kihnu koolinoortes kodukoha identiteedi tugevdamine, kihnukeelsele omaloomingule motiveerimine. 7. Emakeelepäeva tähistamine 2019-2023, Igal aastal märtsikuus emakeelepäeval nii Kihnus kui Manijal Kihnu keele õpetajad Kihnu keelemurde ning teiste eesti keele erikujude ja Läänemere-äärsete keelte vahel valitsevate seoste teadvustamine, kihnu keele ainulaadsuse tugevdamine, üldkultuurilise harituse tõstmine. 8. Täiskavanute täiendõpe Seminarid, ajurünnakud, ümarlauad kihnu keele ja pärimuskultuuri õpetamiseks SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu liikmed Mandrilt kodusaarele tagasipöördunud kihnlased või Kihnu elama asunud mittekihnlased saavad teadlikult õppida kihnu keelt. Laieneb kihnu keele kasutajate ring. Lisaks keelele õpitakse tundma ka Kihnu kultuurilugu. II Kihnu kultuuri levitamine ja arendamine 1. Kihnukeelsete raadiosaadete toimetamine 2019-2023, Kultuuriministeeriumi programm „Kihnu kultuuriruum“ ja Rahvusringhääling Raadiosaate toimetaja Raadiosaated on toimuvad iga esmaspäeva ja reede hommikul ning reede õhtul. Kogub jõudu hea kihnu keele kasutus. Kihnu kogukonna liikmed, kes elavad laiali üle kogu suure maailma, tunnevad end ühise perena. 2. Näituste korraldamine Vähemalt üks kord aastas Kihnus, kaks korda Manijal ning üks kord Pärnus Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Pärimuskultuuri kajastavad näitused toimuvad regulaarselt Pärnus, Kihnus, Manijal ning parimatest näitustest koostatakse rändnäitused, mis saadetakse ringlema nii Eestis kui välismaal. 3. Erinevate pärimuskultuuri käsitlevate trükiste väljaandmine 2019-2023, jooksev töö Kultuuriministeeriumi programm „Kihnu Kultuuriruum“, Kultuurkapital, omavahendid Pärimuskultuuri levitamine Ilmuvad trükised Igal aastal - kalender 2020 - Kihnu pulmad 2021 - Kihnu pered 2022- Kihnu lauljad 2023 - Kihnu noored käsitöömeistrid 4. Kihnukeelsete CD ja DVD-de väljaandmine 2019-2023, jooksev töö Hasartmängu-maksu-nõukogu 5. Mandrikihnlaste üläljõstmised Pärnus Sügis-talve-kevadperioodil üks kord kuus Kihnu Instituudi tegevustoetus Kultuuriministeeriumi toetusprogrammist „Kihnu Kultuuriruum“ Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Mandril elavatele kihnlastele on toimuvad kokkusaamised kord kuus Uue Kunsti Muuseumis, kus õpitakse tegema (kudrused, sõrmkindad, sukad jne) ja tehakse näputööd, meenutatakse möödunud aegu, lauldakse ja tantsitakse. Igal ülalistumisel on oma teema, mis käsitleb pärimuskultuuri erinevaid tahke. 6. Kodulehekülje toimetamine Pidev Kihnu Instituudi tegevustoetus Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja 2020 - 2023.a. - kodulehekülge on võimalik lugeda kihnu, eesti, soome ja inglise keeles 7. Saare Päev ehk Theodor Saare sünniaastapäeva tähistamine Igal aastal märtsikuus Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Kihnu identiteedi tugevdamine. Igal Saare Päeval on oma kindel teema, mis parajasti on parajalt päevakajaline ning samas omab igavikulist tähendust III Uute arendusprojektide elluviimine 1. Muuseumi rajamine Manija saarele 2019-2023 Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu III etapp 2019 -Manija Muuseumiaida 1.korruse põranda viimistlus, muuseumiaida külge on projekteeritud päästevahendite hoidmiseks päästekuur. 2019-2020 päästekuuri ehitus 2. Kihnu saarestiku laidudel ning Sorgu saarel liigilise mitmekesisuse taastamine 2019-2023 2019-2023 Siseministeeriumi toetusprogramm Väikesaarte elukeskkonna parendamiseks Sama rahastamisallikas Kalurikoio ehitamine Sangelaiule ning suvise laiuvahi töö korraldamine Tulem aastaks 2023 Laidudel ja Sorgus hakkab taastuma linnustiku ning taimestiku liigiline mitmekesisus 4. Linnutorni projekteerimine Manija saarekeskuse juurde 2019-2023 Pärnu linn, KIK 2023. aastal valmib linnutorn – saart hakkavad külastama loodushuvilised turistid 5. Kihnu Kultuuri Instituudi juhtimisstruktuuri muutmine 2019-2023 Programm „Kihnu kultuuriruum“ Järgmise kolme aasta jooksul SA 50% ulatuses isemajandav IV Teadusuuringute läbiviimine 1. Teadusuuringud Kihnu murdekeele ja kohanimede ajaloolise kujunemise selgitamiseks ning Kihnu keelelise eripära säilitamise tagamiseks 2019-2023 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja Eesti Keele Instituut 2019-2023 kihnu keele häälduse ja grammatika ühisuuringud 2019-2023 kihnu sõnavara ja kohanimede uuring, V Koostöö arendamine teiste pärimuskultuuri piirkondadega, teadusasutustega, kodanikeühendustega, teiste kihnu kultuuri toetavate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega 1. Laste õppelaagrite korraldamine koostöös Tõstamaa Keskkooli ja Manõja turismitaluga 2019-2023  Programm "Kihnu kultuuriruum", Kultuurkapital, Pärnu linn Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja, Manõja Kultuuriselts, Kihnu Haridusselts 2019 - maalilaager ja noorte ehituslaager "Maja puu otsa!" 2020 - kosslalaager 2021 - kalalaager 2022 - heinalaager 2023 - saarelise elulaadi laager 2. Konverentside, ümarlaudade, teaduspäevade korraldamine 2019-2023  Osalevad vastava valdkonna spetsiaistid ja eriteadlased Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja ja nõukogu liikmed 2019 - arhitektuur 2020 - linnuriik 2021 - kalastik 2022 - taimestik 2023- demograafia 3. Pärnumaa rannikul asuvate omavalitsuste ja LEADER gruppide arengustrateegiate koostamises osalemine Pidev Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Kihnu pärimuskultuuri arendamine 4. Koostöö Kihnu kooli, Kihnu ja Manija muuseumi, sihtasutusega Kihnu Kultuuriruum ning Kihnu saarestikus tegutsevate kultuurialaste MTÜ-dega. Pidev Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Manija rahvamaja juhataja Kihnu pärimuskultuuri arendamine

Tere tulemast Kihnu ja Manija saartele!

POMMUUDIS:  Meie instituudi väljaanne AABETS võitis esmaspäeval 2009. aasta keeleteo auhinna.  Samal päeval saatis instituut murekirja peaministrile. Loe lähemalt alajaotusest "Pressiteated" Kihnu ja Manija on koduks unikaalsele kihnu põliskultuurile, mis elab siin Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui kuussada aastat. Kihnu meeste tööpõld asub merel, naiste õlgadel on kõik tööd saarel. Kihnlased kõnelevad laulvat eesti keele murrakut, mida nad ise nimetavad uhkelt kihnu keeleks.

Kihnu saare pooltuhat ja Manija saare poolsada elanikku on tänulikud UNESCO-le, kes tunnustas nende esivanemate pärimuskultuuri ja võttis selle inimkonna vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Suur tunnustus kohustab kihnlasi eriti hoolikalt hoidma muistseid kombeid, millest eredamad on kolm päeva kestvad pulmad. Aga ka paljud teised traditsioonid ning rituaalid, mida järgitakse nii jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval kui muudelgi kalendripühadel. Kihnu kultuuriloo säravaimad tuletornid olid kindlasti metskapten Kihnu Jõnn (ristinimega Enn Uuetoa, 1848-1913), kes juhtis suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita, aga ka maalikunstnik Karjamaa Jaan (Jaan Oad, 1899-1984), kelle naivistlikelt lõuenditelt vaatab vastu Kihnu sajanditepikkune ajalugu.

Tänastest kihnlastest on kõige kuulsam Järsumäe Virve (Virve Köster), kelle laululooming on armastatud üle kogu Eesti. Tema pereansamblis teevad kaasa lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed. Neli põlvkonda rõõmsaid muusikuid, kes laulavad merest ja armastusest! Laste ja loomade, põldude ning heinamaade harimise kõrval on kihnu naistel jäänud aega ka käsitööks. Eriti meisterlikud on Ärmä Roosi (Rosaali Karjami) kootud villased sukad, kindad, troid, seelikud, vööd, tekid ning tikitud tanud, pluusid. Roosi kinda- ja vöökirjades on peidus sõnumid esiemadelt, mida andekas naine edastab järgmistele põlvkondadele. Kihnu saarekultuur on suutnud vastu seista kaasaegse meedia ja globaliseerumise survele tänu oma sisemisele solidaarsusele. Kihnu kultuuri kaitseb põhimõte, et igaüks peab andma endast parima esivanemate pärandi edasikestmiseks.

    * 1386 – Kihnu (Kyne) esmamainimine kirjasõnas
    * 1560 – Manija (Holm Maune) kirjalik esmanimetamine
    * 1933 – Manija asustamine kihnlastega
    * 2003 – Kihnu kultuuriruumi (saarestiku loodus, traditsiooniline elulaad, rahvakunst) tunnustamine UNESCO poolt.

Aadress Kihnu Kultuuri Instituut, Esplanaadi 10, 80010 Pärnu, Eesti.     |     Telefon +372 4430772     |     E-post info@kihnuinstituut.ee