 |
POMMUUDIS: Meie instituudi väljaanne AABETS võitis esmaspäeval 2009. aasta keeleteo auhinna. Samal päeval saatis instituut murekirja peaministrile. Loe lähemalt alajaotusest "Pressiteated"
Kihnu ja Manija on koduks unikaalsele kihnu põliskultuurile, mis elab siin Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui kuussada aastat. Kihnu meeste tööpõld asub merel, naiste õlgadel on kõik tööd saarel. Kihnlased kõnelevad laulvat eesti keele murrakut, mida nad ise nimetavad uhkelt kihnu keeleks.
Kihnu saare pooltuhat ja Manija saare poolsada elanikku on tänulikud UNESCO-le, kes tunnustas nende esivanemate pärimuskultuuri ja võttis selle inimkonna vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Suur tunnustus kohustab kihnlasi eriti hoolikalt hoidma muistseid kombeid, millest eredamad on kolm päeva kestvad pulmad. Aga ka paljud teised traditsioonid ning rituaalid, mida järgitakse nii jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval kui muudelgi kalendripühadel. Kihnu kultuuriloo säravaimad tuletornid olid kindlasti metskapten Kihnu Jõnn (ristinimega Enn Uuetoa, 1848-1913), kes juhtis suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita, aga ka maalikunstnik Karjamaa Jaan (Jaan Oad, 1899-1984), kelle naivistlikelt lõuenditelt vaatab vastu Kihnu sajanditepikkune ajalugu.
Tänastest kihnlastest on kõige kuulsam Järsumäe Virve (Virve Köster), kelle laululooming on armastatud üle kogu Eesti. Tema pereansamblis teevad kaasa lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed. Neli põlvkonda rõõmsaid muusikuid, kes laulavad merest ja armastusest! Laste ja loomade, põldude ning heinamaade harimise kõrval on kihnu naistel jäänud aega ka käsitööks. Eriti meisterlikud on Ärmä Roosi (Rosaali Karjami) kootud villased sukad, kindad, troid, seelikud, vööd, tekid ning tikitud tanud, pluusid. Roosi kinda- ja vöökirjades on peidus sõnumid esiemadelt, mida andekas naine edastab järgmistele põlvkondadele. Kihnu saarekultuur on suutnud vastu seista kaasaegse meedia ja globaliseerumise survele tänu oma sisemisele solidaarsusele. Kihnu kultuuri kaitseb põhimõte, et igaüks peab andma endast parima esivanemate pärandi edasikestmiseks.
* 1386 – Kihnu (Kyne) esmamainimine kirjasõnas
* 1560 – Manija (Holm Maune) kirjalik esmanimetamine
* 1933 – Manija asustamine kihnlastega
* 2003 – Kihnu kultuuriruumi (saarestiku loodus, traditsiooniline elulaad, rahvakunst) tunnustamine UNESCO poolt.
|
|
