Eesti
 
English
 
Suomi
Kihnu Kultuuri Instituut
UUDISED
INSTITUUT
TÖÖTAJAD
KONTAKTINFO
MANÕJA KULTUURISELTS



KIHNU KULTUURI INSTITUUDI ARENGUKAVA

SA KIHNU KULTUURI INSTITUUT ARENGUKAVA 2011 – 2016 Kinnitatud sihtasutuse nõukogus 25. aprillil 2011.a. 1. Ajaloost 1.1 Sihtasutuse loomine ja juhtimine Sihtasutus Kihnu Kultuuri Instituut loodi 2004.aastal. Asutajateks olid Kihnu vallavalitsus, Johannes Leas ning Mark Soosaar. Sihtasutuse nõukogusse kuulusid keeleteadlane Mart Meri, kirjanik Harri Jõgisalu, käsitöömeister Rosaali Karjam, turismitalu pidaja Tiit Pilt, pedagoogid Külli Laos ja Evi Tõeväli-Vesik. Nõukogu esimees oli Mark Soosaar ja juhatuse tööd korraldas juhatajana kuni 2011. aasta märtsini Marju Vesik. 2010. aastal toimunud nõukogu koosolekul vahetusid mõned nõukogu liikmed ning alates 2011.aastast juhivad sihtasutuse tegevust uute nõukogu liikmetena keeleteadlane Karl Pajusalu, luuletaja Ilmar Saar, jätkavad Harri Jõgisalu, Rosaali Karjam, Külli Laos ning Evi Tõeväli. Nõukogu esimehena jätkab Mark Soosaar. Instituudi juhatajana töötab alates 8. märtsist 2011.a Silvi Murulauk. 1.2 Peamised väljakujunenud tegevused Instituudi peatähelepanu on suunatud kihnu keele säilitamisele ning arendamisele. Alates 2005.aasta 3.jaanuarist toimuvad instituudi korraldusel ja toimetamisel regulaarsed kihnukeelsed raadiosaated Vikerraadios. Kihnu keele õpetamiseks koolis on valminud „Aabets“ (II klassile), õpiku „Kihnlasõ emäkiel“ kolm jagu (5-6. klassile, 7. klassile, 8-9. klassile). Pärimuste ning ajaloo dokumenteerimise, aga ka koolile kihnukeelse lugemismaterjali valmistamise nimel on instituut koostanud ja trükkinud mitmeid raamatuid („Elumõnu“, „Hülgeküti päevik“, „Veretöö Läänemerel“, „Kudas kihnlasõd Manõja vallutasid“, „Kihnu Jõnnust Kihnu Virveni“) ning avaldanud iga-aastast traditsioonilist teemakalendrit. Kihnu keele süstemaatilise uurimisega tegelev Reene Leas on koostanud kihnu-eesti e-sõnavara, mis on avalikuks kasutamiseks saadaval internetis ning mille täiendamine jätkub kihnu keele arenedes. Instituut asutas 2008. aastal Kihnu Kielekoja, mille koosolekud toimuvad kord kuus ja kus tosinkond parima murdekeelekasutusega kihnlast annavad soovitusi kihnu kõnekeele kasutamiseks ning kihnu kirjakeele loomiseks. Keelehooldustööd teeb ka mandrikihnlaste regulaarne ülalistumine, mis toimub instituudi korraldusel sagedusega üks kord kuus Pärnu Uue Kunsti Muuseumis. Alates 2005. aastast korraldab instituut koostöös Kihnu Kooli ja Kihnu Muuseumiga igas märtsikuus Saare Päeva, millega tähistatakse legendaarse kihnu kultuuri uurija Theodor Saare sünniaastapäeva ning emakeelepäeva. Kihnu kultuuri tutvustamiseks väljaspool Kihnu saarestikku on instituut koostöös Uue Kunsti Muuseumiga korraldanud kihnu-ainelisi näitusi ja kultuuripäevi Pärnus, samuti Riigikogus ning välismaal Itaalias (Veneetsia) ning Soomes (Ahvenamaal) Lisaks regulaarüritustele on instituudi korraldusel ellu viidud arvukalt üksikprojekte (seminare, loodus- ja ajalooloenguid jne) Koostöös Manõja Kultuuriseltsi ja Tõstamaa Vallavalitsusega ehitati aastatel 2007-2008 Vaigu talus asunud külakeskus ümber kogu talu täitvaks saarekeskuseks, kus nüüd on avatud käsitöötuba, raamatukogu, internetipunkt ja kus hoogsalt kasvab Manija muuseumi kollektsioon. Valminud on Manija muuseumiaida ja tööriistakuuri detailplaneering ning ehitusprojekt. Manõja Kultuuriselts, asutatud 2007. aasta kevadel, korraldab kogukonda koondavaid üritusi. Hästi populaarseks on saanud Manija päevad, mis toimuvad augusti alguses ja mis kutsuvad kokku nii saarel sündinud kui ka siin elanud inimesi. Seltsi eestvedamisel on saarerahvas sisse seadnud sõprussidemed teiste väikesaartega - Muhumaa, Abruka, Vilsandi ja Vormsiga. Kihnu Kultuuri Instituudi tegemisi on toetanud nii siseministeeriumi poolt algatatud Kihnu regionaalprogramm, kultuuriministeeriumi vastav programm, kultuurkapital ning nii Tõstamaa kui Kihnu vald. Instituudil on head koostöösuhted Emakeele Seltsiga, Eesti Kirjandusmuuseumiga, Eesti Keele Instituudiga, Tartu Ülikooliga - kõigi asutustega, kus asub peamine kompetents murdekeelte jäädvustamise ning uurimise alal. Omamoodi võistlus käib meil teise kihnu kultuuri toetava sihtasutuse Kihnu Kultuuriruumiga. Tänu just sellele positiivsele konkurentsile on ilmunud hulgaliselt trükiseid, üks ilusam kui teine 2. Visioonid aastani 2016 2.1 Üldised eesmärgid Instituudi peamiseks sihiks on ja jääb kihnu keele ja kultuuri elujõu tugevdamine; kihnu kultuuri teaduslik uurimine ning kihnu-aineliste trükiste, õppevahendite, raadio- ja teleprogrammide toimetamine. Samuti peab sihtasutuse nõukogu oluliseks edukalt kooskäivate mitteformaalsete ühenduste (keelekoda, ülalistumine, e-sõnavara toimkond) töö jätkumist. Järgnevatel aastatel on ette nähtud algatada ja toetada ka Kihnu, Manija ja Sorgu saartel ja neid ümbritsevatel laidudel leiduvate looduskoosluste uurimist ning kaitsmist eesmärgil tagada kihnu kultuuri looduslik eluruum. Liigilise mitmekesisuse taastamiseks nii saartel, laidudel kui merekeskkeskkonnas on tähtis taastada traditsioonilised inimtegevused, mis lähtuvad loodusressursside mõistlikust ning säästlikust kasutamisest. Vastavalt oma põhikirjale üritab sihtasutus tegeleda ka sotsiaalsete ja demograafiliste teadusuuringutega, mis on suunatud püsiasustuse taastamisele ja säilimisele Kihnu saarestikus. Kavas on ka uuringud ning tegevuses, mis aitavad koondada kihnu keelt ja kultuuri valdavaid inimesi üle kogu maailma, sest reaalsuseks on muutunud asjaolu, et kihnlasi elab ja töötab mitte üksnes Eesti mandriosal, vaid ka paljudes välisriikides. Kogukonda ühendavate peamiste sidekanalitena on instituudil kavas arendada kodulehekülge internetis, samuti töötada Rahvusringhäälingus edastatavate raadio- ja telesaadete mahu suurendamist ning kogukonnakesksust tugevdades. Sihtasutus kavandab ka osalemist riiklikes kui rahvusvahelistes koostööprojektides, mis aitavad kaasa UNESCO suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud kihnu kultuuri hoidmisele ja arendamisele. 2.2 Lähiaastate eesmärgid Kihnu keele hoidmine ja arendamine Kihnu kultuuri levitamine ja arendamine Uute arendusprojektide elluviimine Teadusuuringute läbiviimine Koostöö arendamine teiste pärimuskultuuri piirkondadega, teadusasutustega, kodanikeühendustega, kõigi kihnu kultuuri toetavate asutustega 3. Sihtasutuse tegevuskava 2011 – 2016 Eesmärk Tähtaeg Rahastamise allikas Vastutaja, teostaja Tulemus I Kihnu keele hoidmine ja arendamine 1. Kihnu-eesti elektroonilise sõnavara koostamine 2011-2013, jooksev töö Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium Kihnu Kielekoja koordinaator 2013. a valmib e-sõnastik (kihnu-eesti; eesti-kihnu) 2. Kihnu-eesti sõnaraamatu koostamine 2013-2016 Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium Kihnu Kultuuri Instituudi juhatus 2016. a ilmub kihnu-eesti murdesõnaraamat koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Keele Instituudiga 2. Kihnu keele ainekavade täiendamine 2011-2016 Haridus- ja Teadusministeerium; Hasartmängumaksu nõukogu Kihnu keele õpetajad Ainekavad vaadatakse kord aastas läbi ning vajadusel neid täiendatakse. 3. Uued valikained Kihnu koolis 2011 – 2013 Alates 2011/2012 õppeaastast kihnu folkloori ajalugu ning kogumine 2 korda kuus à 45 min Alates 2011/12 õppeaastast audiovisuaalse keele õpe regulaarsusega 2 korda kuus à 2 x 45 min 3. Kihnu keele õppematerjalide koostamine 2011 - 2016 Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja 2011. aastal valmib värvi-ise--tüüpi õpik I klassile „Aett, eit ning mia“ Kodulooõpiku „Mio kodo ond Kihnu“ koostamine V-VII klassile 2012. aastal ilmub kodulooõpik „Mio kodo ond Kihnu“ koos vastava töövihikuga. Algab kihnu keele töövihikute koostamine II – IX klassile. Algab videoõpikute koostamine, mis jäädvustavad nii head kihnu keele kasutust kui ka kaduvaid pärimusi. 2016. aastal ilmuvad audioraamat “Aabetsi” juurde, töövihikud II – IV klassidele ja esimesed viis videoõpikut V – IX klassidele Jätkub töövihikute koostamine. Algab kihnu folklooriraamatu ja kihnukeelse lugemiku koostamine VII – IX klassidele 2015.aastal ilmub täiendatud kordustrükk “Kihnlasõ emäkiel” 2016.aastal ilmub kodulooõpik „Mio kodo ond Kihnu“ V-VII klassile 2017. aaastal ilmub kihnu folklooriraamat-lugemik VII-XI klassidele. Valmivad videoõpikud, mille koostamisel on osalenud Kihnu Kooli vanemate klasside õpilased. 4. Kihnu Kielekoda Aastaringne tegevus, koosolekud kord kuus ja kaks keelealast laiemat üritust aastas Kihnu Instituudi põhitegevuse vahendid Kihnu Kielekoja koordinaator Soovitused kihnu kirjakeele juurutamiseks, ettepanekud kihnu keele õigeks kasutuseks meedias ja trükistes, samuti kohalikus asjaajamises ning viitadel ja siltidel Kihnus ning Manijas. Kihnu-eesti sõnaraamatu koostamisele kaasaaitamine 5. Kihnu keele suvelaager Kord aastas suvel Kihnu Instituudi põhitegevuse vahendid, Programmist „Kihnu kultuuriruum“ Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja koostöös Kihnu Kooliga Laieneb kihnu keele kõnelejate ring, noortel tugevneb soov kõnelda ja kirjutada kihnu keeles. 6. Kihnukeelse õpilasalmanahhi väljaandmine 2017 Kihnu keele õpetaja Kihnu koolinoortes kodukoha identiteedi tugevdamine, kihnukeelsele omaloomingule motiveerimine. 7. Emakeelepäeva tähistamine 2011 – 2016 Igal aastal märtsikuus emakeelepäeval nii Kihnus kui Manijal Kihnu keele õpetajad Kihnu keelemurde ning teiste eesti keele erikujude ja Läänemere-äärsete keelte vahel valitsevate seoste teadvustamine, kihnu keele ainulaadsuse tugevdamine, üldkultuurilise harituse tõstmine. 8. Täiskavanute täiendõpe Seminarid, ajurünnakud, ümarlauad kihnu keele ja pärimuskultuuri õpetamiseks SA Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu liikmed Mandrilt kodusaarele tagasipöördunud kihnlased või Kihnu elama asunud mittekihnlased saavad teadlikult õppida kihnu keelt. Laieneb kihnu keele kasutajate ring. Lisaks keelele õpitakse tundma ka Kihnu kultuurilugu. II Kihnu kultuuri levitamine ja arendamine 1. Kihnukeelsete raadiosaadete toimetamine 2011-2016 Kultuuriministeeriumi programm „Kihnu kultuuriruum“ ja Rahvusringhääling Raadiosaate toimetaja Raadiosaated on toimuvad iga esmaspäeva ja reede hommikul ning reede õhtul. Kogub jõudu hea kihnu keele kasutus. Kihnu kogukonna liikmed, kes elavad laiali üle kogu suure maailma, tunnevad end ühise perena. 2. Kihnukeelste telesaadete toimetamine Alates sügis-talvisest telehooajast 2012/2013 Rahvusringhääling Telesaate toimetaja Telesaated toimuvad ETV-s üks kord kuus. Saade pakub tuge heale kihnu keele kasutusele, jäädvustab pärimusi nii sõnas, laulus kui ka pildis. Kogukonna liikmete poolt koostatud telesaade aitab kaasa kogukonna ühistunde kasvule. 2. Näituste korraldamine Vähemalt üks kord aastas Kihnus, kaks korda Manijal ning üks kord Pärnus Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Pärimuskultuuri kajastavad näitused toimuvad regulaarselt Pärnus, Kihnus, Manijal ning parimatest näitustest koostatakse rändnäitused, mis saadetakse ringlema nii Eestis kui välismaal. 3. Erinevate pärimuskultuuri käsitlevate trükiste väljaandmine 2011-2016 Kultuuriministeeriumi programm „Kihnu Kultuuriruum“, Kultuurkapital, omavahendid Pärimuskultuuri levitamine Ilmuvad trükised Igal aastal - kalender 2011 – Inimese suaer Manõja 2011 –Kihnulaisten seikkailut merelle ja maalla 2011 – Kihnu Ljõnnuaabets 2012 – Kihnuteemalised pusled lastele 2013 – kihnlaste omalooming kodulehele 2014 – Kihnu mehe luegõlend 2015 – Kihnu lamba lugu 2015 – Liivi lahe hülgerahvas 4. Kihnukeelsete CD ja DVD-de väljaandmine 2011; 2016 Hasartmängumaksu-nõukogu Ilmuvad: 2011 - Ljõnnuaabetsi juurde 2016 - noorte ja täiskasvanute omaloomingu kogumik 5. Mandrikihnlaste üläljõstmised Pärnus Sügis-talve-kevadperioodil üks kord kuus Kihnu Instituudi tegevustoetus Kultuuriministeeriumi toetusprogrammist „Kihnu Kultuuriruum“ Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Mandril elavatele kihnlastele on toimuvad kokkusaamised kord kuus Uue Kunsti Muuseumis, kus õpitakse tegema (kudrused, sõrmkindad, sukad jne) ja tehakse näputööd, meenutatakse möödunud aegu, lauldakse ja tantsitakse. Igal ülalistumisel on oma teema, mis käsitleb pärimuskultuuri erinevaid tahke. 6. Kodulehekülje toimetamine Pidev Kihnu Instituudi tegevustoetus Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja 2016 Kodulehekülge on võimalik lugeda kihnu, eesti, soome ja inglise keeles 7. Saare Päev ehk Theodor Saare sünniaastapäeva tähistamine Igal aastal märtsikuus Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Kihnu identiteedi tugevdamine. Igal Saare Päeval on oma kindel teema, mis parajasti on parajalt päevakajaline ning samas omab igavikulist tähendust III Uute arendusprojektide elluviimine 1. Muuseumi rajamine Manija saarele 2011 - 2016 Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu 2010 – kehtestati detailplaneering ja koostati ehitusprojekt 2011 – rahastamisküsimuste lahendamine 2012/13 – muuseumi aida juurde kuuri ehitamine (suured museaalid) 2014 muuseumiaida I etapp 2016 muuseumiaida II etapp 2. SA Kihnu Kultuuri Instituudile sobivate ruumide leidmine 2014 – 2016 Kihnu Kultuuri Instituudi nõukogu 2016 - Sobivad ruumid leitakse nii Kihnus kui Pärnus. Linnas, võimalikult linnasüdame ja sadama läheduses, püütakse leida esindusruumid, kus lisaks instituudile paikneb ka Kihnu infopunkt, näitusesaal, kihnu käsitöö ja kihnu leiva (tulevikus võib-olla ka suitsukala jt teiste kihnu toiduainete) müügilett ning puhketuba linnatulnud kihnlastele. Kihnus püütakse leida ruumid samuti sadama piirkonnas, et instituut võiks olla ühtlasi väravaks Kihnu külalistele. 3. Kihnu saarestiku laidudel ning Sorgu saarel liigilise mitmekesisuse taastamine 2011 – 2012 2012 – 2013 Siseministeeriumi toetusprogramm Väikesaarte elukeskkonna parendamiseks Sama rahastamisallikas Kalurikoio ehitamine Sangelaiule ning suvise laiuvahi töö korraldamine Kalurikoio ehitamine Sorgu saarele ning suvise laiuvahi tööle hakkamine sellel kaitsealal. Tulem aastaks 2016: Laidudel ja Sorgus hakkab taastuma linnustiku ning taimestiku liigiline mitmekesisus 4. Linnutorni projekteerimine Manija saarekeskuse juurde 2016 Tõstamaa Vallavalitsus 2017.aastal valmib linnutorn – saart hakkavad külastama loodushuvilised turistid. 5. Kihnu Kultuuri Instituudi juhtimisstruktuuri muutmine 2016 Programm „Kihnu kultuuriruum“ Järgmise kolme aasta jooksul SA 50% ulatuses isemajandav IV Teadusuuringute läbiviimine 1. Teadusuuringud välja selgitamaks võimalusi ja tahet taastada kihnu kultuuri alustegevuse varasemaid traditsioone 2011 - 2016 Koostöös Maaülikooliga Koostöös Tartu Ülikooliga meditsiiniteaduskonnaga Koostöös Tartu Ülikooliga sotsiaalteaduskonnaga 2011-2012 uuringud liigilise mitmekesisuse säilitamiseks Kihnu ja Manija kaitsealustel puisniitudel. 2012-2013 uuringud kihnlaste toitumisharjumuste mõjust pärilikele haigustele 2014-2016 sotsiaaluuringud kihnlaste migratsioonist mandrile ja välismaale, uuringute eesmärgiks on välja selgitada meetmed kogukonna suurendamiseks kodusaarel. 2. Teadusuuringud Kihnu murdekeele ja kohanimede ajaloolise kujunemise selgitamiseks ning Kihnu keelelise eripära säilitamise tagamiseks 2011 - 2016 Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut ja Eesti Keele Instituut 2011-2012 kihnu keele häälduse ja grammatika ühisuuringud 2013-2016 kihnu sõnavara ja kohanimede uuring, V Koostöö arendamine teiste pärimuskultuuri piirkondadega, teadusasutustega, kodanikeühendustega, teiste kihnu kultuuri toetavate sihtasutuste ja mittetulundusühingutega 1. Ühiste õppepäevade korraldamine 2011 -2016 Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Korraldatakse vähemalt üks õppepäev pärimuskultuuri piirkondade esindajatele Osaletakse teiste poolt korraldatud üritustel 2. Konverentside, ümarlaudade, teaduspäevade korraldamine 2011 – 2016 Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja 2011 – mais ümarlaud teemal „Kas Kihnu Väina Merepark võiks kasvada rahvuspargiks?“ 2011 – septembris konverents teemal „Kihnu taluarhitektuuri erijooned ning nende hoidmine“ 2012 – kevadel ümarlaud „Kihnu arhipelaagi linnustiku minevik, olevik, tulevik 2013 – kevadel teaduspäev „Kihnu arhipelaagi taimestiku eripära ning väljavaated selle säilimiseks“ 2013 – sügisel konverents teemal „Kihnlase hea tervis ja pikk eluiga on võimalikud“ 2014 – Kihnu kohanimed 2015 – 10 aastat kihnukeelseid uudiseid 3. Ühise turismimarsruudi “Pärimuskultuuri katel” koostamine 2010 – 2013 pärimuskultuuri piirkondade esindajad Koostatud on esimene pärimuskultuuriturismi marsruut sise- ja välisturistidele 4. Pärnumaa rannikul asuvate omavalitsuste ja LEADER gruppide arengustrateegiate koostamises osalemine Pidev Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Kihnu pärimuskultuuri arendamine 5. Koostöö Kihnu kooli, Kihnu ja Manija muuseumi, sihtasutusega Kihnu Kultuuriruum ning Kihnu saarestikus tegutsevate kultuurialaste MTÜ-dega. Pidev Kihnu Kultuuri Instituudi juhataja Manija Saarekeskuse juhataja Kihnu pärimuskultuuri arendamine

Tere tulemast Kihnu ja Manija saartele!

POMMUUDIS:  Meie instituudi väljaanne AABETS võitis esmaspäeval 2009. aasta keeleteo auhinna.  Samal päeval saatis instituut murekirja peaministrile. Loe lähemalt alajaotusest "Pressiteated" Kihnu ja Manija on koduks unikaalsele kihnu põliskultuurile, mis elab siin Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui kuussada aastat. Kihnu meeste tööpõld asub merel, naiste õlgadel on kõik tööd saarel. Kihnlased kõnelevad laulvat eesti keele murrakut, mida nad ise nimetavad uhkelt kihnu keeleks.

Kihnu saare pooltuhat ja Manija saare poolsada elanikku on tänulikud UNESCO-le, kes tunnustas nende esivanemate pärimuskultuuri ja võttis selle inimkonna vaimse pärandi meistriteoste nimekirja. Suur tunnustus kohustab kihnlasi eriti hoolikalt hoidma muistseid kombeid, millest eredamad on kolm päeva kestvad pulmad. Aga ka paljud teised traditsioonid ning rituaalid, mida järgitakse nii jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval kui muudelgi kalendripühadel. Kihnu kultuuriloo säravaimad tuletornid olid kindlasti metskapten Kihnu Jõnn (ristinimega Enn Uuetoa, 1848-1913), kes juhtis suuri laevu ilma kompassi ja sekstandita, aga ka maalikunstnik Karjamaa Jaan (Jaan Oad, 1899-1984), kelle naivistlikelt lõuenditelt vaatab vastu Kihnu sajanditepikkune ajalugu.

Tänastest kihnlastest on kõige kuulsam Järsumäe Virve (Virve Köster), kelle laululooming on armastatud üle kogu Eesti. Tema pereansamblis teevad kaasa lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed. Neli põlvkonda rõõmsaid muusikuid, kes laulavad merest ja armastusest! Laste ja loomade, põldude ning heinamaade harimise kõrval on kihnu naistel jäänud aega ka käsitööks. Eriti meisterlikud on Ärmä Roosi (Rosaali Karjami) kootud villased sukad, kindad, troid, seelikud, vööd, tekid ning tikitud tanud, pluusid. Roosi kinda- ja vöökirjades on peidus sõnumid esiemadelt, mida andekas naine edastab järgmistele põlvkondadele. Kihnu saarekultuur on suutnud vastu seista kaasaegse meedia ja globaliseerumise survele tänu oma sisemisele solidaarsusele. Kihnu kultuuri kaitseb põhimõte, et igaüks peab andma endast parima esivanemate pärandi edasikestmiseks.

    * 1386 – Kihnu (Kyne) esmamainimine kirjasõnas
    * 1560 – Manija (Holm Maune) kirjalik esmanimetamine
    * 1933 – Manija asustamine kihnlastega
    * 2003 – Kihnu kultuuriruumi (saarestiku loodus, traditsiooniline elulaad, rahvakunst) tunnustamine UNESCO poolt.

Aadress Kihnu Kultuuri Instituut, Esplanaadi 10, 80010 Pärnu, Eesti.     |     Telefon +372 4430772     |     E-post info@kihnuinstituut.ee